2-23-151824/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-151824

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus XX vastu

võlgnevuse nõudes

150,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

hageja lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks välja põhivõlgnevus 95,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 32,25 eurot

seisuga 28.11.2024 ja võla sissenõudmiskulu 25 eurot.

3. Välja mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis alates 29.11.2024 määras

0,05% päevas arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (95,06 eurot) kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud XX kanda.

5. Määrata XX poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 364 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Vajadusel toimetada kostjale

tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Kohus luges kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks

teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 28.10.2024.

Hagiavaldus loeti kostjale kättetoimetatuks 13.11.2024. Kohus määras kostjale vastamise

tähtajaks 14 päeva alates hagiavalduse kättetoimetamisest. Seega möödus vastamise tähtaeg

27.11.2024. Kostja ei esitanud kohtule hagivastust. Kohus proovis enne hagimaterjalide

kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu toimetada hagimaterjalid kostjale kätte

tähtsaadetisega aadressil XXX (kahel korral), e-postiga. Kohus tegi kostja elukoha

teadasaamiseks päringud PPA-le, SKA-le ja Eesti Töötukassale. Kuna kohtule ei olnud kostja

elukoha aadress teada, siis toimetas kohus hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid

kostjale kätte avalikult.

Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu

määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise 4.

leheküljel, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule

soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 444 lg 4). Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus

menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 4¹, lg 4²).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot olulises osas ülepaisutatud.

Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%

põhjendatud. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu lepingulise esindaja tehtud

toimingutele kulunud aeg kokku 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamiseks ja materjali komplekteerimisele/analüüsile kulus rohkem kui 2 tund.

Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike

puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud

võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide

komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud

tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud –

lepingud, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Eeltoodut arvestades on hagi

esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses

asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi), millele lisandub käibemaks 22%, s.o 44 eurot. Kokku on

hüvitatav esindajakulu 244 eurot. Hageja on põhjendanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Samuti on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud

menetluskulud kokku 364 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4

kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik