2-23-141158/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-141158

Tsiviilasi

EriVet OÜ hagi Mittetulundusühingu NarvaKassituba

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. aprilli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu NarvaKassituba apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Hageja (vastustaja) EriVet OÜ (registrikood 10348916),

lepinguline esindaja Priit Pööbo

esindajad

Kostja (apellant) Mittetulundusühing NarvaKassituba

(registrikood 80401316), seaduslik esindaja Julia Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mittetulundusühingu NarvaKassituba apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Viru Maakohtu 16. aprilli 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-141158 muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. EriVet OÜ (hageja) esitas 9. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Mittetulundusühingu NarvaKassituba (kostja) vastu 200 euro 31 sendi saamiseks.

Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetati 15. novembri 2023. a määrusega kiirmenetlus

ja asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 4. detsembril 2023 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 129 eurot 81 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 30

eurot 43 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot ning alates 10. oktoobrist 2023 põhinõudelt 129

eurolt 81 sendilt ja sissenõudmiskuludelt 40 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras viivise kuni põhinõude ja sissenõudmiskulude tasumiseni. 4.

märtsi 2024. a vastuses täpsustas hageja viivisenõuet, paludes viivise mõista välja alates 15.

juulist 2022 ning nõudis viivist hagi esitamise seisuga 28 eurot 40 senti.

Hageja esitas nõude hageja ja kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel

(alternatiivselt käsunduslepingu) alusel. Lepingu järgi kohustus hageja ravima kostja kassi.

Raviprotseduuride tegemise eest esitati 14. juunil 2022 arve 678 euro 81 sendi tasumiseks.

Kostjal jäi tasumata arvel märgitud summast 129 eurot 81 senti. Lisaks nõudis hageja kostjalt

viivise ja sissenõudmiskulude tasumist.

VÕS § 761 asjas ei kohaldu. Kostja pole põhistanud, et kassi uuringute eest määratud tasu ei

ole mõistlik (sh koosneb tasu protseduuridest ja ravimitest). Kostja on tasunud arve osaliselt

ega ole selgitanud, mis osas arve on ebamõistlik. Ilma kokkuleppeta ravihinna osas poleks

looma raviprotseduuridele võetud. Kostja ei ole kordagi arvet vaidlustanud, kui hageja tuletas

meelde arve tasumist. Enne protseduuride tegemist teavitab hageja kõiki kliente protseduuride

tegemisest ja hindadest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja viitas VÕS §-le 761,

mille kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või

tavalist tasu, selle tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd,

kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Kostja

märkis, et hageja ei ole kostjat hinnakirjast teavitanud ja hageja kodulehel hinnakiri ka

puudub. Kostja hinnangul puudub poolte vahel kokkulepe raviteenuse hinna osas. Kostja

leidis, et kassi uuringute eest arves määratud tasu 679 eurot 81 senti ei ole mõistlik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16. aprilli 2024. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 129 eurot 81 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 26 eurot 32 senti ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates 10. oktoobrist 2023 põhinõudelt (129,81 eurolt) ja

sissenõudmiskuludelt (40 eurolt) kuni nõuete täitmiseni. Maakohus jättis hageja

menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 840 eurot

ning menetluskuludelt 840 eurolt viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohus lahendas asja kirjalikus lihtmenetluses. Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud.

Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes, seega VÕS § 761 (tasu

maksmise kohustus tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul) ei kohaldu. Maakohus viitas

VÕS § 627 lg-tele 1 ja 2. Maakohus leidis, võttes arvesse arvel kajastatud toiminguid ja

ravimeid, et arve summa 679 eurot 81 senti on mõistlik ning kostjal tuleb arvest tasumata osa,

s.o 129 eurot 81 senti hagejale tasuda. Kuivõrd kostja on arve tasumisega viivitanud, tuleb

kostjal hagejale tasuda sissenõutavaks muutunud viivis 26 eurot 32 senti. Ka

sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud. Maakohus rahuldas ka hageja edasiulatuva viivise

nõude.

Kuna maakohus rahuldas hagi, jättis ta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 840 eurot, millest hageja on kandnud menetluskuludena lepingulise

esindaja kulu summas 740 eurot (käibemaksu ei lisandu) alljärgnevalt:

1) hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks (0,25h),

kliendiga nõupidamiseks 0,25 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite

tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade

komplekteerimiseks) 1 töötund, kokku 1,5 töötundi;

2) kostja vastusega hagile tutvumine (0,5h) ja analüüs (0,5h), kliendiga nõupidamine (0,5h),

kokku 1,5h;

3) hageja 17. jaanuari 2024. a kirjalikud seisukohad 1,5h;

4) kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,5h;

5) hageja 4. märtsi 2024. a kirjalikud seisukohad, menetluskulude nimekiri 1h.

Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kokku palus

hageja välja mõista kulud õigusabile 6 tunni ulatuses ehk 720 eurot (6 tundi x120), millele

lisandub maksekäsu menetluskulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause ja § 4842 alusel.

Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista ka riigilõivu 100 eurot.

Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega õigusabiteenuse tunnitasule vastuväiteid esitanud.

Maakohtu hinnangul on riigilõiv vajalik kulu ning hageja õigusabikulud samuti põhjendatud

ja vajalikud ning menetlustoimingutele näidatud ajakulu ja õigusabiteenuse tunnitasu on

mõistlik. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 840 eurot.

Hageja taotlusel määras maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et menetluskuludelt tuleb tasuda

ka viivist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas ning uue otsusega

vähendada lepingulise esindaja kulu kuni 240 euroni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kulutas hageja kahe dokumendi koostamisele ja

arutamisele hagejaga 6 tundi. Kui võtta aluseks kahes dokumendis koostatud teksti, võttes

maha seaduse sätted, on tegemist kahel lehel lihtsa tekstiga, mille koostamiseks ja

arutamiseks kliendiga ei pruugi hageja esindajal minna rohkem kui 1,5–2 tundi. Maakohus

leidis, et hageja esindajal kulus teksti koostamisele 6 tundi, mis pole usutav. Maakohtu otsus

ei vasta väljamõistetud lepingulise esindaja kulu suuruse osas TsMS § 174 lg-s 1 märgitud

nõuetele.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

Kostja hinnang, et kogu menetluse ajakulu oleks 2 tundi, pole põhjendatud. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Hagiavalduse koostamise ajakulu ja tunnitasu

(kokku 200 eurot) ei ole ebamõistlik, vaid on kohtupraktikaga kooskõlas. Samuti on hageja

lepinguline esindaja 17. jaanuaril 2024 esitatud dokumendi koostamiseks kogunud menetluse

tarbeks kliendilt täiendavat infot ja selgitusi asjaolude kohta. Hageja esindaja on pidanud

analüüsima kostja välja toodud asjaolusid ja viiteid materiaalõiguse normile. 4. märtsi 2024. a

menetlusdokumendi koostamise tasu on põhjendatud, tegemist on mh menetluskulude

nimekirja koostamisega. Samuti on eeltoodud dokumendist nähtav, et hageja on esitanud

kostjale kompromissettepaneku, mis mh sisaldab ka nõupidamist kliendiga. Seega hageja

ajakulu dokumentide koostamisele, dokumentide analüüsimisele ja kliendiga nõupidamisele

vastab kohtupraktikale. Kostja ei saa eeldada, et seoses kohtumenetlusega ei teki vastaspoolel

menetluskulusid.

Maakohus on otsuse põhjendavas osas analüüsinud hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohus on leidnud, et hageja esindaja kulud olid

vajalikud 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus ei ole

hinnanud tsiviilasja keskmisest keerukamaks või mahukamaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas,

paludes vähendada väljamõistetavat summat kuni 240 euroni. Maakohus on lepingulise

esindaja vajalike ja põhjendatud kuludena välja mõistnud 720 eurot (6 * 120), lisaks

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, samuti riigilõivu 100 eurot, mille väljamõistmist pole

kostja vaidlustanud. Samuti pole kostja vaidlustanud maakohtu otsust põhinõude, viivise ja

sissenõudmiskulu väljamõistmise osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust

lepingulise esindaja kulu väljamõistmise põhjendatuse osas.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu

hiljutise praktika kohaselt ei ole põhjendamiskohustuse rikkumisega tegemist, kui maakohus

jätab üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude

nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise

esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna

vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille

kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 17.04.2024,

2-17-124505, p 12; RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14; RKTKm 12.05.2021, 2-20-

114596/21, p 11; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17). Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 17.04.2024, 2-17-

124505, p 12; RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14; RKTKm 12.05.2021, 2-20-

114596/21, p 11).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on

pidanud õigusabile kulunud 6 tundi põhjendatud ajakuluks ning õigusabiteenuse tunnitasu

mõistlikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et 720 eurot (6 tundi * 120

eurot) on tervikuna põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning riigilõiv 100 eurot.

120 eurot tunnitasu võib pidada mõistlikuks lepingulise esindaja tasumääraks. Hinnates

maakohtu menetluses hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega, siis

ringkonnakohtu hinnangul võib asja olemust, mahtu, asjas tehtud menetlustoiminguid ja

esitatud dokumente arvestades pidada 6 tundi põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks. Kuigi

Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole vaja tuua välja eraldi üksikasjalikult konkreetseid

tegevusi ega hinnata iga konkreetset kuluartiklit, siis asjas nähtub, et hageja esindajal on

nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumisele kulunud 0,25 tundi ehk 15 minutit, kliendiga

nõupidamisele 0,25 töötundi ehk 15 minutit, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks

1 tund. Ekslik on kostja seisukoht, nagu saaks ajakulu põhjendatuse hindamisel lähtuda

üksnes dokumendi pikkusest, mis ei sisalda seejuures paragrahve. Ajakuluna on mõistlik nii

nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks kulunud 15 minutit kui ka kliendiga

nõupidamisele kulunud 15 minutit. Hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning

hagi kohtusse esitamiseks kulunud 1 töötund ei ole ülemäärane. Nagu hageja viitas ja nagu

nähtub ka menetluskulude nimekirjast, sisaldab 1 töötund ka tõendite kogumiseks kulunud

aega, lisaks hagiavalduse koostamist ja kohtusse esitamiseks kulunud aega, mh hagi lisade

komplekteerimist. Ülemäärane ajakulu ei ole ka kostja vastusega tutvumisele, analüüsile ja

kliendiga nõupidamiseks kulunud 1,5 tundi ehk 1 tund 30 minutit. Põhjendatud ajakulu ei

hõlma üksnes kulu, mis lepinguline esindaja kulutab konkreetse dokumendi vormistamisele,

vaid kohtumenetluses esindamine eeldab ka vastaspoole esitatud dokumentidega tutvumist ja

vastaspoole seisukohtade osas oma seisukohtade kujundamist. Seega ei saa lähtuda vastusega

tutvumise puhul üksnes kostja vastuse pikkusest (mis praegusel juhul oli alla poole lehekülje),

vaid arvestada tuleb ka analüüsile ja seisukohtade kujundamisele kuluvat aega. Lisaks on

ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ajakulu ka hageja 17. jaanuari 2024. a kirjalikele

seisukohtadele kulunud 1,5 tundi ehk 1 tund 30 minutit. Ülemääraseks ei saa pidada ka

kohtumäärusega tutvumisele ja analüüsile kulunud 0,5 tundi ehk 30 minutit ning hageja 4.

märtsi 2024. a kirjalike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise peale kokku

kulunud 1 tundi. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja

hageja lepingulise esindaja poolt hagejale õigusabi osutamise kulu 6 tunni eest 720 eurot (6 *

120 eurot). Nagu eespool märgitud, on põhjendatud kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot ja riigilõiv 100 eurot.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)