3-24-3135/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3135

Määruse kuupäev

28. november 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele

vastamata jätmise ning kambris esinenud niiskusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 14. septembril 2024 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et tema kamber ning voodipesu on

olnud mitu päeva väga niisked ning rõske õhu tõttu on kambris raskendatud ka hingamine.

Kambris ei ole kütet sisse lülitatud ning puudub radiaator. Vangla on alandanud kaebaja

väärikust ning põhjustanud talle tervisekahju. Kaebaja kahjunõude lahendas justiitsministri

13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 171 lg 2 p 83 ja

§ 111 lg 1 p 14 alusel Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna juhataja. Viru Vangla

jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/534-4 kaebaja kahjunõude rahuldamata.

Kaebaja viibib tugevdatud kambris, mille radiaator on selle lõhkumise vältimiseks kaetud

metallist kaitsega. Lisaks on kogu majas küte sisse lülitatud. Metallist kaitse võib takistada

radiaatorist eralduva soojuse kiiret ruumi levimist, mistõttu võib soovitud temperatuuri

saavutamine aega võtta. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja pöördunud järelevalve

meeskonna ega enda juhtumikorraldaja poole murega, et kambris oleks vaja kütet juurde

panna või et tal oleksid probleemid hingamisega. Kaebaja kambritingimused ei saanud olla

kaebaja väärikust alandavad ning kaebajale ei ole tervisekahju tekkimine tõendatud.

3-24-3135

2. Kaebaja esitas 15. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale 5. augustil 2024 avalduse, milles palus

talle kirjalikult selgitada, miks teda ei lasta alati õue jalutama, miks piiratakse tema

telefonikõnesid ning miks ei lasta kinnipeetavaid pesema selleks ette nähtud ajal. Vangla jättis

kaebaja avaldusele tähtaegselt vastamata. Kaebaja otsustas 11. oktoobril 2024 võtta

kahjunõude tagasi ning kinnitas, et ei soovi kirjalikku vastus.

3. Kaebaja esitas 15. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et vangla on jätnud tähtaegselt

vastamata tema 14. ja 15. septembri 2024. a kahjunõuetele. Kaebaja taotleb riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamist.

4. Tartu Vangla esitas 27. novembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 14. ja 15. septembril 2024

esitatud kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 5.

augusti 2024. a avaldusele vastamata jätmise ning kambris esinenud niiskusega.

6. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi praegu peab kohus võimalikuks asjas

esitatud materjalidele tuginedes kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele tõlgendada, siis

on kohtule esitatud kaebus oluliste puudustega ning kohus võiks jätta selle vastavalt HKMS §

120 lg-le 3 puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohtul puudub kohustus sisustada kaebust

kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses ära märkima

kaebuse nõude, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ning esitama kaebuse faktilise

põhjenduse (HKMS § 38 lg 1 p-d 5-7). Kaebaja on sellisel viisil esitanud kohtule juba

mitmeid kaebuseid (vt nt haldusasjad nr 3-24-3095, 3-24-2959, 3-24-2927) ning ei kasuta

kohtu hinnangul oma menetlusõigusi alati heauskselt, vaid viisil, mis venitab asjatult

menetlust. Kohus selgitab, et asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist

pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Tartu

Halduskohus on kaebajale eeltoodut selgitanud juba 29. oktoobri 2024. a määruses asjas nr 3-

24-2927 ning 27. novembri 2024. a määruses asjas nr 3-24-3095.

7. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 5. augusti 2024. a

avaldusele vastamata jätmisega, kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel,

mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette

3-24-3135

nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 8. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 15. septembril 2024

taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele vastamata

jätmisega, kuid on selle taotluse 11. oktoobril 2024 tagasi võtnud, kinnitades eeltoodut oma

allkirjaga. Seega ei ole kaebaja eelkirjeldatud osas läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku

kohtueelset menetlust.

7.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X-i kaebuse osas,

milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 5. augusti

2024. a avaldusele vastamata jätmisega.

8. Kambris esinenud niiskust puudutavas osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

8.1. Tartu Halduskohus on kaebaja samasisulise hüvitamisnõude osas samale seisukohale

jõudnud ka 22. novembri 2024. a määruses asjas 3-24-3181, märkides järgnevat:

„5. Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud

kaebaja 14. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis kaebaja vanglale

ette üksnes mitmepäevast niiskuse esinemist kaebaja kambris. Lisaks erinevalt kaebaja

väidetest oli kaebaja kambris radiaator, mis oli sisse lülitatud, kuid mille metallist kaitse

takistas ilmselgelt radiaatorist eralduva soojuse kiiret ruumi levimist. Tegemist on sedavõrd

lühikese ajaga, mis asjaoludest tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul endaga kaasa tuua

olulist õiguste riivet.

6. Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes ebatõenäoline. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse

põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see

ületab teatava raskusastme. See, et kaebaja väitel oli tema kambris mitu päeva liiga niiske,

võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd

intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg

1 tähenduses. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud seoses

hingamisraskustega tervishoiutöötaja poole. Olukorras, kus kaebaja esitas vanglale kahju

hüvitamise taotluse tema tervise kahjustamise eest 14. septembril 2024, pidi väidetav

tervisekahjustus olema kaebajale tekkinud hiljemalt samal päeval. Kui 14. septembri 2024. a

seisuga ei olnud kaebajal tema tervisekahju kinnitamiseks tõendeid, ning tegemist oli seega

üksnes kaebaja kinnitamata väitega, siis ei ole ka kahju hüvitamise nõude rahuldamise

edulootused tervise kahjustamise osas suured.“

8.2. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-24-3181 Tartu Halduskohtu 22. novembri 2024. a

määruse peale 23. novembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille

ringkonnakohus 26. novembri 2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas.

8.3. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-24-3181 kujundatud seisukohtadega. Kohtule ei ilmne, et

vangla tegevus oleks saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid ebamugavusi ja intensiivseid

kannatusi. Samuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Seega tagastab

kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist seoses kambris esinenud niiskusega.

3-24-3135

9. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider