2-23-15203/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

28. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-15203

Tsiviilasi

M. R.-i hagi Kaitseliidu vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Hagihind

10 272,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. R. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja Kaitseliit (registrikood 74000725), lepinguline esindaja

Kristiina Puurand (e-post: XXX)

Asja läbivaatamise kord

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. M. R. esitas 26.10.2023 kohtule hagi Kaitseliidu vastu kahjuhüvitise 9000 euro, 26.10.2023. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 192,33 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt sõlmiti poolte vahel 20.01.2020 tööleping nr xxxx. Hageja asus tööle Kaitseliidu

2-23-15203

küberkaitseüksuse staabi staabijuhataja ametikohal töötasuga 2600 eurot kuus (brutosumma). Kostja

edastas hagejale 16.03.2023. a avaldusega nr xxxx koondamisteate, milles teavitas hagejat, et ütleb

töölepingu TLS-i § 89 lõike 1 alusel üles seoses Kaitseliidu küberkaitseüksuse töö

ümberkorraldamisega alates 01.07.2023 (viimane töölepingu kehtivuse päev 30.06.2023). Samas

avalduses teavitas Kaitseliit, et pakub avaldaja kvalifikatsioonile ja senisele töökogemusele vastavat

ametikohta Kaitseliidu küberkaitseüksuse staabis, milleks on alates 01.07.2023 loodav planeerija-

instruktori ametikoht töötasuga 1500 eurot kuus (bruto). Hagejale edastatud avalduses ei määranud

kostja kindlat tähtaega ega palunud kindlaks kuupäevaks avaldajat teavitada oma otsusest võtta vastu

alates 01.07.2023 loodav planeerija-instruktori ametikoht. Koondamisteates endas ega ka

elektroonilises dokumendihalduses ei olnud märgitud pakkumisele vastamise tähtaega ning sellest

tulenevalt on seaduse järgi vastamise tähtaeg kuni töösuhte lõpuni (so 30.06.2023-ni).

Hageja teavitas kostjat soovist tutvuda loodava planeerija-instruktori ametikoha ametijuhendiga ja

palus täiendavalt teavitada teda alternatiivsetest tööpakkumisest, sest pakutava planeerija-instruktori

ametikoha töötasu oli märkimisväärselt madalam olemasolevast. Kostja esitas 16.05.2023 hagejale

tutvumiseks täiendavalt pakkumisel olevad ametikohad ja palus huvi korral teavitada sellest nädala

jooksul. Sama päeva e-kirjas väljendas Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna ülem oma arusaama, et

avaldajal on „viimase hetkeni võimalik öelda JAH või EI“ 16.03.2023. a avalduses pakutud ametikoha

osas. Kostja edastas 24.05.2023 hagejale planeerija-instruktori ametijuhendi ning soovis 05.06.2023

hagejapoolset tagasisidet teiste pakutud ametikohtade osas. Kostja peastaabi personaliosakonna ülem

teatas 16.06.2023 e-kirjas hagejale, et „01.07.2023 pole enam kaugel ning KL ootab su otsust“. Hageja

teavitas 26.06.2023 Kaitseliitu oma soovist võtta vastu pakutud planeerija-instruktori ametikoht ning

väljendas soovi lisada ametijuhendisse kaugtöö võimalus. Samal päeval teatas kostja, et 16.03.2023. a

koondamisavalduses pakutud planeerija-instruktori ametikoht Küberkaitseüksuses on juba mehitatud

alates 01.07.2023 ja leiti, et mõistlik aeg vastamiseks oli juba möödas. Kaitseliit edastas 27.06.2023

hagejale selgitava vastuskirja. Hageja esitas 23.08.2023 kostjale nõudekirja tekitatud kahju

hüvitamiseks. Kaitseliit selgitas 29.08.2023 vastuses, miks ta ei tunnista nõuet ja teatas, et ei ole nõus

kahju hüvitama.

Hageja leiab, et Kaitseliit on töösuhte lõpetamisel käitunud õigusvastaselt ja rikkunud hageja õigusi,

millega on põhjustanud hagejale kahju. Hageja leiab, et ta on pöördunud õigeaegselt kohtusse oma

rikutud õiguste kaitseks (TLS § 31). Tööandja pakkus hagejale teist tööd, tegemist oli hagejale

suunatud pakkumisega, st Kaitseliit ei korraldanud selle ametikoha täitmiseks konkurssi. Formaalselt

oli Kaitseliidu poolt TLS § 89 lg-st 3 tuleneva nõude täitmiseks esitatud uue ametikoha pakkumise

näol tegemist hagejaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse asumisega VÕS § 14 mõttes. Hageja esitas

26.06.2023 kostjale tahteavalduse võtta vastu pakutud planeerija- instruktori ametikoht, hageja

väljendas ka soovi lisada ametijuhendisse kaugtöö võimalus. Hageja leiab, et tema poolt Kaitseliidule

suunatud tahteavaldus oli Kaitseliidu poolt kätte saadud ja see muutus kehtivaks, st. kostjal tekkis

kohustus sõlmida hagejaga tööleping pakutud ametikohale.

Hageja töökohustused uuel planeerija-instruktori ametikohal kattusid sisult osaliselt tema senise

staabijuhataja ametikoha töökohustustega, seega võib väita, et hageja täitis läbirääkimiste ajal neid

tööülesandeid, mida ta oleks pidanud asuma täitma ka järgnevalt sõlmitava töölepingu alusel.

26.06.2023. a teatega lõpetas Kaitseliit pahatahtlikult VÕS § 14 lg 3 teise lause mõttes hagejaga

töölepingueelsed läbirääkimised planeerija-instruktori ametikohale, mida pooled olid pidanud üle

kolme kuu.

Hageja hinnangul rikkus kostja 26.06.2023 hagejale TLS § 89 lg-s 3 tekkinud õiguspärast ootust saada

kostjalt koondamise järel teist tööd ning seda 5 päeva enne uue töölepingu sõlmimiseks määratud

tähtaega, mehitades hagejale pakutud töökoha teise isikuga. Kostja rikkus samuti VÕS § 14 lg 3 teises

lauses sätestatud keeldu pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahteta ja neid pahauskselt katkestada.

Tegemist on lepingueelse heas usus käitumise kohustuse rikkumisega. Kaitseliit lõi hagejas usaldusele

2-23-15203

rajatud ootuse töösuhte jätkumise ning uue töölepingu sõlmimise vastu. Pooled olid juba sisuliselt

kokku leppinud töölepingu olulistes tingimustes (töökorraldus, palk, ametijuhend jne), seega lepingu

oleks saanud sõlmida kohe 26.06.2023 kui hageja väljendas selleks oma selget tahet. Hagejal ei olnud

alust kahelda selles, et kostja pakub talle uut ametikohta, sest poolte omavahelises suhtluses kinnitas

kostja oma soovi jätkata hagejaga töösuhet.

Kostja on hageja suhtes rikkunud ka töötaja diskrimineerimise keeldu (TLS § 3, § 89 lg 4). Kostja

käitus ka hagejat diskrimineerivalt võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3 lg 2 mõttes,

kui palkas hageja asemel alates 01.07.2023 loodud planeerija-instruktori ametikohale teise isiku, kuigi

koondamisavalduses oli kinnitatud, et hageja töökogemus ja kvalifikatsioon vastab loodavale

ametikohale. Hageja leiab, et tal on VõrdKS § 24 lg 1 alusel rikkumisega tekkinud kahju hüvitamise

nõue. Kui kostja ei oleks hagejale teist töökohta pakkunud, oleks hageja enda koondamise

vaidlustanud ning see oleks võinud olla edukas, kui arvestada seda, et koondamisega muudeti sisuliselt

hageja senise ametikoha nimetus, kuid tööülesandeid jäid olulises osas samaks. Teisalt, kui hageja ei

olekski oma koondamist vaidlustanud, oleks tal olnud võimalus aegsasti endale teist töökohta otsida

ning välistada kostja süül tekkinud olukord, kus ta jäi alates 01.07.2023.a. ootamatult töötuks ning

ilma sissetulekuta. Kostja käitumine töösuhtes oli sõnamurdlik ja õigusvastane ning see tõi hagejale

kaasa negatiivse tagajärjena palgatööst saadava sissetuleku lõppemise alates 01.07.2023. a.

Hagejal on tekkinud varaline kahju lubatud ametikohast saamata jäänud tulu näol. Kaitseliidu poolt

hagejale pakutud töökohalt oleks hageja saanud ühes kalendrikuus töötasu 1500 eurot kuus (bruto).

Hageja põhinõue on 9000 eurot, mis vastab saamata jäänud ametikohalt saadavale 6 kalendrikuu

töötasule. Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetav hüvitis on proportsionaalne tema poolt tekitatud

kahjuga, sest hageja ei ole endale uut töökohta leidnud ka hagi esitamise aja seisuga. Hageja on

arvestanud ka viivist alates kostjale kirjaliku nõude esitamisest (23.08.2023).

Hageja leiab, et nõude esitamise aegumistähtaja kulgemine algas 27.06.2023. Hageja ei saanud oma

õiguste rikkumisest teada juba 07.06.2023, sest hagejale teadaolevalt planeeriti mitme isiku värbamist

ning ta ei pidanud arvama, et esitatud kandidaat hõivaski ainsa olemasoleva vaba töökoha. Hageja

juhatajana ei olnud teadlik sellest, mis muudatusi juhtkond plaanis teha, sest teda sellesse protsessi ei

kaasatud. Kaitseliidu personaliülem (kelle kaudu käivad kõik personaliga seotud protsessid) küsis veel

16.06.2023, s.o kostja poolt viidatud kuupäevast oluliselt hiljem, kirjalikult hagejalt (ilma

vastamistähtaega lisamata), mis on hageja otsus alates 01.07.2023 hagejale personaalselt pakutud

ametikoha vastuvõtmise osas. Rikkumine sai hagejale teadlikuks alles 26.06.2023, kui hageja

koondamisteates pakutud ametikoha vastuvõtmise nõustumise kinnitusele vastas vahetu ülemus, et

antud ametikoht on täidetud (leping olla sõlmimisel).

Hageja on veendumusel, et kostjal puudus tegelikult soov hagejaga töösuhet jätkata. Alates 16.03.2023

esitatud koondamisteatest esitas hageja soovi saada personaalselt tema jaoks, alates 01.07.2023

loodava ametikoha ametijuhendit. Sellekohastele suulistele taotlustele jäeti reageerimata. Esimene

reageering kostja poolt oli alles 16.05.2023. Dokumendihaldusest kostja mingit infot ei saanud, sest

seal pakutavad ametikohad olid kõik sellised, mis ei vastanud hageja kvalifikatsioonile ning asusid

pealegi ebamõistlikult kaugel hageja elukohast ega sisaldanud reaalselt pakutavaid ning hageja

kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Alles 24.05.2023, so 2,5 kuud hiljem saatis kostja

personaliülem A. P. hageja 15.05.2023 e-kirja päringu vastusena loodava ametikoha ametijuhendi

tutvumiseks. Ametijuhendi edastamisega tekitatud viivitus oli ainult üheks põhjuseks, miks oli hagejal

võimatu anda kohest vastust pakutavale ametikohale.

Hagejale vastamisega viivitamise ajal viis kostja läbi mitmeid hagejale tema kvalifikatsiooni poolest

sobivaid ametikohtade konkursse, mida kostja samas hagejale ei pakkunud, näiteks korraldas kostja

konkursid Kaitseliidu Peastaap (KLPS) julgeolekuohvitseri ja Kaitseliidu Kooli (KLK) taktika

õppetooli juhi kohale – mõlemas osas esitas hageja ka oma soovi, sest need vastasid tema

2-23-15203

kvalifikatsioonile (hageja on lõpetanud Riigikaitse Akadeemia, töötanud Kaitsepolitsei- ja

Välisluureametis, ning on lõpetanud Kaitseliidu Kooli kompanii ülema ja pataljoni staabikursused,

samuti omandanud riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni Tallinna Ülikoolis, andes ka kostja teadmisel 0,2

kohaga riigikaitseõpetust gümnaasiumis). Pahatahtlikust ja ebavõrdset kohtlemist kostja poolt hageja

suhtes näitab ka asjaolu, et hagejale koondamisega pakutud ametikohale, mis loodi

struktuurimuudatuse käigus uue ametikohana KL ülema poolt käskkirjaga 16. märts 2023 nr xxxx,

avalikku konkurssi ei korraldatud ning M. P. võeti sinna tööle väljaspoolt KL-i.

Hageja osales iganädalaselt (so 11-l korral alates koondamisteate kättesaamisest märtsi keskelt kuni

juuni lõpuni) koos kostja personaliülemaga KLPS ülema koosolekutel. Seejuures mitte kordagi ei

rääkinud tema ega ka keegi teine (sh vahetu ülem A. H.), et hagejale koondamise käigus personaalselt

loodud ja pakutud ametikohale on leitud uus kandidaat ja ning temaga loodud või on loomisel tööalane

suhe. Seda kinnitab kirjalikult ka A. H. kostja 26.06.2024 vastuses kohtule, et ta ei esitanud hagejale

sellekohast infot. Hageja ei olnud juba 2022. a suvest alates kaastatud sisulisse tööprotsessi

korraldusse, eriti personali valdkonnas ning oli täiesti välja lülitatud alates palgalise staabikoosseisu

otsealluvusse viimisest. Hageja sai alles 27.06.2023 teada uue töötaja olemasolust.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

leiab, et hagi on aegunud. Hageja Kaitseliidu küberkaitseüksuse staabijuhatajana teadis planeerija-

instruktori värbamisest aegsasti. Hagejale tutvustati ühtlasi 07.06.2023 alates 01.07.2023 planeerija-

instruktorina tööd alustavat isikut isiklikult. Nimetatud hetkest hakkas kulgema TLS § 31 kohane

aegumistähtaeg. Samas esitas hageja hagiavalduse kohtusse 26.10.2023. Kostja palub kohtul

kohaldada aegumist.

Muutunud julgeolekuolukorrast tingitult esines vajadus teha muude struktuuriüksuste kõrval tööalaseid

ümberkorraldusi ühtlasi küberkaitseüksuses. Tingitult riigi poolt riigieelarvest eraldatud vahendite

piiratusest oli kostja sunnitud hagejale 16.03.2023 teada andma, et Kaitseliidu poolt täidetavate

ülesannete vaatest vaadati üle ja analüüsiti, milliste ameti- ja töökohtade mehitamine on vältimatu ja

milliste puhul on võimalik töö korraldada viisil, et eraldi ameti- või töökohta struktuuris ei ole.

Küberkaitseüksuses puudus kahe juhi (nii küberkaitseüksuse pealiku kui ka staabipealiku) järgi reaalne

vajadus. Töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine. Kostja käitus töid ümber korraldades ja hagejaga

töölepingut üles öeldes igal sammul heauskselt, puudus pahatahtlikkus. Kostja oli kuude kaupa poolte

jaoks võimalikult heade lahenduste leidmisele suunatud. Ka peale hagejale antud tähtaega (16.05.2024

antud nädalane vastamise tähtaeg) tegi kostja veel katseid saada hagejalt tagasisidet koostööjätkamise

võimaluste osas. Kostja püüdis teha kõik endast oleneva, et vältida töösuhte lõppemist.

Kaitseliidu küberkaitseüksuse osas muudeti 16.03.2023 struktuuri ja koosseisutabelit moel, et staabi

koosseisust likvideeriti alates 01.07.2023 staabijuhataja töökoht ja antud töökoha ülesanded jaotati ära

teiste ameti- ja töökohtade vahel. Kostja andis hagejale 16.03.2023 töölepingu ülesütlemisavaldusega

teada, et tööandjal on vajadus planeerija- instruktori järgi. Samas 16.03.2023 avalduses palus kostja

selles osas anda hagejal seisukoht. Täpsemalt oli töölepingu ülesütlemisavalduses hagejale

täidetavateks toodud kaks välja „Olen avalduse kätte saanud“ ja „Võtan pakutava Kaitseliidu

küberkaitseüksuse staabi planeerija- instruktori töökoha vastu. Palun kirjutada vastus GoPro

resolutsiooni reale“. Kaitseliidu asjaajamiskorra § 64 lg 7 kohaselt on sisemisele kirjale vastamise

tähtajaks aeg, mis märgitud kirjas; samas, kui tähtaeg pole märgitud, siis 10 päeva dokumendi

registreerimisele järgnevast päevast. Hageja üksnes kinnitas dokumendihaldussüsteemis GoPro

töölepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist, jättes pakutava töökoha osas seisukoha andmata. Kostja

ilmselge tahe oli, et hageja annaks mõlemas lõikes tarbetu viivituseta tagasisidet. Kostja lähtus

heausksena eeldusest, et hageja ei asu sel kujul tagasiside andmisega viivitama. Hageja ei ole arvesse

võtnud kostja vajadust täita talle Kaitseliidu seadusega pandud ülesandeid, antud juhul eelkõige

2-23-15203

küberkaitseüksuse vabatahtlike väljaõppega seonduvat, alates 01.07.2023 mõistlikul ja sujuval viisil.

Hageja soovil pakkus kostja hagejale ka alternatiivseid töökohti. Kuna alates 16.03.2023 ei olnud

kostja etteaimamatult saanud hagejalt tagasisidet pakutud teise töö osas, siis anti 16.05.2023 hagejale

teada, et kui hageja on mõnest töökohast huvitatud, siis anda sellest nädala jooksul teada. Seejuures

silmas peeti kõiki pakutud töökohti. Nimetatut kinnitab Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna

spetsialist E. K., kes antud pakkumise hagejale esitas ja kommentaarid töölepingu ülesütlemise

avalduse juurde lisas. Viimase hetkeni tagasiside andmise all peeti e-kirjas silmas eelkõige nädalast

tähtaega ehk 23.05.2024.

Hageja ühegi pakutava töökoha osas tagasisidet ei andnud. Kostja tugineb TLS § 15 lg 2 p-le 3 ning

leiab, et seeläbi, et hageja ka sel hetkel ei andnud jätkuvalt planeerija-instruktori töökoha osas

tagasisidet, loobus hageja planeerija-instruktori töökohast. Signaaliks, et tegelikult ei ole hageja

planeerija-instruktori töökohast huvitatud, oli ka asjaolu, et hageja andis teada, et talle pakutaks

alternatiivseid tööpakkumisi.

Hageja teadis, et tööandjal on tungiv vajadus planeerija-instruktori järgi. Samuti teadis hageja, et

kostja sooviks on, et töökoht saaks ilmtingimata täidetud 01.07.2023 seisuga. Kui hageja ka hiljemalt

23.05.2023 pakutavate töökohtade osas vastust ei andnud, siis asus kostja aegkriitilisusest tulenevalt

tegema ettevalmistusi planeerija-instruktori töökoha muul viisil täitmiseks.

Seisuga 16.06.2023 olid osad alternatiivselt pakutud töökohad veel täitmata, seega andis

personaliosakonna ülem mjr A. P. hagejale veel 2023. a juuni alguses, mil planeerija-instruktori

töökohta ei olnud mehitatud, täiendava võimaluse tagasiside andmiseks. Alternatiivsete

tööpakkumuste osas pidi personaliosakonna ülem samuti ühel hetkel mainima, et kuni töösuhte lõpuni

ei pruugi kõik need saadaval olla.

Kuna hageja töötas küberkaitseüksuse staabijuhataja töökohal, siis oli ta värbamisprotsesside

alustamisest teadlik. Nimetatu oli jutuks ka jooksvalt. Küberkaitseüksuse pealik A. H. on oma

kinnituses välja toonud, et 07.06.2023 toimus kohtumine tema ja planeerija-instruktori töökohale

(ainus töökoht, mis oli küberkaitseüksuses nimetatud ajal täitmata) palgatava isiku vahel Kaitseliidu

küberkaitseüksuse staabis. Kohtumise lõppedes tutvustas ta palgatavat uut teenistujat

küberkaitseüksuse staabitöötajatele staabiteenistujate tööruumis. Samal ajal viibis selles ruumis ka

hageja.

Hageja pöördus tööandja poole alles töösuhte viimasel nädalal, andes teada, et ta soovib võtta vastu

planeerija-instruktori töökoha, samas teades, et antud töökoht sai tööandja poolt komplekteeritud.

Hageja töötas staabijuhatajana ning planeerija- instruktor värvati samasse staapi. Organisatsiooni

siseveebis avaldati ka sobiva kandidaadi leidmise järgselt sellekohane uudiskiri. Siseveebi avaleht

koos oma personaliteadetega on kõigile kasutajatele seadistatud avaleheks ja ei olnud võimalust seda

teadet mitte näha. Hageja oli staabijuhatajana teadlik, et kostja asub (tingitult tungivast vajadusest

mehitada planeerija-instruktori töökoht alates 01.07.2023) astuma samme planeerija- instruktori

leidmiseks. Siseveebis avaldatud teatest alates sai hageja samuti kinnituse, et planeerija-instruktori

töökoht saab hageja viivitusest tingitult kokkuvõttes täidetud kolmanda isikuga.

Viimati pakuti hagejale kostja poolt muid vakantseid töökohti 26.06.2023 ning seda pakkumist

kinnitati ühtlasi 27.06.2023 kirjaga. Võimalik oli pakkuda peastaabi valveteenistuse valveüksuslase

töökohta. Seda nii Tallinna objektidel kui ka kahe muu Põhja ja Lääne maakaitseringkonna

valvekompanii objektidel. Samuti toodi välja, et kostja on jätkuvalt värbamas Saaremaa malevasse

transpordispetsialisti. Ükskõik millisele nendest töökohtadest oleks hageja saanud koheselt tööle

asuda.

2-23-15203

Kostja tegi tööandjana kõik endast oleva ja näitas järjepidevalt ülesse aktiivsust. Hageja enda

käitumine ei jätnud muud võimalust, kui hageja viimasel töönädalal alustada töösuhte lõpetamise

protsessiga, sest organisatsioonist väljumine võtab omakorda aega – menetleda ringkäiguleht,

tagastada töövahendid, sulgeda juurdepääsud, koostada lõpparve jne. Hageja ei näidanud üles huvi ka

kostja korduvate meeldetuletuste peale. Kostjal tekkis veendumus, et hagejal puudub soov töötada

kostja juures.

Tõele ei vasta, et pooled pidasid üle kolme kuu läbirääkimisi. Kostja saatis päringuid ja hageja ei

vastanud. Kostja oli sunnitud 16.05.2023 dokumendihaldussüsteemis töölepingu ülesütlemisavalduse

juures kehtestama nädalase vastamise tähtaja. Vaatamata tööandja järjepidevale suhtlusele laekus

vastus 26.06.2023, mil töökoha täitmine kolmanda isikuga oli otsustatud. Kostja ei saa sellist hageja

käitumist lugeda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olevaks. Põhjendamatu on ka väita, et

hageja juba täitis planeerija-instruktori töökoha tööülesandeid. Tegemist on täiesti erinevate

töökohtade ja sellest tulenevalt ka erinevate täidetavate tööülesannetega.

Kui hageja andis 26.06.2024 kostjale teada, et ta võtab töökoha vastu, lisas ta tingimuslikult, et soovib

ka ametijuhendisse kaugtöö võimalust. See oluline asjaolu ei tulnud varasemalt arutlusele. Kaugtööd

on TLS § 6 lg 4 kohaselt võimalik teha poolte kokkuleppel. Kostja sellise töökoha puhul kaugtööd

mainimist väärivas mahus ei oleks saanud ega saa riigikaitseorganisatsioonina tagada ning selliseks

kokkuleppeks kostja valmis ei olnud.

Väited hageja diskrimineerimisele ei vasta tõele. Samuti ei viita avalik teave sellele, et hageja jäi

ootamatult töötuks. Hageja on jätkuvalt töötamas Xxxx Gümnaasiumis riigikaitse õppetooli juhatajana,

samuti on tegutsemas juhatuse liikmena inkassoettevõttes S OÜ-s, N OÜ-s ja N OÜ-s. Seejuures S

OÜ-s pakub hageja teenuseid vahetult. Postimehe Virumaa Teatajas avaldatud Tapa Gümnaasiumi

direktori töökonkursil osalemise uudise tõttu on kostjale jäänud arvamus, et hageja on otsinud nagunii

mõnda aega mujal muid töötamise väljundeid. Hagejal ei esinenud mingeid takistusi asuda mujal tööle

alates 01.07.2023. Hageja huve silmas pidades teatati koondamisest võimalikult varalikult ette, et

hagejal oleks TLS §-st 99 tulenevalt võimalik saada vaba aega soovi korral uue töö otsimiseks. Hageja

hüvitise nõude suurus ei ole kostjale arusaadav. Hageja on jätkuvalt tegutsemas oma äride ning

õppetooli juhatajana töökohustuste täitmisega.

Küberkaitseüksuse staabi 21.10.2022 koosolekul, millel osales ka hageja, arutati läbi muu hulgas ka

seda, mis saavad planeeritava planeerija-instruktori töökoha ülesanneteks. Seega oli hagejal teada

planeerija-instruktori töökoha ülesanded. Sellest tulenevalt ei saanud töökoha vastuvõtmise või

mittevastuvõtmise tagasiside andmine sõltuda üksnes personaliosakonna ülema poolt ametijuhendi e-

kirjaga lähetamise ootamisest.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jäta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel 20.01.2020 sõlmitud tööleping on alates 30.06.2023 kehtivalt

üles öeldud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on rikkunud lepingueelsetest läbirääkimistest

tulenevaid kohustusi (uue töölepingu osas) - sh milline oli hageja tähtaeg kostja poolt pakutud uue töö

2-23-15203

vastuvõtmiseks; kas kostja on kohelnud planeerija-instruktori töö pakkumisel töötajaid ebavõrdselt;

kas kostja on oma tegevusega tekitanud hagejale varalist kahju ning kui, siis millises ulatuses.

6. Hageja väite kohaselt pidasid pooled läbirääkimisi planeerija-instruktori ametikoha vastuvõtmise

osas. Hageja väite kohaselt on kostja katkestanud läbirääkimised pahauskselt, olles enne loonud

hagejale arvamuse, et hagejal on võimalik anda enda nõustumus kuni 30.06.2023. Kostja vastuväidete

kohaselt oli 26.06.2023 seisuga (mil hageja kinnitas endapoolset huvi) mõistlik tähtaeg möödunud

ning ametikoht teise töötajaga täidetud. Poolte vahel on vaidlus eeskätt selles, kas hagejale oli antud

konkreetne tähtaeg vastuse andmiseks pakutava ametikoha osas ning kui ei olnud, siis milline oli

mõistlik tähtaeg. Esitatud tõenditest nähtuvad alljärgnevad asjaolud (ajaliin):

16.03.2023 esitas kostja hagejale avalduse poolte vahel 20.01.2020 sõlmitud töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks alates 30.06.2023 (viimane tööpäev) töö ümberkorraldamise tõttu (dtl 11-12). Samas

avalduses on kostja teavitanud hagejat, et hageja kvalifikatsioonile ja senisele töökogemusele vastab

üks saadaolev töökoht, s.o alates 01.07.2023 loodav planeerija-instruktori ametikoht töötasuga 1500

eurot. Kostja on märkinud: palume selles osas anda allpool Teie seisukoht. Avalduse teisel leheküljel

on muu teksti all toodud eraldi read, mis vajasid hagejapoolset vastust GoPro resolutsiooni reale: olen

avalduse kätte saanud ning veel allpool võtan pakutava Kaitseliidu küberkaitseüksuse staabi

planeerija-instruktori ametikoha vastu.

16.05.2023 e-kirjas hagejale (dtl 13) on Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna ülem major A. P.

kirjutanud: Edastan veel sulle tühjasid ametikohti. Mõistan, et sul on viimase hetkeni võimalik öelda

JAH või EI, kuid pead mõistma, et meie tahame ka edasi liikuda kui ütled EI, meie poolt pakutavatele

kohtadele. 16.05.2023 on E. K. edastanud hagejale veel täiendava loendi vabadest töökohtadest (dtl

201). Antud kirjas on palutud teatada nädala jooksul, kui hageja on mõnest kohast huvitatud.

05.06.2023 on A. P. märkinud dokumendihalduse süsteemis, et oodatakse hageja tagasisidet (dtl 201).

16.06.2023 on A. P. hagejale saanud e-kirja (dtl 14) järgmise sisuga: M. R., 01.07.2023 pole enam

kaugel ning KL ootab su otsust.

Hageja on 26.06.2023 kirjas (dtl 15) kostjale teatanud: võtan selle 01.07 alates vastu. Kuid enne

soovin sinna ametijuhendisse kaugtöö võimalust sisse. Kostja vastas samale kirjale 26.06.2023 (dtl 16),

et see ei saa sulle tulla üllatusena aga ütlen uuesti, et see ametikoht koht on ju juba mehitatud alates

O1JUL23. 16.05.2023 pakkus KL täiendavaid ametikohti lisaks KKÜ planeerija-

instruktorametikohale. Vastust oodati nädala jooksul. Vastust sinu käest ei saadud.

Kostja esindaja kinnitas 27.06.2023 kirjas (dtl 17), et mõistlik tähtaeg töökoha vastuvõtmiseks oli

möödunud ning et 16.05.2023 kirjas oli antud vastamise tähtaeg 1 nädal. Selles kirjas on välja toodud

ka, et hageja oli teadlik, et kostjal on vaja uus töökoht mehitada alates 01.07.2023 ning hageja vastuse

puudumisel asus kostja tegema ettevalmistusi uue töötaja leidmiseks. Samuti on tolles kirjas viide, et

mjr A. P. andis hagejale 05.06.2023 veel täiendava võimaluse tagasiside andmiseks.

7. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest, et hagejale ei ole määratud vastamiseks mingit

konkreetset kuupäeva. Kostja esindaja A. P. 16.03.2023 ja 16.05.2023 kirjadest ei nähtu konkreetse

tähtaja määramist. E. K.i 16.05.2023 kirjas on viidatud konkreetsele tähtajale (nädal alates

16.05.2023), kuid üheselt ei ole selge, kas see puudutab konkreetselt selles kirjas toodud ametikohti

või ka planeerija-instruktori ametikohta.

Kohus märgib, et kui lähtuda sellest, et 16.05.2023 seisuga ega ka nädal hiljem ei olnud hagejale veel

edastatud tema palvel planeeritava töökoha ametijuhendit, siis võib lugeda, et isegi kui 16.05.2023

kirjaga oli antud tähtaeg nädal aega ka vaidlusaluse ametikoha vastuvõtmise kinnitamiseks, siis oli

vastuse viibimine 23.05.2023 seisuga vabandatav.

2-23-15203

Samas ei ole tõendatud hageja väited, et kostja on andnud hagejale korduvalt kirjalikult ja suuliselt

tähtaja 30.06.2023 vastamiseks. Kohtule ei nähtu ühestki tõendist, et hagejale oleks määratud

vastamistähtajaks 30.06.2023. Ilma õigusliku aluseta on ka hageja väide, mille kohaselt oli hagejale

vastamistähtaeg seadusest tulenevalt 30.06.2023. Hageja ei ole selgitanud, millist seaduse sätet ta

silmas peab. Ka kohtule ei nähtu, et eksisteeriks seaduse säte, mille kohaselt võib töösuhtes olla

kirjadele või tööpakkumistele vastamise tähtajaks viimane tööpäev.

Kuna konkreetset määratud kuupäeva vastamiseks tõenditest ei nähtu, siis tuleb tähtaja tuvastamisel

lähtuda asjaajamiseeskirjas või seaduses sätestatud tähtajast (mõistlik tähtaeg).

8. Kostja väidete kohaselt tuleneb vastamise tähtaeg Kaitseliidu asjaajamiskorra § 64 lg-st 7, mille

kohaselt on sisemisele kirjale vastamise tähtajaks aeg, mis märgitud kirjas; samas, kui tähtaeg pole

märgitud, siis 10 päeva dokumendi registreerimisele järgnevast päevast (dtl 140-143). Kohus märgib,

et hageja viitas õigustatult sellele, et tal ei olnud 16.03.2023 seisuga veel esitatud uue töökoha

ametijuhendit, mille pinnalt teha otsustust töö sobivuse kohta. Samas puudub vaidlus selles, et

ametijuhend edastati hagejale 24.05.2023. Kohtu hinnangul saab lugeda, et hiliseim tähtaeg töökoha

vastuvõtmise soovi kinnitamiseks oli 10 päeva alates ametijuhendi saamisest, kuivõrd hagejale ei

olnud määratud konkreetset hilisemat tähtaega. Kuna asjaajamisjuhendi § 64 lg 4 kohaselt arvutatakse

tähtaega enamasti kalendripäevades ning lg-s 7 eksisteeris viide, et sisemisele kirjale vastatakse 10

päeva jooksul alates registreerimisele järgnevast päevast, siis pidi hageja vastamistähtaeg olema

hiljemalt 03.06.2023 (laupäev) või siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt 05.06.2023 (puhkepäevale järgnev

esimene tööpäev). Seega oli 26.06.2023 töökoha soovi vastuvõtmise kinnitamine igal juhul hilinenud.

9. See, et ka juunikuus on hagejale pakutud veel võimalust, ei tähenda, et 05.06.2023 seisuga ei olnud

tähtaeg möödunud. Kostjapoolset vastutulekut ei saa pidada hageja eksitamiseks ning sellest ei saa

tuleneda hagejale täiendavat õigust. Samuti leiab kohus, et kui A. P. 05.06.2023 kirjas võis olla veel

tagasiside küsimine planeerija-instruktori töökoha osas (kuivõrd selleks hetkeks ei olnud möödunud

10-päevane tähtaeg), siis 16.06.2023 kirja sisu ei saa enam seostada planeerija-instruktori ametikoha

osas seisukoha küsimisega. 16.06.2023 kirjas puudub viide sellele töökohale. Hageja ei olnud

16.06.2023 esitanud oma seisukohta ka teiste pakutud töökohtade osas ning kostja 29.08.2023 kirjas

(dtl 22-23) on viidatud, et sel hetkel olid laual muud vakantsed ametikohad.

10. Kohtu hinnangul oli 26.06.2023 seisuga möödunud ka igasugune mõistlik tähtaeg vastamiseks.

TLS-st ei tulene pakkumise vastuvõtmise tähtaega. Vaidlus puudub selles, et planeerija-instruktori

ametikoha vastuvõtmise küsimust saab käsitleda lepingueelsete läbirääkimistena (TLS § 11). TLS § 4

lg-s 1 on sätestatud, et töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise

kohta sätestatut. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras

heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning lg-s 2 on sätestatud, et mõistlikkuse

hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid

ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud

pakkumuse puhul kehtib pakkumus nõustumuse kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul,

arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas pakkumuse esitaja valitud sidevahendi kiirust

(VÕS § 18 lg 2).

Hageja väitel loodi temas arvamus, et tal on õigus anda oma vastus ametikohale asumiseks kuni

töösuhte lõpuni, so kuni 30.06.2023. Kohus leiab, et ükski mõistlik isik (VÕS § 7 lg 1) ja eriti juhtival

ametikohal töötav ning pikaajalise praktikaga mõistlik isik ei saa eeldada, et kui oluline ametikoht

(vaidlus puudub selles, et loodav ametikoht oli riigikaitse seisukohalt oluline) peab olema täidetud

01.07.2023, siis on võimalik esitada nõustumus ametikohal töötamiseks üks päev enne eeldatavat

tööleasumist. Selliselt ei oleks olnud mingilgi juhul võimalik mehitada ametikohta koheselt olukorras,

kus hageja oleks 30.06.2023 siiski teatanud, et ei soovi antud ametikohale asuda.

2-23-15203

11. Hageja on märkinud, et ametijuhendi edastamisega tekitatud viivitus oli ainult üheks põhjuseks,

miks hagejal oli võimatu anda kohest vastust pakutavale ametikohale. Hageja ei ole samas välja

toonud, millised olid hagejal muud takistused kohese vastuse andmiseks. Ka kohtule ei nähtu asja

materjalidest ühtegi objektiivset takistust, mille tõttu oleks võinud vastuse viibimine olla mõistetav ja

vabandatav.

12. Kohtu hinnangul oleks iga mõistlik inimene hageja asemel selgitanud esimesel võimalusel välja

olulised asjaolud ja võtnud pakkumise vastu nii varakult kui võimalik. Kohtule ei nähtu, milline teave

oli hagejal puudu pärast 24.05.2023, mil hagejale tutvustati planeeritava töökoha ametijuhendit ning

mis konkreetselt tingis vajaduse mõelda pakkumise vastuvõtmise üle veel enam kui kuu aega.

Ei ole eluliselt usutav, et hageja viibis teadmatuses sellest, et kuna tema vastust ei andnud, siis asus

kostja otsima uut töötajat. Kuivõrd mõistlik tähtaeg oli 26. juuniks igal juhul möödunud, ei oma

tähtsust see, kas hageja oli teadlik uue töötaja leidmisest või mitte. Siiski saab lugeda tõendatuks selle,

et hageja oli hiljemalt 13.06.2023 seisuga teadlik selles, et planeerija-instruktori töökohale oli töötaja

leitud ning töökoht ei saanud enam olla 26.06.2023 seisuga vakantne. Seda tõendab major A. H.i

selgitus (dtl 150), mille kohaselt 07JUN23 toimus kohtumine minu ja planeerija-instruktori

ametikohale palgatud teenistuja vahel, KKÜ staabis Männiku tee 121. Tutvustasin töölepingu

tingimusi ja täpsustasime ametijuhendi ülesandeid. Kohtumise lõppedes tutvustasin palgatavat uut

teenistujat KKÜ staabitöötajatele staabitöötajate ruumis. Samal ajal viibis selles ruumi ka hageja. Ka

T. V. kinnituse (dtl 152) kohaselt 07.06.2023 toimus KKÜ staabis Männiku tee 121 KKÜ pealikul

kohtumine st-vbl M. P.ga. Peale kohtumise lõppu tutvustas pealik staabiruumis uut töötajat. Samal

ajal viibis ruumis ka M. R., kes sai ka teadlikuks, et KKÜ staapi lisandub uus töötaja. Ka M. P.

kinnituse (dtl 154) kohaselt tutvustati teda kui uut töötajat 07.06.2023 muu hulgas ka hagejale.

Kaitseliidu siseveebis on samuti avaldatud 13.06.2023 teade, et alates 01.07.2023 töötab Kaitseliidu

Küberkaitseüksuse staabi planeerijainstruktori ametikohal M. P. (dtl 155). Eeltoodud tõendite pinnalt

kogumis ei ole kohtul alust kahelda selles, et hiljemalt 13.06.2023 seisuga (tõenäoliselt pigem varem,

s.o 07.06.2023 seisuga) oli hagejale teada, et planeerija-instruktori ametikoht oli M. P. näol täidetud.

Kohus ei pea siinkohal põhjendatuks hageja viiteid tunnistajate kallutatusele. Kohus märgib, et kuivõrd

antud isikuid ei ole tunnistajatena üle kuulatud, siis ei saa esitatud tõendeid lugeda ka tunnistajate

ütlusteks. Küll aga saab eeltoodud tõendeid käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Kohtu hinnangul on

selgitused kooskõlas teiste tõenditega, kallutatus kohtule ei nähtu ning kohus loeb seega tõendid

usaldusväärseteks.

Hageja väite kohaselt oli tööandja siseveeb (vähemalt kuni 30.06.2023) tohutu, erinevate arendustega

ja ülesehitusega ajakohastamata inforägastik; vajaliku info saamiseks oli vaja seda sealt otsida ning

seetõttu on ta töötajate poolt kasutatav nii vähe kui võimalik. Kohus märgib, et hageja väited on

tõendamata. Ei ole eluliselt usutav, et taoline hagejat oluliselt puudutav teave hageja jaoks

märkamatuks jäi, seda enam et 07.06.2023 seisuga tutvustati hagejale uut töötajat.

13. Kohus märgib, et hageja esitatud tõendist (dokumendihalduse kirjavahetus) nähtuvalt on hageja

kinnitanud valmidust võtta vastu planeerija-instruktori ametikoht 26.06.2023 pärast seda, kui E. K.

kirjutas hagejale dokumendihalduse kaudu, et hagejalt puudub seni vastus pakutud töökohtade osas,

„teile esitatud avalduses pakutud ametikoht“ (s.o planeerija-instruktori ametikoht) on juba täidetud,

mõistlik aeg vastamiseks oli möödas ning hetkel on saada veel kaks muud ametikohta. Mõlemas

26.06.2023 kirjas puudub küll kellaaeg, kuid lähtudes teiste kirjete järjekorrast (mittenähtava

kuupäevaga kiri ametijuhendi nõudega, kusjuures hageja kinnitusel nõudis ta ametijuhendit

koondamisteate saamise järel; siis 16.05.2023 kiri, siis 05.06.2023 kiri ja siis 26.06.2023 mõlemad

kirjad) pidi E. K. kiri eelnema hageja kirjale. Seega on hageja püüdnud põhjendamatult jätta muljet,

justkui puudunuks tal 26.06.2023 kirja esitamise seisuga eelnev teave planeerija-instruktori töökoha

2-23-15203

mehitamise osas.

Hageja on leidnud, et kostja personaliosakonna töötaja E. K. kinnitas oma 29.06.2023 kirjas sisuliselt

seda, et kostja asus hageja õiguseid rikkuma pärast seda, kui hageja oli andnud nõusoleku pakutud ja

loodud ametipotile. Kohus märgib, et praegusel juhul on käitunud ebamõistlikult hoopis hageja ise,

andes kinnituse ametikoha vastuvõtmiseks pärast seda, kui talle kinnitati, et sellele kohale on juba

leitud teine töötaja, kes asub planeeritud ajal tööle. Hageja taolist käitumist ei saa lugeda heas usus

tegutseva isiku käitumiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt oli hageja jaoks mõistlik tähtaeg töökoha vastuvõtmiseks igal juhul 26.

juuniks 2023 möödunud. Isegi kui see tähtaeg ei oleks olnud möödunud, ei saaks hagi ikkagi

rahuldada, kuna hageja ei ole mitte esitanud nõustumust pakkumisele (nagu hageja on väitnud), vaid

omapoolse uue pakkumise, nõudes ametijuhendisse kaugtöö võimaluse sissekirjutamist. VÕS § 21 lg-s

1 on sätestatud, et pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on

pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Hageja 26.06 kirja ei saa lugeda

nõustumuseks, vaid omapoolseks pakkumiseks. Hageja ei ole kinnitanud soovi võtta pakutud töö vastu

kostja pakutud tingimustel. Hageja on 26.06.2023 kirjas esitanud hoopis täiendavad tingimused, mis

kostja pakkumises ei sisaldunud.

VÕS § 14 lg-s 3 on sätestatud, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta

kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige

lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Arvestades, et

kostjal puudus kohustus hageja uut pakkumist vastu võtta ning et kostja oli juba leidnud uue töötaja, ei

katkestanud kostja läbirääkimisi pahauskselt.

Esitatud teave ei viita sellele, et kostjal puudus läbirääkimistel tahe sõlmida hagejaga tööleping. Pigem

viitab hagejapoolne passiivsus tahtele töölepingut mitte sõlmida. Kuigi hageja on viidanud

läbirääkimistele, mille käigus olevat kokku lepitud ka olulistes tingimustes, siis tõenditest nähtub vaid

kostjapoolne teabe saatmine ja hageja poolt vastamata jätmine. Kindlasti ei saa rääkida olemasolevast

kokkuleppest töö tingimuste osas (kaugtöö).

Seega ei saa jõuda järeldusele, et kostja on hageja õiguseid lepingueelsetel läbirääkimistel rikkunud.

Kuna pooled lepingueelsetel läbirääkimistel kokkulepet ei saavutanud, siis ei tulene VÕS § 14 lg-st 3

tulenevalt neile ka õiguslikke tagajärgi.

15. Hageja on viidanud RKTKo 06.12.2021, 2-20-5834/36 p-le 16, mille kohaselt tuleneb TLS § 1 lg 2

koostoimest TLS § 4 lg 2 teises lauses ja TLS §-s 11 sätestatuga, et kui tööle soovija on asunud

lepingueelsete läbirääkimiste ajal täitma ülesandeid, mida tavapäraselt tehakse töösuhte ajal, tuleb

eeldada, et pooled on sõlminud töölepingu. Kostja hinnangul ei ole see viide kohane, kuna hageja

töökoha ja planeerija-instruktori töökoha tööülesanded olid täiesti erinevad ning töökohad ei olnud

omavahel võrreldavad.

Ka kohtu hinnangul ei ole hageja viide sellele kohtulahendile kohane. Vaidlus puudub selles, et kuni

30.06.2023 täitis hageja oma neid tööülesandeid, mis tulenesid tema senisest ametikohast. Puudub

igasugune viide sellele, et hageja on asunud täitma varasema töökoha ülesannetest erinevaid

ülesandeid. Hageja lihtsalt tegi oma varasemat tööd. Sellest, et tööülesanded osaliselt või täielikult

kattusid, ei saa tuletada uue töökoha ülesannete täitmisele asumist.

Ka ei ole viide antud lahendile asjakohane põhjusel, et viidatud tsiviilasjas oli vaidlusküsimuseks see,

kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping (töötaja poolt tööülesannete täitmisele asumisega) või mitte.

Praegusel juhul ei ole hageja isegi väitnud, et poolte vahel oli sõlmitud uue töökohaga seoses

tööleping. Hageja on vaid tuginenud sellele, et töölepingu oleks saanud poolte vahel sõlmida, kui

2-23-15203

kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud.

16. Hagi rahuldamata jätmise üheks põhjuseks on ka see, et hagi on aegunud. Nimelt tuleb TLS § 3 1

kohaselt pöörduda töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude

esitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse nelja kuu jooksul arvates ajast, kui isik sai teada või pidi

teada saama oma õiguse rikkumisest. Kohus on leidnud, et hagejale pidi tema õiguste väidetav

rikkumine olema teada hiljemalt 13.06.2023 seisuga (tõenäoliselt pigem varem, s.o 07.06.2023

seisuga). Kuivõrd hagi esitati kohtusse alles 26.10.2023, oli nõue selleks hetkeks aegunud. TLS § 11 lg

3 kohaselt ei piira TLS §-s 11 sätestatu VÕS §-s 14 sätestatu kohaldamist, kuid see ei tähenda, et

vaidluste korral ei tuleks lähtuda TLS §-s 3¹ sätestatud tähtajast nõuete esitamisel.

17. Isegi kui hagi oleks esitatud õigeaegselt (ei ole) ning hageja oleks kinnitanud nõustumust

tähtaegselt (ei kinnitanud, samuti ei olnud see nõustumus, vaid uus pakkumine), ka siis ei saaks hagi

rahuldada ja hüvitist nõutud ulatuses välja mõista. Hageja on seostanud varalise kahju tekkimise

saamata jäänud tuluga, nimelt olevat hageja jäänud kostja tegevuse tulemusel (rikkumised

lepingueelsetel läbirääkimistel) töötuks.

Esmalt märgib kohus, et ei ole võimalik, et hageja jäi pikaks ajaks töötuks põhjusel, et arvestas

viimase hetkeni kostja poolt pakutud töökohaga. Hagejat oli aegsasti teavitatud koondamisest ning tal

oli võimalik otsida uut töökohta. Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks viivitas hageja töökoha

vastuvõtmise kinnitamisega sedavõrd kaua, s.o enam kui 3 kuud. Samuti ei nähtu ühtegi mõistlikku

selgitust, mis takistas hagejal endale uut töökohta otsida, arvestades et koondamisest teavitati hagejat

3,5 kuud ette.

Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kõik teised pakutavad ametikohad olid sellised, mis ei

vastanud hageja kvalifikatsioonile ning asusid pealegi ebamõistlikult kaugel hageja elukohast ega

sisaldanud reaalselt pakutavaid ning hageja kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Paljasõnaline,

tõendamata ja hüpoteetiline on ka hageja väide, et kui kostja ei oleks hagejale teist töökohta pakkunud,

oleks hageja enda koondamise vaidlustanud ning see oleks võinud olla edukas.

Kui pakutud töökoht oli hageja jaoks sobiv ning ta arvestas selle töökohaga, siis jääb selgusetuks, miks

ta ei kinnitanud valmidust asuda sellele töökohale. Ka võinuks ta asuda teistele töökohtadele, kostja

kinnitusel oli ka 27.06.2023 seisuga saada muud töökohad, millele hageja oleks samuti

kvalifitseerunud.

18. Samuti nähtub kostja esitatud tõenditest (dtl 163-172), et hageja töötas vaidlusalusel perioodil

(juuli 2023 ja edasi) Xxx Gümnaasiumi riigikaitse õppetooli juhatajana, täitis S OÜ, N OÜ, N OÜ

juhatuse liikme ülesandeid. Tõendamata on ja ei ole ka eluliselt usutav, et hageja jäi alates 01.07.2023

töötuks ning tal puudus igasugune sissetulek. Seega ei saaks hüvitise nõue olla täies ulatuses

põhjendatud ka juhul, kui esineksid muud nõude rahuldamise eeldused (praegusel juhul ei esine)-

tõendatud ei ole kahju tekkimine ja selle täpne suurus. Isegi kui mingis ulatuses oleks hagejale kahju

tekkinud, siis ei saaks kostjat antud asjaoludel lugeda sellise kahju eest vastutavaks isikuks (VÕS §

127 lg 4). Tõendatud ei ole ka hageja väited, et kostja on rikkunud TLS § 89 lg-s 3 sätestatud

kohustust pakkuda avaldajale teist tööd. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja sellekohase

kohustuse täitnud ning uue töö vastuvõtmine ei toimunud hageja enda tegevusetuse tulemusena.

19. Kohtu hinnangul on alusetud ka hageja väited tema diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise

kohta. Hageja hinnangul ei järginud kostja võrdse kohtlemise põhimõtet, eelistades tööandjana hageja

asemel alates 01.07.2023. a. loodavale planeerija-instruktori ametikohale teist (süsteemivälist) isikut,

kuigi koondamisavalduses teavitati hagejat, et tema töökogemust ja kvalifikatsiooni arvestades on

loodav koht temale sobiv.

2-23-15203

Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes tema diskrimineerimine. Võrdse kohtlemise seaduse § 1 lg 1

kohaselt on seaduse eesmärk tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse),

rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Hageja ühtegi sellist alust välja toonud ei ole.

Kohtule ei nähtu, et hagejat on ebavõrdselt koheldud. Ainuüksi sellest, et kostja eelistas hageja väidete

kohaselt isikut, kes kinnitas valmidust asuda pakutud tööle, ei saa tuletada ebavõrdset kohtlemist.

Kohus märgib, et olukorras, kus üks kandidaat töökohale oma soovi ei kinnitanud ja teine kinnitas,

puudus igasugune põhjus asuda mõlema kandidaadi sobivust hindama ja kandidaate omavahel

võrdlema.

20. Hageja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, seega ei ole asjassepuutuv hageja väide, et

kostjal oli võimalus säilitada hagejale pakutud töökohta ka 26.06.2023. Asjassepuutuv ei ole ka see,

miks kuulus ametikoht koondamisele ning kas selle juures esines õigusrikkumisi. Kohus ei saa anda

praeguses menetluses hinnangut sellele, kas kostja on oma rahalisi ressursse õigesti kasutanud. See ei

ole selle menetluse ese. Hagejal oli võimalus vaidlustada töölepingu ülesütlemine tähtaegselt, hageja

seda võimalust ei kasutanud. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta hageja selgitused erinevate

ametikohtade täitmise ja kostja ressursside kohta (dtl 199, 254).

Asjassepuutuvad ei ole ka hageja viited sellele, et kostja ei pakkunud hagejale hageja haridusele ning

töökogemusele vastavaid ametikohti, mille osas viidi samal aja läbi konkursse, kuhu kandideeris

(edutult) ka hageja. Praegusel hetkel on vaidluse all üksnes planeerija-instruktori ametikoha pakkumise

ja vastuvõtmisega seonduv. Ka on hageja viited teistele konkurssidele ja ametikoha täitmisele

paljasõnalised ja tõendamata. Vaidluse all on vaid see, kas kostja rikkus kohustusi planeerija-

instruktori töökoha pakkumisega seoses.

Sellest, kui kostja ei ole pakkunud hagejale teist tööd, mis hageja hinnangul vastas hageja

kvalifikatsioonile, ei saa tuleneda hageja huvide rikkumist, kuivõrd hageja on enda kinnitusel olnud

viidatud konkurssidest teadlik, neil kandideerinud ega osutunud valituks. See, miks hageja valituks ei

osutunud, ei ole selle menetluse ese.

21. Hageja on leidnud, et kostja seisukohad ja avaldused hageja muu tegevuse kohta on asjakohatud,

arusaamatud ja halvustavad. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks oma seisukohtadega hageja tegevust

halvustanud. Kostja ei ole sealjuures teinud oma seisukohas ka etteheiteid taolise tegevuse osas. Kostja

ei ole mitte viidanud sellele, et sai taolise teabe alles avalikust allikast, vaid kostja on viidanud sellele,

et taolise teabega on võimalik tutvuda avalike allikate vahendusel. Kostja on üksnes välja toonud ja

tõendanud, et hageja väited töötuks jäämise kohta ei vastanud tõele.

22. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja hageja õiguseid rikkunud ei ole. Kahju hüvitamise ja viivise

nõue ei ole seega põhjendatud. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

23. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis

hagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd

tsiviilasjas ei nähtu kostjal menetluskulude kandmine, jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-23-15203

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik