2-23-12874/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-12874

Tsiviilasi

K.M hagi K.V vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1420 eurot 67 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) K.M (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Merike Valgmäe

Kostja (apellant) K.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-12874

osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta K.M hagi K.V vastu elatise väljamõistmiseks täielikult

rahuldamata.

2. Rahuldada K.V apellatsioonkaebus.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

4.1. Jätta K.M hagi K.V vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

4.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.M (hageja) esitas 11. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagi K.V (kostja) vastu

täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja

tagasiulatuv elatis ajavahemiku 1. juuli 2023 kuni 10. septembri 2023 eest 376 eurot 58 senti,

alates 11. septembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 igakuine elatis 239 eurot 71 senti,

alates 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2024 igakuine elatis 178 eurot 4 senti. Samuti palus

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 255 eurot 54 senti alates 1. juulist

2024 kuni hageja omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXX 2026.

Kostja tasus hagejale kuni 30. juunini 2023 elatist tsiviilasjas nr 2-22-5910 kinnitatud

kompromissi alusel 225 eurot 64 senti kuus. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 27. juunil 2023

18-aastaseks ja alates 1. juulist 2023 kostja hagejale elatist ei maksa. Hageja õpib X

Ühisgümnaasiumi 12.b klassis. Hageja küsis kostjalt e-kirja teel, kas viimane on nõus

maksma talle igakuiselt elatist 200 eurot kuni õpingute lõpuni. Kostja sai hageja e-kirja kätte

ning vastas sellele SMS-ga. Kostja pidas kohtusse pöördumise võimalust „kummaliseks

käiguks“.

Hageja elab ema juures (6-liikmeline perekond) ning õpib gümnaasiumis. Tema igakuised

kulud on järgmised: korteriühistu majandamiskulud 36 eurot 72 senti, elekter 12 eurot 25

senti, telefon 17 eurot 48 senti, teleteenus ja internet 7 eurot 33 senti, korteri kindlustus 4

eurot 11 senti, suitsuandur 98 senti, ravimid 6 eurot 38 senti, visiiditasu 10 eurot, sõidukulu

12 eurot 40 senti, toidukulu 116 eurot 67 senti, apteegikulud 6 eurot 67 senti, kooliga seotud

kulu 20 eurot, kulu riietele ja jalanõudele 30 eurot, korteriomandi hüvitise maksed 76 eurot 59

senti, autokooli kulu 148 eurot 33 senti, taskuraha ja väiksemad kulud 153 eurot 50 senti,

tervisetõendi tasu 8 eurot 33 senti. Kokku on hageja igakuine kulu keskmiselt 667 eurot 74

senti, millest poole, s.o 333 eurot 87 senti peaks tasuma kostja. Autokooli kulu kokku on 890

eurot, millest hageja on ise tasunud 445 eurot teenitud töötasu arvelt.

Tagasiulatuva elatise arvestamisel võttis hageja aluseks igakuised kulud (v.a autokooli kulu ja

tervisetõendi kulu) summas 511 eurot 8 senti, millest hageja on maha arvestanud lastetoetuse

80 eurot ja lasterikka pere toetuse 108 eurot 33 senti. Seega on hageja igakuine kulu 322 eurot

75 senti, millest pool on 161 eurot 39 senti. Ajavahemiku 1. juuli 2023 kuni 10. septembri

2023 eest on nõude suuruseks 376 eurot 58 senti.

Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetus 450 eurot ning hageja igakuised kulud 511

eurot 8 senti. Hageja arvestas maha autokooli ja tervisetõendi kulu, samuti lastetoetuse ja

lasterikka pere toetuse, seega jääk on 356 eurot 8 senti, millest pool on 178 eurot 4 senti.

Lapsetoetuse maksmine lõpetatakse 2024. a juunis ning samal ajal lõpetatakse hagejale ka

lasterikka pere toetuse maksmine. Seega alates 1. juulist 2024 nõuab hageja elatist 255 eurot

54 senti.

Hageja töötas X Circle K-s 1. juulist 2023 kuni 31. augustini 2023. Alates 1. septembrist 2023

käib hageja ainult koolis ning ei tööta. Alusetu on väide, et hageja töötasu suuruseks on 400

eurot. Hagiavalduses on arvestatud lastetoetust ning hageja osa lasterikka pere toetusest.

Hageja elab koos emaga, mitte elukaaslasega. Kostja viidatud isiku näol on küll tegemist

hageja poiss-sõbraga, kuid koos ei elata ning poiss-sõber ei anna hagejale ülalpidamist.

Hageja on tõendanud kõik oma kulud. Hageja ei saa tõendada toidukulu ega ka kulu

koolikohustuse täitmisele ja riietele ning jalanõudele, kuna osa kaupu on ostetud sularaha eest

ning ka toidukaupluste tšekid ei ole säilinud. Hageja märgib, et tegemist on väga

tagasihoidliku kuluga.

Kostjal ei ole alust vabaneda elatise maksmisest perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 alusel

ega ka muul alusel. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ega ka vara kohta.

Kostja väide, et ta ei ole võimeline elatist maksma, on paljasõnaline. Samas tasus kostja

hagejale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja kulu autokoolile on reaalne kulu, mis

tuleb tema igakuiste kulude hulka arvestada, kuna hagejal puudub koolis käimise ajal

sissetulek. Korteriomandi hüvitise maksed on perekonna kulu, selle tasumata jätmisel

puuduks perekonnal elukoht.

Kostja ei ole tõendanud enda kulusid summas 1345 eurot ning seda ei kinnita ka tema esitatud

arvutuskäik. Samuti on tõendamata kostja sissetulek. Kostja sissetuleku hulka tuleb arvestada

ka hageja ema igakuised maksed kostjale 459 eurot 55 senti. Ei ole teada, kas kostja jagab

korterit kellegagi. Kostja on märkinud enda kohustuseks 7300 eurot, kuid hageja ema kanda

on sama suur osa. Seega on hageja ema võimalused hageja ülalpidamiseks piiratud. Kostja

peab leidma vahendid ülalpidamise andmiseks. Hageja vähendas õigusrahu huvides

tagasiulatuva elatise nõuet ning ei nõudnud tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 1. juuli 2023

kuni 31. augusti 2023 eest. Tagasiulatuvat elatist nõudis hageja alates 1. septembrist 2023

kuni 10. septembrini 2023 53 eurot 80 senti, s.o alates ajast, mil hageja alustas õpinguid ning

enam ei töötanud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja töötas suvel ning töötab

X Circle K-s. Tal on kindel sissetulek 400 eurot töötasu näol. Lisaks saab ta lastetoetust 80

eurot ja lasterikka pere toetust (hageja osa 162 eurot 50 senti). Hageja ei ela emaga, vaid koos

elukaaslasega. Seega ei saa hageja tugineda kuludele, mis on seotud tema emaga. Piisava

sissetuleku olemasolul ei ole põhjendatud tagasiulatuv nõue.

Hageja ei ole tõendanud igakuiseid kulusid 667 eurot 74 senti. Seega on hagi põhjendamatu

ning tuleb jätta rahuldamata. Paljasõnalised on väited selle kohta, et hageja kulu toidule on

116 eurot 67 senti, kulu riietele ja jalanõudele 30 eurot, taskuraha ja väiksemad kulud 153

eurot 50 senti ning kulu koolikohustuse täitmiseks 20 eurot. Lisaks peab hageja selgitama,

miks tuleks hageja autokoolikulu kanda tema vanematel. Kostja sissetulekud on piiratud ning

ta vajab raha alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei nõustu korteriomandi hüvitisega.

Kostja ei ole võimeline elatist nõutud summas maksma. Kostja töötasu suurus on 1100 eurot,

millest ta tasub kohtulahendi (tsiviilasi nr 2-22-5910) alusel igakuiselt alaealistele lastele 475

eurot. Kui sellele lisada 239 eurot 71 senti, peaks kostja igakuiselt maksma laste

ülalpidamiseks 714 eurot 71 senti. Kostjal on ka endal kulud (toit 150 eurot, üür koos

kommunaalkuludega 500 eurot, telefon 20 eurot, riided, ravimid, transport jms). Lisaks sellele

tuleb kostjal tasuda võlgnevuse 7300 eurot katteks (lahend tsiviilasjas nr 2-22-19416)

igakuiselt 200 eurot. Seega kostja igakuised kulud kokku on vähemalt 1345 eurot.

Kostja esitas 27. veebruaril 2024 ka palgateatise 2023. a kohta, viidates, et tema aastane puhas

sissetulek pärast kinnipidamisi on 1798 eurot 2 senti, mis on 149 eurot 83 senti kuus. Selliste

võimalustega ei saa kostja tagada endaga seotud minimaalsete kulude katmist, rääkimata

täiskasvanud lapse ülalpidamisest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. märtsi 2024. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 1. septembrist 2023 (s.o alates hageja

õpingute alustamisest) kuni 10. septembrini 2023 (s.o kuni hagiavalduse esitamiseni) eest 49

eurot 33 senti; alates 11. septembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 hageja ülalpidamiseks

igakuise elatisraha 147 eurot 98 senti ning alates 1. jaanuarist 2024 kuni hageja omandab

täisealisena keskhariduse X Ühisgümnaasiumis (2024. a juuni) 164 eurot 64 senti. Maakohus

märkis, et elatis tuleb maksta hageja arvelduskontole, märksõnaga “elatis” hiljemalt iga kuu

10. kuupäevaks, märkides ülekande selgituses ära konkreetse kuu, mille eest elatist tasutakse.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt luges maakohus tuvastatuks, et hageja on kostja

täisealine tütar, kes sai 27. juunil 2023 18-aastaseks. Kostja täitis ülalpidamiskohustust kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Hageja õpib 2023/2024 õppeaastal X Ühisgümnaasiumi 12.b

klassis.

Maakohus viitas PKS § 97 p-le 2, § 99 lg-tele 1 ja 2. Hageja omandab keskharidust päevases

õppes ning kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Ka ei ole

kohus tuvastanud hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid.

Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS §

97 p 2 tähenduses.

Maakohus pidas hageja igakuisteks põhjendatud kuludeks kokku 484 eurot 28 senti (eluase

167 eurot 35 senti, side- ja teleteenus 24 eurot 81 senti, tervishoid 23 eurot 5 senti, transport

12 eurot 40 senti, toit 116 eurot 67 senti, riided ja jalanõud 30 eurot, koolikohustuse täitmine

20 eurot, hügieen 40 eurot ja taskuraha 50 eurot).

Nõustuda saab, et hageja on suveperioodil teeninud teatavat sissetulekut, kuid esitatust

nähtub, et ta on teenitud raha vähemalt osaliselt, s.o summas 445 eurot kasutanud autokooli

kulude kandmiseks. Hageja on töötanud koolivaheajal kaubaladujana, mistõttu ei saa ka

eeldada, et ta on teeninud sellist sissetulekut, mis võimaldaks enese ülalpidamist aastaringselt

kuni järgmise suveni.

Seega PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni

õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg-st 1 tulenevalt on samal ajal

alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist

anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist

oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste

laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse

ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on

võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.

Rahvastikuregistri andmetel on kostjal lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat,

sündinud 2008. a ja 2010. a. Maakohus kinnitas 1. augusti 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-

22-5910 hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt

kostja tasub alates 1. maist 2022 Liisa K.V-le igakuiselt elatist 191 eurot 79 senti ning O.L.

K.V-le 132 eurot 29 senti ning seda kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse

ning elatised muutuvad vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja

keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes. Seega võib nõustuda kostja väitega, et

tal tuleb igakuiselt tasuda kahe noorema lapse ülalpidamiseks 475 eurot.

Jagades hageja igakuise põhjendatud kulu 484 eurot 28 senti tema vanemate vahel võrdselt,

on kostjale langev osa 242 eurot 14 senti. Summast tuleb maha arvata saadav lastetoetus ning

lasterikka peretoetuse hageja osa.

Kostja esitas 27. veebruaril 2024 kohtule palgateatise (dtl 100–101). Esitatust nähtub, et

kostja töötab X X AS-is ning ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2023 on

arvestatud talle töötasu kokku 15 753 eurot 29 senti, millest on tehtud kinnipidamisi summas

11 436 eurot 51 eurot (sh elatise katteks 5449 eurot 39 senti). 4316 eurolt 78 sendilt on maha

arvestatud maksud 2518 eurot 76 senti ning välja makstud summa on olnud 1798 eurot 2

senti.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ajavahemikul 2022 detsember kuni 2023. a oktoober kostja

keskmine brutotöötasu olnud 1288 eurot 67 senti (dtl 87–88).

Kostja on välja toonud, et tema igakuine kulu toidule on 150 eurot, elamiskulu (üür, millele

lisandub kommunaalkulu) 500 eurot, telefon 20 eurot ning lisanduvad veel riided, transport,

ravimid jms. Lisaks on kostjal vaja tasuda tsiviilasja nr 2-22-19416 lahendist tulenev

võlgnevus 7300 eurot (igakuine makse 200 eurot). Nõustuda saab, et hageja seaduslikul

esindajal on samast kohtulahendist tulenev samaväärne kohustus. Samuti on hageja

seaduslikul esindajal kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms.

Käesolevas asjas on aga oluline, et tulenevalt tsiviilasjas nr 2-22-14988 tehtud lahendist

maksab hageja seaduslik esindaja igakuiselt kostjale 459 eurot 55 senti hüvitist seoses

ühisvara jagamisega. Tegemist on hüvitisega, mida tuleb maksta selleks, et säilitada perele

eluase, seega jaguneb hüvitis kõigi pereliikmete vahel.

Seega on kostja näol tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kelle igakuine keskmine

brutosissetulek on ligikaudu 1288 eurot 67 senti, lisandub igakuiselt saadav hüvitis summas

459 eurot 55 senti seoses ühisvara jagamisega, kokku seega ligikaudu 1748 eurot. Kostja

tasub saadavast summast kahele alaealisele igakuiselt ülalpidamist 475 eurot. Maakohtu

hinnangul on kostja sissetulek piisav, et tasuda hagejale elatist.

Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses

kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Maakohus leidis, et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist alates 11. septembrist 2023 kuni 31.

detsembrini 2023 147 eurot 98 senti. Hageja põhjendatud igakuine kulu on 484 eurot 28 senti,

millest 80 eurot kaetakse lapsetoetuse arvelt ning 108 eurot 33 senti lasterikka peretoetuse

arvelt. Seega 295 eurost 95 sendist tuleb kostjal kanda 147 eurot 98 senti. Alates 1. jaanuarist

2024 on see summa 164 eurot 64 senti. Seejuures võtab kohus arvesse hageja kulusid 484

eurot 28 senti, lapsetoetust 80 eurot ning lasterikka peretoetuse hageja osa 75 eurot.

Maakohus mõistis igakuise elatise välja kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni X

Ühisgümnaasiumis.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise võlgnevuseks ajavahemiku 1. septembri

2023 kuni 10. septembri 2023 eest kujunes seega 49 eurot 33 senti. Ajavahemiku 11.

septembrist 2023 kuni 30. septembri 2023 eest tuleb maksta elatist 98 eurot 65 senti.

Maakohus jättis rahuldamata hagi igakuise elatise 255 euro 54 sendi väljamõistmiseks alates

1. juulist 2024 ning seda kuni hageja omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või

õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, st XXX

2026. Käesolevalt ei ole teada, kas hageja jätkab õpinguid peale gümnaasiumi lõpetamist.

Samuti ei ole teada, millises koolis ning millise koormusega hageja õpinguid jätkab ja

millised saavad olema tema kulud sel ajal. Olukorras, kus hageja siiski jätkab õpinguid, võib

tekkida reaalne võimalus, kus ta saab õpingute kõrvalt teenida sissetulekut ning end ise ülal

pidada. Seega jätab kohus käesolevalt hageja sellesisulise taotluse rahuldamata. Õpingute

jätkamise korral ning asjaolude selgumisel on hagejal võimalus uuesti hagiga kohtusse

pöörduda.

Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega

hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust. Maakohus on jätnud

kohaldamata PKS § 101 lg 2, aga oleks pidanud kohaldama, sest kostja sissetulek ei ole

piisav, mille tõttu ei ole kostja võimeline rahaliste vahendite puudumise tõttu maksma elatist

nõutud ulatuses oma täiskasvanud lapsele, kes elab oma mehega K.I.

Veebruaris 2024 esitas kostja tõendi, millest tulenes, et pärast hagile vastamist ei ole kostja

majanduslik olukord muutunud ja aastane puhas sissetulek pärast kinnipidamisi oli 1798 eurot

2 senti, mis on 149 eurot 83 senti kuus. Maakohtul on jäänud arvestamata, et sissetulekuga

149 eurot 83 senti ei saa kostja tagada endaga seotud minimaalsete kulude katmist, rääkimata

täiskasvanud lapse ülalpidamisest.

Kostja suhtes kuulub kohaldamisele PKS § 101 lg 2, mille kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist.

Väljamõistetud elatis 164 eurot 64 senti alates 1. jaanuarist 2024 ja 147 eurot 98 senti kuni 31.

detsembrini 2023 on ebamõistlikult kostjat koormav ja paneb ta olukorda, kus kostja ei ole

võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulema ise toime riigi abita.

Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega panna kostjale kohustust, mida ta ei saa

täita.

Maakohtu otsus pole kooskõlas TsMS §-ga 436.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Maakohus pole rikkunud oluliselt menetlusnorme ega materiaalõigust. Kostja

leiab ebaõigesti, et maakohus on jätnud kohaldamata PKS § 101 lg 2, aga oleks pidanud

kohaldama, sest kostja sissetulek ei ole piisav, mille tõttu ei ole ta võimeline rahaliste

vahendite puudumise tõttu maksma elatist nõutud ulatuses oma täiskasvanud lapsele. Kostja

on ilmselt viidanud ebaõigele sättele. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Tsiviilasja materjalidest ei tulene, et kostja oleks töövõimetu. Kostjal on

küll kaks alaealist last, kellele ta maksab kohtulahendi alusel elatist, kuid need lapsed on kõik

ühe pere lapsed ning nad elavad ja kasvavad koos ema ja hagejaga. Seega ei ole alust elatise

vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel sisuliselt nullini, nagu kostja soovib.

Hageja poiss-sõber K.I ei anna talle ülalpidamist.

Kostja on töövõimeline 39-aastane mees, kes saab elatist teenida ja on kohustatud kõigile oma

lastele ülalpidamist andma. Asjaolu, et kostja kinnipidamised aastas on nii suured, st 6823

eurot kohtutäituritele (vt kostja menetluskulu nimekirja lisaks olev töötasu teatis), mistõttu

tema aastane sissetulek on ca 1798 eurot, on kostja enda tekitatud olukord. Kui kostjal ei ole

sissetulekuid, mille arvelt oma kõiki kohustusi täita, peab ta leidma juurde vahendeid, kas

täiendavat tööd tehes või vara realiseerides. Selline olukord ei tohiks kahjustada hagejat,

kellel on õigus saada ülalpidamist, kuna õpib gümnaasiumis ega saa endale kooli ajal

ülalpidamiseks vahendeid hankida.

Kostja on jätnud oma sissetuleku arvestamisel välja hageja ema igakuised maksed kostjale

459 eurot 55 senti seoses ühisvara jagamisega. Seega ei ole kostja sissetulek nii väike, nagu ta

märgib.

Maakohus arvestas nii hageja õigust saada ülalpidamist kui ka kostja sissetulekuid. Elatise

suurus ei ole ebamõistlik ega kostjat koormav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

jätab hageja hagi elatise väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab kostja

apellatsioonkaebuse.

Kostja on praegusel juhul vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas, hageja pole

maakohtu otsust hagi osalise rahuldamata jätmise osas vaidlustanud.

7. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hageja oli

ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Isik õppis kuni juunini 2024 X

Ühisgümnaasiumi 12.b klassis, mistõttu ei saanud temalt sissetuleku hankimist eeldada.

Maakohus ei tuvastanud ka hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda

ülalpidamiskulusid (vt täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse ülalpidamiskohustuse kohta

ka RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Maakohus on põhjendatult leidnud ka, et hageja

põhjendatud kulutused ühes kuus on 484 eurot 28 senti. Nimetatud osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

8. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on küll viidanud PKS § 102 lg-le 1, kuid jätnud

sätte praeguses asjas sisuliselt kohaldamata, kuigi asjaolusid arvestades tulnuks PKS § 102 lg-

t 1 kohaldada. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ka kostja on tsiteerinud

nimetatud sätte sisu apellatsioonkaebuses, viidates ekslikult PKS § 101 lg-le 2. Hageja on

vastuses apellatsioonkaebusele küll kostja ekslikule viitele tähelepanu juhtinud, kuid leidnud,

et kohaldub PKS § 102 lg 2, mille kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on tuginenud seejärel vastuses sellele, et praegusel

juhul ei esine kostja puhul mõjuvat põhjust – kostja alaealised lapsed elavad koos hagejaga ja

nende emaga ning kostja pole töövõimetu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja viide PKS § 102 lg-le 2 pole asjakohane, arvestades, et

nimetatud säte reguleerib elatise väljamõistmisega seonduvat alaealiste laste

ülalpidamiskohustuse täitmisel, millele viitab mh PKS § 102 lg 2 esimene lause. Riigikohtu

praktikast tuleneb, et PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise

lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS

§ 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11).

Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada PKS

§ 102 lg-s 1 sätestatut.

9. Kostja väitel on tema töötasu suurus 1100 eurot. Maakohus on viidanud Maksu- ja

Tolliameti andmetele (dtl 87–88) ja leidnud, et kostja näol tegemist terve ja töövõimelise

isikuga, kelle igakuine keskmine brutosissetulek on ligikaudu 1288 eurot 67 senti, lisandub

igakuiselt saadav hüvitis 459 eurot 55 senti seoses ühisvara jagamisega, kokku ligikaudu 1748

eurot. Kostja tasub saadavast summast kahele alaealisele igakuiselt ülalpidamist 475 eurot.

Maakohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav, et tasuda hagejale elatist.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud arvestamata, et brutosissetulekust

arvestatakse maha ka maksud, seega oleks põhjendatud arvestada igakuise töötasuna ligi 1100

eurot, millele on viidanud ka kostja ja millelt on juba maksud maha arvestatud. Kostja on

viidanud ja maakohus on tuvastanud, et kostja tasub alaealistele lastele elatist 475 eurot kuus.

Maakohus on viidanud kostja märgitud kulutustele toidule 150 eurot, elamiskulule (üür,

millele lisandub kommunaalkulu) 500 eurot, telefonile 20 eurot ning lisandub veel riided,

transport, ravimid jms. Lisaks on kostjal vaja tasuda tsiviilasja nr 2-22-19416 lahendist

tulenev võlgnevus 7300 eurot (igakuine makse 200 eurot). Samas ei nähtu, et maakohus oleks

neid kulusid sisuliselt kostja kulutustena arvestanud, vaid on üksnes viidanud, et ka hageja

seaduslikul esindajal on samast kohtulahendist tulenev samaväärne kohustus ning et ka hageja

seaduslikul esindajal on kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms.

Oluliseks on maakohus pidanud sissetulekuna hüvitist 459 eurot 55 senti, mida hageja ema

maksab kostjale seoses ühisvara jagamisega, ja kuluna kahele alaealisele makstavat igakuist

elatist 475 eurot.

Maakohus on viidanud palgateatisele (dtl 100–101) ja sellele, et esitatust nähtub, et kostja

töötab XX AS-is ning ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2023 on arvestatud

talle töötasu kokku 15 753 eurot 29 senti, millest on tehtud kinnipidamisi summas 11 436

eurot 51 eurot (sh elatise katteks 5449 eurot 39 senti). 4316 eurolt 78 sendilt on maha

arvestatud maksud 2518 eurot 76 senti ning välja makstud summa on olnud 1798 eurot 2

senti. Samas pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja majandusliku seisundi

analüüsimisel eelmainitud andmeid arvesse võtnud.

10. Ringkonnakohus leiab, et kui arvestada kostja sissetulekut mitte brutosissetulekuna, vaid

netosissetulekuna, mis on ligi 1100 eurot kuus, millele lisandub kostjale hageja ema makstav

hüvitis ühisvara jagamisega seoses 459 eurot 55 senti, on kostja igakuine keskmine sissetulek

1559 eurot 55 senti. Kostja kulutused on kahele alaealisele lapsele makstav elatis 475 eurot

kuus. Tsiviilasjas nr 2-22-19416 tehtud lahendist tuleneva võlgnevusega seotud igakuine

makse 200 eurot on samuti igakuine kohustus, mida tuleb kostjal kanda. Palgateatiselt (dtl

100–101) nähtub, et isikul on olnud 2023. a kinnipidamisi kohtutäiturile 1374 eurot 5 senti

(seega u 114 eurot 50 senti kuus). Samuti nähtuvad palgateatiselt kinnipidamised 4613 eurot 7

senti (dtl 100), mis teeb keskmiseks kinnipidamiseks kuus 384 eurot 42 senti. Kostja on

üldiselt kinnipidamistele maakohtu menetluses ka viidanud. Seega tuleb

kohustustena/kulutustena arvestada ka kinnipidamisi kohtutäiturile 114 eurot 50 senti kuus ja

kinnipidamisi 384 eurot 42 senti kuus. Lisaks tuleb arvestada kulutusi toidule 150 eurot kuus,

üürile koos kommunaalkuludega 500 eurot kuus, kulutusi telefoniga seoses 20 eurot kuus.

Nimetatud kulusid ja nende suurust võib pidada mõistlikeks ja põhjendatuks. Lisaks on kostja

viidanud ka kulutustele seoses riiete, ravimite ja transpordiga, toomata välja konkreetseid

summasid.

Kostja kulutused on seega elatis 475 eurot kuus alaealistele lastele, tsiviilasja nr 2-22-19416

lahendist tuleneva võlgnevusega seoses igakuine makse 200 eurot, kinnipidamised 498 eurot

92 senti kuus (114,50+384,42), kulutused toidule 150 eurot kuus, üür koos

kommunaalkuludega 500 eurot kuus, telefoniga seotud kulud 20 eurot kuus, seega kokku

1843 eurot 92 senti. Lisaks oleks vajalikud ka kulutused seoses riiete, ravimite ja

transpordiga. Seega nähtub asjas, et isiku kohustused ja kulutused 2023. a on ületanud tema

sissetulekuid.

Kui lähtuda ka vaid palgateatisest, siis sellest nähtuv on kooskõlas eelnevaga – isiku

sissetulekuks on pärast kinnipidamisi ja maksude mahaarvamist olnud 2023. a 1798 eurot 2

senti ehk 149 eurot 84 senti kuus. Kui sellele summale liita igakuine hüvitis 459 eurot 55

senti, mida hageja ema maksab kostjale seoses ühisvara jagamisega, oleks kostjal igas kuus

pärast kinnipidamisi ja maksude mahaarvamisi kasutada 609 eurot 39 senti. Arvestades

vajalikke toidukulusid, üüri- ja kommunaalkulusid, kulusid telefonile, oleks kostja kulutused

670 eurot kuus, kusjuures arvestamata on seejuures kulutused riietele, ravimitele ja

transpordile, mille kohta pole kostja andmeid esitanud. Nimetatud kulutuste summa 670 eurot

ületab pärast kinnipidamisi ja maksude mahaarvamisi kostja kasutusse jäävat summat (609

eurot 39 senti) 60 euro 61 sendi võrra ehk kulusid on rohkem kui kasutamiseks jäävat raha.

Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud seega maakohtu järeldus, et kostja on võimeline

hagejale elatist maksma.

11. Asjakohatud on seejuures hageja etteheited selle kohta, et kuna kostja on ise tekitanud

olukorra, kus tema aastased kinnipidamised on nii suured, et tema aastaseks sissetulekuks on

ca 1798 eurot ning kui kostjal ei ole sissetulekuid, mille arvelt oma kõiki kohustusi täita, peab

ta leidma juurde vahendeid, kas täiendavat tööd tehes või vara realiseerides. Eelnimetatud

etteheited oleksid arvestatavad siis, kui hageja oleks alaealine, kelle puhul kohalduks PKS §

102 lg 2, kus vanem ei vabaneks ülalpidamiskohustusest, kui on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud

olukorras ja elatise vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu. Nagu eelnevalt

viidatud, siis PKS § 102 lg 2 praegusel juhul ei kohaldu.

12. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole võimeline PKS § 102 lg-t 1

arvestades hagejale ülalpidamist andma, arvestades tema kohustusi ja varalist seisundit,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus

põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamist puudutavas osas tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses

rahuldamata.

13. Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse hagi

rahuldamise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses

rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse puhul

TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus

menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes nõudis elatist seetõttu, et õppis

gümnaasiumis ega olnud võimeline endale seetõttu elatist teenima, hageja oli seega elatise

nõudmiseks õigustatud isik, kuid kostjalt jääb elatis välja mõistmata kostja majandusliku

seisundi tõttu. Seega on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning menetluskulud tuleb

nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna

lähtumine üldreeglist oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)