2-23-10654/52 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-10654

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

J. S. N. ja A. N. hagi M. S. H. S. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate

seaduslik

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

J. S. N. (ik XXX)

A. N. (ik XXX)

A. N. (ik XXX, aadress XXX, e-post

XXX, tel XXX)

M. S. H. S. (sündinud XXX, välisriigi

isikukood XXX, aadress XXX, e-post

XXX tel +XXX)

vandeadvokaat

Andrei

Matvejev

(Advokaadibüroo Andrei Matvejev, e-

post andrei.matvejev@matvejev.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. S. N. ja A. N. hagi.

2. Välja mõista M. S. H. S.lt välja elatis igakuise elatusrahana

2.1

hageja J. S. N. kasuks

-

alates 01.07.2023 kuni 31.03.2024 igakuise elatusrahana 260 (kakssada

kuuskümmend) eurot 33 senti ning

-

alates 01.04.2024 kuni J. S. N. täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a 287 (kakssada

kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (arvestatuna 272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (maha arvestatud pool

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

2.2

hageja A. N. kasuks

-

alates 01.07.2023 kuni 31.03.2024 igakuise elatusrahana 221 (kakssada

kakskümmend üks) eurot 28 senti ning

-

alates 01.04.2024 kuni A. N. täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a 244 (kakssada

nelikümmend neli) eurot 56 senti (arvestatuna 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (maha arvestades pool

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning

vähendades elatisemakset 15% vastavalt PKS § 101 lg 7.

2.3

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4.

3. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. N. pangakontole nr EEXXX iga kuu 10.

(kümnendaks) kuupäevaks.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KROD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. J. S. N. ja A. N. esitasid oma seadusliku esindaja A. N. kaudu 27.07.2023.a. hagi M. S.

H. S. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A. N. ja M. S. H. S. hagejate vanemad.

Pere elas kuni jaanuarini 2023 Saksamaal, kuid alates jaanuarist 2023 elavad lapsed Eestis koos

emaga ning on ema ülalpidamisel, isa laste kasvatamises ja ülalpidamises ei osale.

Hagiavalduses paluvad hagejad mõista kostjalt välja elatise alates 01.07.2023 igakuiselt J.

kasuks 260,33 eurot ja 221,28 eurot A. kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni.

2. Viru Maakohus võttis 27.07.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult

vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui

kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus

hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse

kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 09.01.2024 Saksamaa kohtu

(Amtsgericht Dortmund) kaudu, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele

vastust ei esitanud.

3. 28.07.2023 määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse ning kohustas

kostjat maksma kohtumenetluse ajal elatist alaealiste J. S. N. ülalpidamiseks 260,33 eurot ja A.

N. ülalpidamiseks 221,28 eurot ehk kahele lapsele kokku 481,61 eurot alates 28. juulist 2023.a

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Viru Maakohus rahuldas 20. veebruari 2024 tagaseljaotsusega hagejate hagi kostja vastu.

Tagaseljaotsus toimetati kostjale kohtu andmetel kätte 01. märtsil 2024.

Kostja esitas 01. aprillil 2024 kohtule kaja tagaseljaotsuse peale ja palus tsiviilasja menetluse

taastada.

20.06.2024 määrusega rahuldas maakohus M. S. H. S. kaja ning taastas tsiviilasjas 2-23-10654

menetluse.

Kostja viitas kajas Viru Maakohtu menetlusele nr 2-23-16745 lapse J. S. N. viivitamatuks

tagastamiseks Saksamaale. Avalduse rahuldamine mõjutanuks ka elatise nõude rahuldamist.

Kohus märgib, et 17.04.2024 määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.

veebruari 2024 määruse muutmata ja M. S. H. S. määruskaebuse rahuldamata. 17.04.2024

määrus jõustus 20.05.2024.

M. S. H. S. VASTUS HAGIAVALDUSELE

5. Kostja märgib vastuses hagiavaldusele, et elatise väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et

lapsed elavad ema juures seaduslikult. Antud eeldus ei vasta tõele. Viru Maakohtu menetluses

on tsiviilasi nr 2-23-16745 Justiitsministeeriumi kaudu Saksamaa keskasutusest saabunud

dokumendid lapse S. N. viivitamatuks tagastamiseks Saksamaale. Kostja eeldab, et tema nõue

lapse Saksamaale tagastamiseks on põhjendatud ja ootab nõude rahuldamist. Samuti on pooleli

avalduse esitamine poja tagastamiseks. Juhul kui kohus otsustab laste tagastamise Saksamaale,

puuduks alus elatise nõude esitamiseks.

Hageja jättis oma hagiavalduses mainimata, et Saksamaalt lahkudes omastas ta laste isa raha 10

000 eurot. Kostja ei hakanud nõudma antud summa tagastamist, pidades antud summa lastele

tagava toetusena (elatisena) nende Eestis elamise ajaks.

Elatise väljamõistmisel on jäetud tähelepanuta, et lastele makstakse lastetoetust Eestis.

Kujunenud kohtupraktika kohaselt, kui lastele makstakse lastetoetus, tuleb elatise summat

poole lastetoetuse ulatuses vähendada.

Kostja leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel on elatise nõue põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

HAGEJATE SEISUKOHT

6. 23.04.2024 esitatud seisukohas märgib hagejate seaduslik esindaja, et jääb hagiavalduses

toodud nõude ja väidete juurde. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et kostja on talle teatanud,

et ülalpidamist lastele anda ei kavatse ja kuni käesoleva ajani pole kostja oma lastele mitte

ühtegi eurot üle kandnud. Ta ei toeta oma lapsi materiaalselt ega ka mingil muul moel (mida

seadus lubab).

Hagejate seaduslik esindaja ei ole kostjalt omastanud mingisugust raha (väidetud 10 000 eurot),

kostja sellekohane väide on lausvale. Saksamaal elati üürikorteris, mis ei vastanud Saksa

lastekaitse nõuetele, Eestisse jõudes puudusid laste emal igasugused rahalised vahendid ning ta

sai abi Toidupangast, et lapsed saaksid kasvõi süüa. Abistasid A.N. kõik. Kui hagejate emal

oleks tõesti olnud selline raha, poleks ta pöördunud sotsiaalabi saamiseks riigiasutuste poole.

Poja suhtes puudub kostjal hooldusõigus ning viide selle kohta, et ta püüab seda taastada ja

poega Saksamaale tagasi saada pole samuti millegagi tõendatud ja ei oma antud kontekstis ka

mingit tähtsust. Kõik kostja tegevused laste ning nende ema suhtes on olnud vaid

pahatahtlikud. Kostja pole mitte millegagi tõendanud, et suudab hagejatele olla hea isa, mitte

kahjustada laste elu ja heaolu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui

Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 2008. a määruse (EÜ) nr 4/2009 „Kohtualluvuse,

kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta

ülalpidamiskohustuste küsimustes“ (edaspidi määrus (EÜ) nr 4/2009) artikli 3 punktide a ja b

kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi

kohtud, kus on kostja alaline elukoht või

selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline

elukoht.

Kuivõrd hagejate (J. S. N. ja A. N.) elukoht on Eesti Vabariigis (Aia tn 7-31, Kohtla-Järve) on

pädev menetlema Eesti kohus pädev lahendama J. S. N. ja A. N. elatise hagi M. S. H. S. vastu

määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 p b kohaselt.

Kuivõrd laste elukoht on Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, lahendab tsiviilasja laste

elukohajärgne kohus ehk Viru Maakohus (TsMS § 103 lg 3 ja 4).

Määruse artikli 15 kohaselt määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks

vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi

protokollile (edaspidi „2007. aasta Haagi protokoll”) liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt

on siduv.

2007. aasta Haagi protokolli artikkel 3 lõige 1 näeb ette, et kui protokollist ei tulene teisiti,

kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi

õigust.

Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele Eesti õigus.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

10. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus

hoolitseda oma alaealise lapse eest.

J. S. N. ja A. N. on M. S. H. S. lapsed (dtl 10-12).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas

nr 2-18-6491/96).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

11. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Kuna käesoleval juhul nõuavad lapsed elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu

eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

12. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

12.1 PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on

-

alates 1.04.2023.a. 249,87 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma;

-

alates 01.04.2024.a on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma.

Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise

miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise

uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv

miinimumelatise summa (ümardatuna).

Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi

12.2

Baassummale lisandub 3% (kolm protsenti) eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil.

Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

12.3 PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi arvestatuna kujuneb 2023. aastal elatise miinimumsuurus

järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot

J. ja A. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra.

A.ile makstav elatis 260,33 x 0,85=221,28 eurot.

Vastavalt PKS § 101 lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 % esimese lapse elatise summaga

võrreldes.

12.4 PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi arvestatuna kujuneb 2024. aastal elatise miinimumsuurus

järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

J. ja A. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. A.

makstav elatis on seega 287,72 x 0,85=244,56 eurot.

Vastavalt PKS § 101 lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 % esimese lapse elatise summaga

võrreldes.

13. M. S. H. S. vaidleb hagile vastu, viidates võimalikule tütre tagasitoomisele Saksamaale

(tsiviilasi nr 2-23-16745). M. S. H. S. avaldus J. S. N.i tagastamiseks Haagi 25.10.1980

Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning määruse (EN)

2019/1111 alusel jäeti tsiviilasjas nr 2-23-16745 rahuldamata.

Kohtulahend jõustus 20.05.2024.a.

Kostja väide selle kohta, et A. N. omastas Saksamaalt lahkudes kostja rahalisi vahendeid 10

000 euro ulatuses, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostja ei ole millegagi tõendanud, et oleks lastele ülalpidamist andnud.

Kohus osundab ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-23-16745 17.04.2024.a tehtud

määruses toodule, et M. S. H. S. ei ole esitanud andmeid oma sissetulekute kohta ja ei ole

tõendanud, et ta oleks täitnud lapse Saksamaalt lahkumisel lapse ülalpidamiskohustust, mis

samuti annab tunnistust avaldaja suhtumisest lapse huvidesse.

M. S. H. S. esitas kohtule ainult tegevustulutõendi (dtl 226-228), mille kohaselt oli tema

tegevustulu perioodil 01.01.2023-31.12.2023 24 224,31 eurot; tegevuskulud kokku 8011,37

eurot; tegevuskasum on 16 212,94 eurot.

Kostja ei ole kohtule esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta (nt pangakonto

väljavõtted), mida kohus nõudis kostjalt hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 37).

Kohus arvestab nimetatud asjaolu lahendi tegemisel.

14. Mõlemal vanemal lasub laste ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema

kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja

lastele ülalpidamise tagamiseks.

Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lastega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt

suurem kui lastest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest

see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta

(ei esitanud ka tsiviilasjas nr 2-23-16745), eeldab kohus, et kostja varjab oma varalist seisundit

ning varaline seisund võimaldab lastele miinimummääras elatist tasuda.

15. Hagejate seaduslik esindaja märkis hagiavalduses, et ei tööta ning on

lapsehoolduspuhkusel.

A. N. sissetuleku moodustavad töövõimetoetus (nt novembris 2024.a 358,42 eurot, dtl 270) ja

sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused. Hageja seaduslik esindaja sai novembris

2023 peretoetust 160 eurot, elatisabi 200 eurot; detsembris 2023 peretoetust 160

eurot, elatisabi 154 eurot; jaanuaris 2024 töövõimetoetust 275 eurot; peretoetust 160 eurot,

veebruaris 2024 töövõimetoetust 328 eurot; peretoetust 160 eurot, märtsis 2024

töövõimetoetust 307 eurot; peretoetust 160 eurot, aprillis 2024 töövõimetoetust 328 eurot,

peretoetust 160 eurot; Kohtla-Järve Linnavalitsuselt toimetulekutoetust 344 eurot; mais 2024

töövõimetoetust 349 eurot, peretoetust 160 eurot, linnavalitsuselt toimetulekutoetust 185 eurot;

juunis 2024 töövõimetoetust 358 eurot, peretoetust 160 eurot, vanemahüvitist 48 eurot,

peretoetust 905 eurot; alates juulist saab hagejate esindaja töövõimetoetust 349 eurot,

peretoetust 710 eurot kuus, vanemahüvitist 730,22 eurot kuus (dtl 239-270).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt sündis A. N.l 30.05.2024 kolmas laps H. K..

Kinnistusraamatu andmetel kuulub A. N.le korteriomand XXX. A. N.le ei kuulu sõidukeid.

16. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ehk alates 1.07.2023.

Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Menetluse käigus esitatud dokumentidest nähtub, et vanemate vahel puudub igasugune

kokkulepe lastele ülalpidamise andmise osas. Teiseks on hagejate seadusliku esindaja poolt

tõendatud, et kostja ei osale laste elus ega tasunud laste ülalpidamiseks elatist, kostja on oma

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekitanud hagejatele kahju.

Hagi on esitatud 27.07.2023, seega tagasiulatuv nõue on põhjendatud. Kostja ei ole millegagi

tõendanud, et oleks alates 1.07.2023.a mingil viisil laste ülalpidamises osalenud.

17. Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist iga kuu kümnendaks kuupäevaks ja

tuginevad PKS § 100 lg 4, mis sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks.

18. Kooskõlas TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus hagejate taotlusel elatise väljamõistmise

otsuse viivitamata täidetavaks.

Kuivõrd pooled võivad otsusele esitada apellatsioonkaebuse, on kohtu hinnangul põhjendatud,

et otsust täidetakse koheselt, kuivõrd võimalik viivitus otsuse täitmisel või täitmisele asumisel

võib kahjustada laste huve. Kohus arvestab seejuures hagejate seadusliku esindaja

majanduslikku olukorda.

19. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

20. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab hagejate kasuks kostjalt välja elatise

PKS § 101 alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena.

Menetluskulude jaotus

21. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik