4-24-2185/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2185

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Triin Harak

Teele Masing

Väärteoasi

Menetlusosalised

Kalmer Joonase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 04.06.2024 otsusele väärteoasjas nr

2780,24,007234

Kohtuvälise menetleja esindaja: PPA Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Cristel Jakobson

Väärteoasja arutamine

Kaebuse esitanud isik: Kalmer Joonas, isikukood:

36307032738; elukoht: XXX.

Lepinguline kaitsja Gunnar Leht.

Kohtuistungil 31.10.2024

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.06.2024 otsus

väärteoasjas nr 2780,24,007234 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud

karistuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Kalmer Joonasele LS § 238

alusel rahatrahviks 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

3. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jätta menetluskulud Kalmer Joonase

kanda.

4. Edastada käesolev kohtuotsus Kalmer Joonasele, tema kaitsjale ja PPA Lõuna

prefektuurile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaevatava otsuse sisu

1. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 04.06.2024 otsusega väärteoasjas nr

2780,24,007234 määras politseiametnik Alina Remets liiklusseaduse (LS) § 34 lg 6

rikkumise eest LS § 238 järgi Kalmer Joonasele karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku

ulatuses, s.o. summas 160 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis Kalmer Joonas

06.05.2024 Nõlvakaare 2, Raadi alevis, Tartu vallas, Tartu maakonnas autorongi,

millel veos puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei

olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu

tekkimine, lendumine ja pudenemine sõiduteele. Kalmer Joonas rikkus sellega LS § 34

lg 6 nõudeid, millega pani toime LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Gunnar Leht on 20.06.2024 esitanud eelnimetatud otsuse

peale kaebuse (täiendused 27.06.2024 ja 18.09.2024), milles taotleb tühistada Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse 04.06.2024 otsus väärteoasjas nr

2780,24,007234 ja jätta Kalmer Joonase menetluskulud kaevatava otsuse tegija kanda.

Kaebuse esitaja selgitab, et juhitud sõidukil oli suur kast, mistõttu killustiku koorem

kaaluga ca 26 tonni täitis vaid osa kastist, seega oli kast pooltühi. Killustik ei ulatunud

kasti servadeni, ega saanud seetõttu pudeneda üle servade teekattele. Tegu oli

linnasisese veoga, kus kiirus ei ületa 50 km/h. Killustik oli pigem niiske kui kuiv ja

seetõttu tolmuvaba ning tavapärasemast raskem. Seega oli välistatud selle tolmamine

või lendumine. Tegu oli raske kivikillustikuga (läbimõõduga 8 - 11 mm), mitte aga

kerge puisteainega, mis igal juhul vajaks koorma katet. 16.08.2019 vastu võetud

majandus- ja taristuministri määruse nr 53 „Veose paigaldamise ja katmise tingimused

ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“

regulatsiooni kohaselt peab juht olema visuaalselt veendunud koorma ohutuses ja alati

ei pea ilmtingimata koormakatet kasutama. Seda oli 2021. oktoobris toimunud

Sõiduõppe ABC täiendkoolitusel selgitanud ka Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrulltalituse juht politseikapten Priit Kiidron. Kalmer Joonas

juhindus autoriteetse politseiniku poolt koolitusel õpetatust ning see tundus igati

mõistlik ja loogiline. Kõik määruses loetletud tingimused olid sõiduki juhi Kalmer

Joonase poolt täidetud. Veos oli paigutatud vastavalt oma eripärale nii, et see ei

vajanud kinnitamist ja katmist, see ei ohustanud inimesi ega keskkonda, ei

põhjustanud varalist kahju ega takistanud liiklust. Kohtuistungil selgitas kaebuse

esitaja täiendavalt, et kuigi tunnistaja väitis, et sõites veoki taga, oli näha, et koorem

on üle ääre, oli see tunnistaja väide. Kaebuse esitaja selgitas, et antud koormat

vedanud sõiduki kast ongi tagant poolt madalam ja sealt vaadatuna võib jääda mulje,

et see ületab serva. Kohtuvälise menetleja tehtud foto on tehtud veoki kasti servadest

kõrgemalt, mistõttu jääb mulje, et killustiku koorem ulatub üle kasti serva, kuigi

tegelikult on see servadega samal joonel. Teiselt menetleja fotolt on näha, et kasti

servades on ruumi. Sõidukiiruse juures 0-50km/h, on välistatud selle koorma

tolmamine ja kui koormas on killustik, mis ei tolma, puudub igasugune vajadus hakata

seda koormat katma.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

3. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku

osas tehtud lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused. Menetlusaluse isiku

juhitud veoauto vedas killustikukoormat, mis oli keskelt kuhjaga ja ulatus visuaalsel

vaatlusel kõrgemale kasti servast ning oli katmata. Kuna politseipatrull samuti nägi

seda koormat ja andis omapoolse hinnangu selle ohutuse osas, siis leiti et kuna koorem

ulatub üle kasti serva, siis kiiruse tõustes võib sealt koormast tuulejõul ka peenemat

liiva või kildu lendlema hakata. Seega selgitati isikule olukorda ning alustati

menetlust. Menetlusalusele isikule on määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses ehk

160 eurot, mis on veidi madalam sanktsiooni keskmisest määrast, seega igati

proportsionaalne ja õiguspärane. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja enda

seisukohtade juurde, tuues välja, et politsei uuendab oma metoodikat, taktikat ja

toimimisviise vastavalt kohtupraktikale. Kohtuväline menetleja leiab, et killustik

fraktuuriga 8-11mm, mille terakesed võivad olla niisked, võivad olla kuivad, peab

olema kaetud ka siis, kui see ei ületa serva, sest lahtises kastis hakkab siiski kiiruse ja

kõigi muude füüsikaliste mõjutuste olemasolul tekkima tuulelont, mis veab natukenegi

väiksemat sodi kohe ka kastist välja. Seda, et sees ei ole üldse peenemat tolmu,

liivasodi ja muud, mis sealt võib lendama minna, seda ei saa garanteerida ükski veose

vedaja ega laadija. Politseil tuleb killustiku ja muude fraktuuride lendlemise kohta

päris palju väljakutseid, sest kuigi ei ole tegemist olnud nii jämeda killustikuga, mis

oleks klaase lõhkunud, ei ole peene killu ja tolmurahe sõiduki värvi peal just meeldiv

kogemus kellelegi. Kohtuvälise menetleja hinnangul aitab määratud karistus

kujundada menetlusaluse isiku hoiakuid ümber, et tulevikus katta oma veosed kõik,

mis vähegi on peenema killuga ja teoreetiliselt võivad ühel või teisel moel paigutades

tekitada lendlevaid osakesi.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133

sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

5. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas

leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime

pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on

järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine

on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei

kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele

kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

6. 06.05.2024 koostatud väärteoprotokollis nr 20240506137401 sisalduva kirjelduse järgi

juhtis Kalmer Joonas 06.05.2024 kell 10.51 Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare

tänav 2 aadressil Terminali tankla parklas autorongi, millel veos puistematerjal

(killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud tagatud, et kogu

läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu tekkimine, lendumine ja

pudenemine sõiduteele. Sellega rikkus Kalmer Joonas LS § 34 lg 6 nõudeid ja pani

toime LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteo.

7. LS § 238 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või

veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 34 lg 6

sätestab, et veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud,

kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist

kahju ega takista liiklust.

LS § 34 lg 16 kohaselt kehtestab veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad

tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise

meetodid valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määrus nr. 53 „Veose paigutamise,

kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad

kontrollimise meetodid“ sätestab autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul

korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused

ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid.

Eelviidatud määruse § 3 lg 4 kohaselt tuleb veos paigutada, kinnitada ja katta selliselt,

et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine,

libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele

mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Määruse § 3 lg 5 kohaselt peab

sõiduki juht enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja

katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud.

Määruse § 7 lg-st 1 tulenevalt võib veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele

vastavust kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil.

8. Kalmer Joonas märkis kohtuistungil, et 6. mail sõitis veosega Raadi lennuvälja lõpus

asuvast asfalditehasest mööda lennuvälja. Politsei patrulliauto seisis Raadi autoaia

kõrval. Kui jõudis oma sõidukiga autoaedadest mööda, siis nägi, et politseibuss hakkas

talle järgi liikuma ja enne Raadi Terminali pandi vilkurid põlema. Kalmer Joonas

peatas enda sõiduki bussitaskus ja siis suunati ta Terminali parklasse, kus kontrolliti

tema dokumente. Ei teostanud üldse maanteesõitu, saatelehel oli kirjas, kuhu suundub.

Sõitis Raadi lennuväljalt Tartu Teguri tänavale AS Tref-i selle koormaga, tegemist oli

linnasisese tööga, kus ei kasvanud kiirus üle 50 km/h. Ilm oli sademeteta ja koormas

oli eri niiskusega materjale. Kui võetakse hunnikust materjali, siis hunnikus on alati

materjal niiske, sest niiskus püsib hunnikus sees. Ta pindmiselt kuivab tõesti ära

tuulega, aga see ei pane seda lendlema kui see on jäme ja raske graniitkillustik.

Koormakatet kasutatakse kui on näiteks liiv, kruus. Tolmuoht on alati kui fraktsioon

hakkab nulliga. Siis on alati tolmamise oht kui just vihma ei saja. Veoki kast ei olnud

ääreni täis, miinimum 7-8 tonni oleks võinud veel panna. Siis oleks triiki täis olnud.

See, et seal väikene kühm oli üleval, selle kohta võib öelda, et oli võib-olla tõesti hästi

pisike laadurijuhi näpukas. Et politsei nägi tagant seda hunnikut, on tingitud sellest, et

haagis ongi sellise ehitusega poolhaagiskallur. Käru tagumine ots on madalam ja

esimene on sadulast ja raami kõrgusest olenevalt püsti. Siis on tagant näha kergelt seda

kuhilat. Veoki juhi kontroll algab sellest hetkest kui laadur peale laeb. Siis on juba ära

näha, kas ja kui palju selles materjalis üldse võib tolmu sees olla. Ka jämedamast

kivist tekib tahes-tahtmata mingisugune minimaalne tolm, kui kivi vastu kivi läheb,

ikka pudeneb. Teiseks peab alati peale koorma laadimist käima autole ringi peale, sest

alati on oht, et laadur, kuna tema on keskliigendiga auto, võib poetada alati „sirmile“,

mis on luugi taga, ja see peab alati puhas olema. Sellega on politseiga väga palju

pahandusi olnud ja mõistab, et kui sealt kivi kukub ja põrkab sõiduautol esiklaasi, lööb

mõra sisse. Need asjad peavad alati ära kontrollima. Peavad olema veendunud, et

koorem ei ole sattunud, ka laadur võib tõmmata selle koorma silumisega vastu kasti

äärt, ja siis võibki terve kast olla tühi, aga ühest kohast on vastu äärt, ehk selle serva

peal. Sealt võib küll tekkida, et üksiku kivi võib tuulega viia. Sellist asja selles

koormas ei olnud. Kalmer Joonas oli täiesti veendunud, et selline koorma paigutus on

kaasliiklejatele ohutu. 8-11 mm killustik, kui see on tõmmatud ääre peale võib sealt

pudeneda, kui tekib tuulekott, tuleb nt hästi suur auto vastu. Muidu sealt ei tule isegi

siis üle. Sellest kuhjast metsaveo auto vastutulekul seda ei võtaks kaasa. Ka 90 km/h

kiirusel sellest koormast midagi ei pudeneks.

9. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt oldi 6. mail Raadi kandis liiklusjärelvalvet teostamas,

kui märgati veokit, mille koorem oli peene killustik, mis ei olnud kaetud. Sõiduk võeti

Raadi Terminali tanklas maha ja paarimees koostas väärteoprotokolli. Juht arvas, et

see ei pea olema kaetud, kuna koolitusel oli väidetvalt nii öeldud või vähemalt tema

sai nii aru. Killustik oli peenikese fraktsiooniga, pigem ühtlane väikestest koosnev,

vist liigituks puistematerjali alla. Kui taga sõitsid, oli eemalt näha, et üle serva läheb.

Silma jäigi sõiduk selle pärast, et koorem oli näha, et üle äärte ja katmata. Algul

märkasid külje pealt, et koorem oli üle ääre. Märkamise hetkel võis sõiduk liikuda u

30 km/h, üle mille seal sõita ei saanudki. Killustik tundus kuiv olevat ja oli koormas

paigutatud keskel kuhjaga, äärtes oli vaba ruumi. Kõnealusel kuupäeval oli sademeteta

kuiv ilm. Ei mäleta nimeliselt tänavat, kus esimest korda sõidukit märkas, kuid võis

olla autoaia juures. Sealt kuskil pool kilomeetrit sõitsid sõidukil järel kuni Terminali

Tanklani. Selle kiiruse juures sõidukil järel sõites faktiliselt koorem ei tolmanud.

10. XXX 06.05.2024 saatelehelt nähtuvalt kuulub kaup nimetusega „TAU 8-11“ autoga nr

XXX transportimisele TREF AS-i.

11. Väärteoasja materjalidele on lisatud 4 fotot. Fotod 1 ja 2 kujutavad vedavat sõidukit

reg nr XXX ning haakes olnud kallurit reg nr XXX. Fotolt nr 3 nähtuvalt on kalluri

kasti paigutatud killustik kahes suuremas kuhjas selliselt, et külgedel on mõningane

vaba ruum. Foto nr 4 on tehtud veosekasti serva kõrguselt suunaga kasti sisemuse

poole ning sellelt nähtub, et killustikukoorma ülemine osa ulatub vähesel määral üle

kasti äärte.

12. Käesolevas asjas on võimalik lugeda tuvastatuks, et 06.05.2024 kella 10.51 ajal

juhtis Kalmer Joonas Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare tänav 2

aadressil Terminali tankla parklas sõidukit Volvo FH460 registreerimisnumbriga

XXX, mille haagises oli kallur registrinumbriga XXX. Kalluri veosekastis oli

killustik fraktuuriga 8-11 mm, mis kuulus transportimisele AS-i TREF

asukohaga Teguri tänaval, Tartus. Koorem oli katmata.

13. Fotodelt nähtuvalt oli veosekastis ühtlaselt pisemate osakestega killustik, mis oli

pigem kuiv. Menetlusalune isik on samuti selgitanud, et hunnikust peale tõstes on

erineva niiskusega killustiku tükke, kuid märg antud materjal ei olnud. Ka tunnistaja

on kinnitanud, et pigem oli koorem kuiv. Killustik oli paigutatud kasti kahes kuhjas,

mille ülemine osa ulatus vähesel määral üle kalluri kasti servade. Kaitsja on välja

toonud, et foto on tehtud kasti servast kõrgemalt ja seetõttu jätab mulje justkui ulatuks

koorem üle äärte, kuigi tegelikult ei ulatunud. Foto tegemise nurk, kõrgus ja objektiivi

kalle mõjutavad fotol kujutatavat, samas sageli ei anna ka foto just eelnimetatu tõttu

100% inimsilmaga samaselt tajutut edasi. Seda, et koorem ulatus üle veosekasti

servade kinnitas ka tunnistaja R. P., kes tõi välja, et sõiduk jäigi liikluses silma

seetõttu, et killustikukoorem ulatus üle äärte ja oli katmata. Seega saab tuvastada

kohtu hinnangul, et killustikukoorma ülemine osa ulatub vähesel määral üle kasti

servade.

14. Kohtuväline menetleja on isikule ette heitnud, et Kalmer Joonas juhtis autorongi, mille

veos puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud

tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu tekkimine,

lendumine ja pudenemine sõiduteele. Seega heidetakse isikule ette tegevusetust.

15. Eelviidatud määruse nr 53 § 3 lg 5 ja 4 tulenevalt peab sõiduki juht enne veo

alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust

kehtestatud nõuetele, sh et veos oleks paigutatud selliselt, et kogu läbitava teekonna

oleks välistatud selle pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber

minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest

põhjustatud kahju tekkimine. Määruse § 6 lg 1 kohaselt tuleb avatud kaubaruumi

kasutamisel veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.

16. Kohtu hinnangul, jättes 06.05.2024 pigem kuiva, väiksefraktuurse ja kalluri veosekasti

servi osaliselt ületava killustikukoorma katmata, rikkus Kalmer Joonas LS § 34 lg 6 ja

16.08.2019 määruse nr 53 § 6 lg 1 sätestatud nõudeid, et veos peab olema kaetud, kui

on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.

LS § 34 lg 6 ei eelda, et koorma nõuetekohase kinnitamata jätmise tulemusena oleks

juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju. Veos tuleb katta

kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks. Kohtu hinnangul

kõnealust veost arvestades selline oht esines ning isikult nõutav tegevus oli koorem

katta.

Kõigest 8 millimeetrit kuni 11 millimeetrit läbimõõduga kuivad kiviterakesed on siiski

sedavõrd väiksed ja kerged, et täis kastiga ja osaliselt servade kõrgust ületava

koormaga sõites ei ole ka linnakiirusel välistatud veose tolmamine, lendumine või

pudenemine. Seda kuidas erinevate füüsikaliste mõjurite tulemusel võivad koormalt

kivid lenduda selgitas ka menetlusalune isik ise, sh märkis ta et kivi kivi vastu

liikumisel tekib tolm, sh koorma peale laadimisel. Seda tolmu satub ka veetava

koorma sekka ning sõiduki liikumisel kiiruse kasvades, aga ka tuule tõustes, võib

kivitolm lenduma hakata. Ka sõidu ajal liiguvad teatud määral killustikukoormas kivid

teineteise vastu ning sõidukite vastuliikumisel tekkivate õhuvoolude tulemusel ei ole

välistatud veose tolmamine, kiviosakeste lendumine või pudenemine, millise

tulemusel võib tekkida kahju keskkonnale, isikute tervisele ja varale.

17. Seega tuli 06.05.2024 kell 10.51 Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare tänav

2 aadressil Terminali tankla parklas kinni peetud sõidukiga reg nr XXX (kalluri

reg nr XXX) veetav veos katta, kuivõrd esines oht selle tolmamiseks, lendumiseks

või pudenemiseks.

18. Jättes 06.05.2024 killustikukoorma katmata, rikkus Kalmer Joonas LS § 34 lg 6

ja 16.08.2019 määruse nr 53 § 6 lg 1 sätestatud nõudeid, et veos peab olema

kaetud, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.

19. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et

Kalmer Joonas juhtis 06.05.2024 kell 10.51 Tartu maakonnas Tartu vallas

Nõlvakaare tänav 2 aadressil Terminali tankla parklas autorongi, millel veos

puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud

tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu

tekkimine, lendumine ja pudenemine sõiduteele. Seega on Kalmer Joonas

rikkunud veoseveo nõudeid ning tema tegu kvalifitseeritud õigesti LS § 238 järgi.

20. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Kalmer Joonas süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et menetlusalune

isik oleks varasema elukogemuse pinnalt pidanud aru saama, et katmata killustik võib

teekonna jooksul tekitada tolmu, lenduda füüsikalist tegurite mõjul ja olla

pudenemisohtlik. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

21. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb

karistada.

22. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud

tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Kalmer Joonase väärteoasjas puuduvad

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

23. Aset on leidnud tegu, milles Kalmer Joonast süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud

kahtlust, et Kalmer Joonas on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on

koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.

24. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Karistuse kohaldamisest

25. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Kalmer

Joonas on toime pannud LS § 238 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. Samas

ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga karistuse mõistmisesse puutuvalt.

26. LS § 238 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või

veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline

menetleja on Kalmer Joonast karistanud rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o

summas 160 eurot.

27. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on

karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus

ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused

asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS §

56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19).

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

28. Käesoleval juhul on LS § 238 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratava

rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut.

29. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

30. Kohus lähtub süü suuruse hindamisel ka väärteo toimepanemise asjaoludest. Kohtu

hinnangul tuleb arvesse võtta, et kuigi koorem oli keskosast kõrgem koosnedes 8-11

mm läbimõõduga killustikust, mis oli katmata, ei kaasnenud antud teoga reaalset

kahju. Tegelik sõitmine toimus kiirusel kuni 30 km/h ja pidi ka edasi saatelehe ning

isiku selgituste kohaselt aset leidma linnakiirusel Raadilt Teguri tänavale, milline

vahemaa ei ole ülemäära pikk. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Kalmer Joonase süü

suurust saab hinnata keskmisest väiksemaks.

31. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Seetõttu piisab kohtu hinnangul

Kalmer Joonase mõjutamiseks hoidumaks edaspidi sarnaste väärtegude

toimepanemisest rahatrahvist, mille suurus on sanktsiooni keskmisest määrast

mõnevõrra madalam. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja määratud

rahatrahvi suurus, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot, põhjendatud võttes arvesse

Kalmer Joonase süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid, ning karistuse üld- ja

eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot,

sanktsioonivahemiku esimese neljandiku ulatuses, on piisav mõjutamaks

menetlusalust isikut edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest ning

sellega oleks ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

32. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

04.06.2024 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,007234 osaliselt, s.o menetlusalusele

isikule määratud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab

Kalmer Joonasele LS § 238 alusel rahatrahviks 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Menetluskulu

33. Kalmer Joonase kaitsja jurist Gunnar Leht esitas kohtule 31.10.2024 menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt oli kaebuse esitaja kulu 600 eurot (tunnihinnaga 120 eurot

ilma käibemaksuta), mille palub kaebuse esitajale hüvitada.

34. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku

eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud

alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata ning

kohtumenetluses valitud kaitsja menetluskulu tuleb jätta Kalmer Joonase kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak