2-19-642/96 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-19-642

Määruse tegemise aeg ja

koht

28.11.2024 Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

M. S. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Võlgnik/usaldusisik: M. S. (isikukood: XXX; registrijärgne

aadress: XXX; e-post: XXX);

Võlausaldajad:



Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079); Esindaja:

juhatuse liige A. E. (e-post: juhatus@credit.ee;

info@credit.ee);



TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood:

14304235; e-post: info@tfbank.ee); Esindaja: M. K.

(B2 Impact OÜ; e-post: XXX);



Tallinna kohtutäitur Hille Kudu

(e-post:

büroo.kudu@taitur.net);



Placet Group OÜ (registrikood: 11198910; e-post:

info@smsmoney.ee); Volitatud esindaja: P. D.(e-post:

XXX);



AS LHV Finance (registrikood: 12417231; e-post:

finance@lhv.ee); Esindaja: A. V. (e-post: XXX);



AB Kreditex AS (Express Credit AS kustutatud)

(registrikood: 12041659; e-post: info@kreditex.ee);

Esindaja: T. M.; e-post: XXX);



Sotsiaalkindlustusamet

(registrikood: 70001975;

e-post: oigus@sotsiaalkindlustusamet.ee); Esindaja: H.

K.;



Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood: 70000349; e-post:

emta@emta.ee);

Esindaja: K.A.(e-post: XXX);



Holm Bank AS (registrikood: 14080830; e-post:

info@holmbank.ee); Esindaja: S. V.;



Bondora AS (registrikood: 11483929; e-post:

bondora@bondora.com); Esindaja: E.B.;



Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

(e-post:

kaire.polt@taitur.just.ee).

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M. S. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded M. S.i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast

oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Jätta võlgnik M. S. vabastamata Sotsiaalkindlustusameti kahju hüvitamise

nõudest summas 5924,45 eurot (PankrS § 176 lg 2).

3. Lõpetada M. S.i kohustustest vabastamise menetlus.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M. S.i kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 04.04.2019 määrusega välja M. S.i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Hillar Villersi. Kohus lõpetas 14.10.2019 määrusega (jõustus 31.10.2019)

M. S.i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast

täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama iga-aastaselt

14.oktoobriks usaldusisiku aruandeid. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 14.10.2020. Muu

hulgas selgitas kohus võlgnikule PankrS § 173 lg-tes 1, 2 sätestatud kohustusi.

2. Võlgnik on esitanud kohtule andmeid järgnevalt: 31.01.2020 arvelduskonto väljavõtte,

16.11.2020 K-Raha väljavõtte, 29.09.2021 arvelduskonto väljavõtte, 05.10.2022 aruande koos

taotlusega tema kohustustest vabastamisega.

3. Kohus jättis 14.12.2022 määrusega rahuldamata võlgniku taotluse tema kohustustest

vabastamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

4. Seejärel esitas võlgnik aruande 17.10.2022.

5. Võlgnik esitas 22.10.2024 ning 05.11.2024 kohtule lõpparuande koos kohustustest

vabastamise taotlusega.

6 Kohus küsis 07.11.2024 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja

kohustustestvabastamise osas.

6.1 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitatud andmete kohaselt on M. S.i kohustustest

vabastamise menetluses on laekunud kokku 732,70 eurot, nõude jääk 1777,95 eurot.

Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla

istungil ärakuulatud.

6.2 Kohtutäitur Kaire Põlts nõustub võlgniku võlgadest vabastamisega.

6.3 Holm Bank AS teavitas kohut, et võlgnik on perioodil 02.10.2019 kuni 28.12.2023 teinud

makseid kokku summas 307,03 eurot (s. kuus osamakset) ning võlgnevuse jääk on 658,70

eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

6.4 Kohtutäitur Hille Kudu andmetel on pankrotimenetluses tunnustatud nõue summas 538,59

eurot täies ulatuses tasutud. Kohtutäituril ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise osas.

Ärakuulamist kohtuistungil ei soovi.

6.5 LHV Finance AS tõi välja, et võlgnik M. S. on teinud perioodil 02.10.2019 kuni

28.12.2023 võlausaldajale tagasimakseid summas 489.63 eurot. Võlausaldajale ei ole teada

asjaolusid, mis põhjustel ülejäänuid väljamakseid tehtud ei ole. Nõude jääk on 641.44 eurot.

LHV Finance AS soovib jätta võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

6.6 Placet Group OÜ nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas 1292,67 eurot.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale kokku kuus makset

kogusummas 881,22 eurot. Võlausaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-46-13 ning

Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-11-6039 ning märgib, et kohustustest vabastamise

menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid

menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. M. S.i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud kuivõrd võlausaldaja

nõuded ei ole piisaval määral rahuldatud.

6.7 Võlausaldaja Credit.ee OÜ nõue on tasutud. Seega ei ole võlausaldajal vastuväiteid

võlgniku M. S.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks Ärakuulamist kohtuistungil

ei soovi.

6.8 Võlausaldaja Bondora AS esitatud andmete kohaselt on võlgnik teinud makseid

kogusummas 1033,63 eurot (kuus osamakset) ning nõude jääk on 24,62,36 eurot.

Võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Ärakuulamist

kohtuistungil ei soovi.

6.9 Maksu- ja Tolliameti seisukohast nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata

Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu summas 4938,63 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on pankrotimenetluses rahuldamata jäänud RTK

nõude katteks laekunud 1927,60 eurot. Nõudest on tasumata 3 011,03 eurot. Viimane

tasumine kohustustest vabastamise menetluses oli 12.03.2024 summas 52,56 eurot (nõude

tasaarvestamine enammaksega). Maksukohuslaste registri andmetel oli võlgniku sissetulek

perioodil märts-juuni 2024 6100 eurot (keskmiselt 1525 eurot kuus), 2024 juulis oli sissetulek

422,07 eurot ning august-september 2024 oli sissetulek kokku 656 eurot (mõlemas kuus 328

eurot). Viidatud perioodil tasumisi RTK nõude katteks ei tehtud. Töötamise registri andmetel

on võlgnikul alates 01.10.2024 kehtiv tööleping X OÜ-ga. 14.11.2024 seisuga ei ole

võlgnikule sealt töötasu deklareeritud.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustused Eesti Vabariigi ees (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) suurenenud. Võlgnikult on mitmete kohtulahendite (s.o 10.02.2022,

22.03.2023 ja 08.12.2023) alusel välja mõistetud menetluskulud, mis seisuga 14.11.2024 on

täies ulatuses tasumata. Seega on võlgniku enda süülise tegevuse tagajärjel võlgade

vähendamise asemel tema kohustused MTA ees suurenenud.

Maksu- ja Tolliamet jätab M. S.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu

otsustada. Kohtuistungil ärakuulamist ei soovi.

6.10 Sotsiaalkindlustusamet on esitanud M. S.i pankrotimenetlusse nõude summas 8591,25

(nõudeavalduse aluseks on vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tuleneva kahju

hüvitamise nõue). Sotsiaalkindlustusamet hüvitas ajavahemikul 01.08.2016 kuni 01.01.2019

vägivallakuriteo tagajärjel surnud isiku ülalpeetavale toitja surmast tuleneva kahju ja

matusekulud. Nõude katteks on M. S.i poolt Sotsiaalkindlustusametile tasutud 2666,80 eurot.

Nõude jääk on 5924,45 eurot. M. S.ile esitatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue ei

lõpe võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega (FIMS § 50 lg 2). Ülejäänud liiki

kohustustest vabastamine on põhimõtteliselt võimalik.

Sotsiaalkindlustusamet taotleb, et mitte rahuldada M. S.i taotlust vabastada teda

Sotsiaalkindlustusameti nõudest kui õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustusest. Kohtuistungil ärakuulamist ei soovi.

6.11 AB Kreditex AS teavitas kohut, et võlgnik on võlausaldaja ees kohustuse tervikuna

täitnud. Seega võlausaldaja ei ole vastu M. S.i kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisele. Ärakuulamist kohtuistungil ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos (p 1), võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (p 2).

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on M. S.i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS §-s 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg-d 2, 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. M. S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud

oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1 PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt mõisteti võlgnik M. S. Viru Maakohtu 24.08.2017 otsusega

(kriminaalasjas nr 1-16-9487) süüdi KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks vangitus pikkusega 11 aastat. Karistusaja

kandmist arvestati alates tema kinnipidamisest 26.06.2016. Viru Maakohtu 08.12.2023

määrusega vabastas kohus M. S.i ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve

kohaldamisega (tähtajaga kuus kuud). Määrus jõustus 28.12.2023. Seega on võlgnik kandnud

kinnipidamisasutuses karistust alates 26.06.2016 kuni 28.12.2023, s.o 7 aastat 6 kuud.

Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud vangla tööhõives majandustöödel

koristajana, pesumajas, komplekteerimis- ja metallitsehhis abitöölisena ning hiljem

keevitajana. Töötasust on tehtud kinnipidamisi vabanemisfondi ning nõuete täitmiseks. Kohus

jättis 14.12.2022 määrusega rahuldamata M. S.i taotluse tema kohustustest vabastamiseks

ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohus välja, et võlgniku

pankrotimenetluses jäi nõudeid rahuldamata summas 24 217,39 eurot ning võlgnik ei ole

kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajate nõudeid võrdselt ja arvestatavas

ulatuses tasunud. Kohus määras, et jätkab kohustustest vabastamise menetlust.

Maksu- ja Tolliameti esitatud andmetest nähtub, et Maksukohuslaste registri andmetel oli M.

S.i sissetulek perioodil 2024 märts-juuni (kaasa arvatud) 6100 eurot, s.o keskmiselt 1525

eurot kuus. 2024 juulis oli tema sissetulek 422,07 eurot ning 2024 august-september oli

sissetulek 656 eurot, s.o mõlemas kuus 328 eurot. Töötamise registri andmetel on M. S.il

alates 01.10.2024 kehtiv tööleping X OÜ-ga tehase abitöölisena.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust kuna on

osalenud tööhõives, sh kinnipidamisasutuses karistust kandes.

Nõustuda saab Maksu- ja Tolliametiga osas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kestel on võlgniku kohustused mõnevõrra suurenenud. Nii nähtub võlausaldaja esitatud

asjaoludest, et Viru Maakohtu 10.02.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-9487 mõisteti M.

S.ilt välja kaitsjatasu 64,80 eurot, Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2023 määrusega (samas

kriminaalasjas) mõisteti M. S.ilt välja menetluskulud summas 97,20 eurot ning Viru

Maakohtu 08.12.2023 määrusega (kriminaalasjas nr 1-16-9487) mõisteti M. S.ilt kaitsjatasu

158,40 eurot. Seisuga 13.11.2024 on menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 320,40 eurot

tasumata. Menetluskulud on tekkinud seoses M. S.i karistuse kandmiselt ennetähtaegse

vabastamise otsustamisega. M. S. ei ole toime pannud uusi süütegusid ega seeläbi

suurendanud tema juba olemasolevaid kohustusi.

8.2 PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud arvelduskonto ja K-Raha väljavõtteid. Kuigi aruandeid võlgnik

nõuetekohaselt esitanud ei ole, saab käesoleva määruse punktist 8.1 üheselt järeldada, et

võlgnik kandis 7 aasta 6 kuu vältel karistust kinnipidamisasutuses. Seega ei ole käesoleva asja

lahendamise seisukohast määrava tähtsusega asjaolu, et võlgnik ei lähtunud PankrS § 173 lg-s

2 sätestatust. Võlgnik osales tööhõives ning tema sissetulekust tehti nõuetekohaselt

kinnipidamisi.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

8.3 PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu (kinnipidamisasutuses). Võlgnik on teinud menetluse

kestel võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 9041,22 eurot. Võlgnik on täitnud

kohustusi võimaluste piires.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

8.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5 PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et

võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses

ja leiab, et M. S. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

10. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või

olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nii nagu tema rahaline olukord on seda

võimaldanud (võlgnik teinud kõik endast oleneva, et omada töökohta). Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M. S. tuleb PankrS §

175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

12. Kuni 01.07.2022 kehtinud pankrotiseaduse § 176 lg 2 (hetkel kehtiva FIMS § 50 lg 2)

kohaselt ei vabane võlgnik õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest. Seega,

eeltoodule vaatamata, ei saa kohus võlgnikku vabastada Sotsiaalkindlustusameti kahju

hüvitamise nõudest summas 5924,45 (tunnustatud nõue summas 8591,25 eurot, kohustus

täidetud summas 2666,80 eurot). M. S. mõisteti Viru Maakohtu 24.08.2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-9487 (jõustus 18.04.2018) süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri

vägivallakuriteo ohver. A. Š. . R. H. esitas 27.07.2016 sotsiaalkindlustusametile ohvriabi

seaduse (OAS) § 9 alusel taotlused vägivallakuriteo ohvri matusekulude ja toitja surmast

tuleneva kahju hüvitamiseks.

Sotsiaalkindlustusmeti 01.08.2016 otsusega hüvitati A. Š. ülalpeetavale R. H. matuste

korraldamisega seotud kulud ja määrati ülalpeetavatele toitja kaotusest tulev hüvitis.

Ajavahemikul 26.06.2016 kuni 31.05.2019 on R. H. makstud kokku hüvitist summas 9590

eurot. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati matusekulu ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja

surmast tulenev kahju ajavahemiku 26.06.2016 kuni 31.01.2019 eest summas 8591,25 eurot.

Nõue on tunnustatud pankrotimenetluses.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. S.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka M. S.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik