2-24-7685/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-7685

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2024, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-24-7685

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.S.-S.-i ja T.S.-

S. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja

kostjate kohustamiseks andma nõusolekud

omanikukande muutmiseks ja tahteavalduste

asendamiseks kohtulahendiga

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: XXX-601, XXX, 10115 XXX),

lepinguline esindaja Marjana Šestel (XXX);

Kostja I: K.S.-S. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxlinn, xxxxxxx vald,

xxxxxxxxxx e-post: XXX);

Kostja II: T.S.-S.

(isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx vald,

xxxxxxxxxx e-post: XXX), lepinguline esindaja

Tiina Mölder (XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse

lõpetamine

Kohtuistung

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Võtta vastu hagist loobumine kostja I suhtes ja lõpetada menetlus Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital hagi K.S.-S.-i vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja

kostjate kohustamiseks andma nõusolekud omanikukande muutmiseks ja

tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.

2. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ning T.S.-S. vahel 11.09.2024

kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

2.1 T.S.-S. tasub hagejale PlusPlus Capital AS-ile kompromissisumma kokku 2317

eurot, mis koosneb järgnevast:

2.1.1

Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-103846

kostjalt I K.S.-S.-ilt välja mõistetud põhinõudest 580 eurot,

sissenõudekuludest peale lepingu lõppemist 40 eurot, lepingutasust

30 eurot, viivisest 0,06% päevas põhinõude summalt maksimaalses

ulatuses alates 16.01.2020 summas 580 eurot, riigilõivust 45 eurot ja

menetluskulust 20 eurot, kõik kokku 1295 eurot.

2.1.2

Tsiviilasjas 2-24-7685 hagejale PlusPlus Capital AS-ile tehingu

2-24-7685

kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõude

esitamisega kaasnenud menetluskuludest summas 1022 eurot, s.o

pool riigilõivust hagilt 525 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluselt 70

eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot.

2.2 Kostja II T.S.-S.

tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele

EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24832173, võlgnevuse

tsiviilasjas nr 2-21-103846 summas 1295 eurot ja menetluskulud tsiviilasjas nr

2-24-7685 summas 1022 eurot, kõik kokku 2317 eurot järgmise graafiku järgi:

Makse tähtaeg

Tasumata

jääk

Tasumisele kuuluv osa

Jääk

peale

tasumist

15.08.2024

2317

2162

10.09.2024

2162

2007

10.10.2024

2007

1852

10.11.2024

1852

1697

10.12.2024

1697

1542

10.01.2025

1542

1387

10.02.2025

1387

1232

10.03.2025

1232

1077

10.04.2025

1077

10.05.2025

10.06.2025

10.07.2025

10.08.2025

10.09.2025

10.10.2025

2.3 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi sõlmimise seisuga kostja II T.S.-S.

on tasunud hagejale 310 eurot 15.08.2024 ja 10.09.2024 osamakse katteks.

2.4 Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

2.5 Juhul, kui kostja II T.S.-S. täidab punktis 2.2. kokkulepitud maksegraafiku täies

ulatuses, kohustub hageja PlusPlus Capital AS andma nõusoleku hageja

PlusPlus Capital AS kasuks kinnistule registriosa numbriga 925935 seatud

keelumärke kustutamiseks.

2.6 Kui kostja II T.S.-S. jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt

tasumata, muutub kompromissisumma täies ulatuses sissenõutavaks ja hagejal

PlusPlus Capital AS-il on õigus pöörduda viivitamatult kohtutäituri poole

käesoleva kompromissilepingu punktist 2.1 ja 2.2 tuleneva nõude sundtäitmiseks

kostja II T.S.-S. suhtes.

3. Jätta 16.05.2024.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (käsutamise

keelumärge kinnisasjal registriosa nr 925935, asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxx

linn,xxxxxxxe vald XXX) tagama käesoleva kompromissimääruse täitmist.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-7685 menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi

T.S.-S. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kostjate kohustamiseks

andma nõusolekud omanikukande muutmiseks ja tahteavalduste asendamiseks

kohtulahendiga.

2-24-7685

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagist loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda.

2. Jätta hagist loobutud osas tekkinud menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata, sest kostjal I pole menetluskulusid tekkinud.

3. Jätta kompromissiga seonduvad menetluskulud kompromissi sõlminud poolte

endi kanda.

4. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 525 eurot AS PlusPlus

Capital arveldusarvele nr. EE662200221052378572.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 ja menetluskulude jaotuse p 1 ja 2 peale saab esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 3 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni ja menetluskulude jaotuse

ülejäänud punktid ei ole edasikaevatavad.

Menetluse käik

Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.S.-S.-i ja T.S.-S. vastu

kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kostjate kohustamiseks andma nõusolekud

omanikukande muutmiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.

16.05.2024.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja kandis T.S.-S.-ile

kuuluvale kinnisvarale (registriosa nr 925935, asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx

vald XXX) käsutamise keelumärke hageja kasuks.

24.05.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

Hageja ja kostja II esitasid kohtule 11.09.2024 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid

kinnitada ja menetluse lõpetada. Kostja II suhtes loobus hageja hagist, kuna kompromissiga

nõustus kostja II tasuma kostja I võlgnevuse hageja ees.

Kohus edastas kompromissi kostjale I, kes tähtaegselt enda seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

I Hagist loobumine

Kohus leiab, et hagist loobumine kostja I suhtes tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest kostja I suhtes. Kohus on seisukohal,

et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust

tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise kostja I suhtes vastu ning lõpetab menetluse

määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

II Kompromiss

2-24-7685

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse kostja II suhtes.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissis kokku leppinud hagi tagamise abinõud jäävad tagama kompromissi.

TsMS § 463 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi

otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on

lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Seega jätab kohus hagi tagamise

abinõud jõusse kompromissimääruse täitmist tagava abinõuna.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Kohus märgib, et määruskaebeõiguse välistamise saab

kokku leppida üksnes kompromissi osas. Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu on

endiselt kaevatav.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud.

Hageja ei ole hagist kostja I suhtes loobunud seetõttu, et kostja I on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Kostja I nõude osas on kompromiss sõlmitud kostjaga II, kes tasub

2-24-7685

võlgnevuse kostja I eest. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei määra

menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest kostjal I ei ole tekkinud menetluskulusid.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Hageja ja kostja II on kompromissis kokku leppinud menetluskulude hüvitises, mille kohus

kinnitas. Hüvitist ületavas osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool

menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et

hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest tasunud riigilõivu 1050 eurot. Kuna

kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 525 eurot hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik