2-24-15103/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-15103

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-24-15103

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi K B vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2 066,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood: 10100168,

asukoht Lõõtsa tn 8a, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: ahto.jarvela@julianus.ee)

Kostja: K B (isikukood: XXX, viibimiskoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K B-lt hageja If P&C Insurance AS kasuks põhinõue

summas 1 499,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 383,22 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K B-lt hageja If P&C Insurance AS kasuks viivis tasumata

põhinõudelt alates 05.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta hageja If P&C Insurance AS menetluskulud täies ulatuses kostja K B

kanda.

5. Välja mõista kostjalt K B-lt hageja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud

summas 550 eurot.

6. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-15103

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv

põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda

rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja IF P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja K B vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt varastati 27.11.2021 sõiduautolt Lexus registreerimismärgiga XXX,

mis asus aadressil XXX . PPA selgitas välja, et süüteo pani toime kostja. Sõiduk oli

kindlustatud hageja poolt ning hageja hüvitas sõiduki remondikulud 1499,82 eurot. Hageja

esitas 11.05.2022 nõude kostja vastu, andes kostjale nõude tasumise tähtajaks 10 päeva.

Kostja nõuet ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1499,82

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 24.05.2022-04.10.2024 summas 383,22 eurot

ning edasiulatuv viivis alates 05.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Viru Maakohus võttis hagiavalduse 22.10.2024 kohtumäärusega menetlusse.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 22.10.2024 kohtumäärus kätte

toimetatud isiklikult 31.10.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole

kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega.

Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 alusel.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2-24-15103

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 1 499,82 eurot, perioodil

24.05.2022-04.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivise summas 383,22 eurot ning alates

05.10.2024 viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab kindlaks, et

kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS

§ 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult,

mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 144 lg-st 1 tulenevalt on

kohtuväline kulu esindaja ja nõustaja kulu.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 350 eurot ja esindaja tasu

summas 338 eurot (ilma käibemaksuta).

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2 066,77 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabi osutanud 2h tunnihinnaga 169 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu koosneb alusdokumentidega tutvumisest ja

analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja

komplekteerimisest ning dokumentide esitamisest kohtule.

Kohus leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud hageja

esindamiseks kohtumenetluses. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 169 eurot on

ebamõistlikult kõrge. Arvestades tsiviilasja olemust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot

(ilma käibemaksuta).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19).

2-24-15103

Kohtu hinnangul moodustab hageja põhjendatud menetluskulu kokku 550 eurot, milles

riigilõiv on 350 eurot ja esindaja õigusabikulu 200 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik