2-21-18720/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. november 2024

Tsiviilasja number

2-21-18720

Tsiviilasi

Debitum Collectio OÜ hagi osaühing Taagepera

Loss vastu 24 200 euro, võla sissenõudmiskulu ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. novembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

osaühingu Taagepera Loss apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

34 266 eurot 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Debitum Collectio OÜ

(registrikood 16008417), lepinguline esindaja Indrek

Põder

Kostja (apellant) osaühing Taagepera Loss

(registrikood 10151349), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. novembri 2023. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes Debitum Collectio OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA VASTUVÄITED, MENETLUSE KÄIK

1. Debitum Collectio OÜ (hageja) esitas 29. novembril 2021 Osaühingu Taagepera

Loss (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 24 200

eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, alates 8. juunist 2018 kuni 29. novembrini 2021

sissenõutavaks muutunud viivise 8090 eurot 30 senti ning viivise tasumata põhinõudelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. novembrist

2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Genial Works OÜ (töövõtja) ja kostja töövõtulepingu,

mille alusel tegi töövõtja kostjale ehitustöid (leping). Töövõtja esitas tehtud ja vastu võetud

tööde eest 31. mail 2018 kostjale arve nr 180503 summas 160 200 eurot. Arve nr 180503

maksetähtaeg oli 7. juuni 2018. Kostja tasus arve nr 180503 järgmiselt: 15. juunil 2018

summas 15 000 eurot, 22. juunil 2018 summas 40 000 eurot, 5. juulil 2018 summas 16 000

eurot, 31. juulil 2018 summas 25 000 eurot, 27. augustil 2018 summas 10 000 eurot ja 10.

septembril 2018 summas 30 000 eurot, kokku 136 000 eurot. Arvest nr 180503 on

tasumata 24 200 eurot. Töövõtja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja

teavitas kostjat nõude loovutamisest. Hageja nõuab kostjalt alates 8. juunist 2018 viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Nõue ei ole aegunud. Kostja aktsepteeris arvet nr 180503 ja tasus seda korduvalt. Kostja

tunnustas sellega nõuet, mis tõi kaasa nõude aegumistähtaja katkemise ja uuesti algamise.

Nõude kolmeaastane aegumistähtaeg algas nõude viimase tasumisega 10. septembril 2018.

Aegumistähtaeg ei olnud, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lõiget

3, hagiavalduse esitamise ajaks lõppenud. Asjas saab kohaldada 10-aastast

aegumistähtaega (TsÜS § 146 lg 4). Kostja jättis teadlikult ja pahatahtlikult tööde eest

sissenõutavaks muutunud tasu osaliselt maksmata. Kostja deklareeris arve Maksu- ja

Tolliametis ja küsis arvel kajastatud käibemaksu tagasi. Kostja ei esitanud töödega seotud

vastuväiteid.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Töövõtja ja

kostja sõlmisid töövõtulepingu. Tööd said valmis 2017. aastal. Hageja nõuded on aegunud.

Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamise kohta vaheotsuse tegemiseks. Töövõtja tehtud

tööd ei vastanud lepingutingimustele. Töövõtja ja kostja leppisid kokku, et arvest nr

180503 tasutakse kompromissi korras osa ja lepingupooltel ei ole seejärel teineteise vastu

nõudeid.

3. Maakohus jättis 2. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 550 eurot koos viivisega.

Maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud.

4. Ringkonnakohus tühistas 22. oktoobri 2022. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis

tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus

leidis, et maakohus ei tuvastanud hageja nõude aegumise eeldusi nõuetekohaselt.

5. Hageja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et töövõtja ja kostja sõlmisid

suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks Taageperal, Valga maakonnas. Töövõtja ja

kostja pidasid 2017. aastal ehitustööde teostamise osas läbirääkimisi. Töövõtja tegi 13.

juulil 2017 Taagepera mõisa peahoone keldrisse spaa ehitamiseks hinnapakkumise. Kostja

nõustus pakkumusega samal päeval. Töövõtja ja kostja leppisid kokku, et töövõtja teeb

hinnapakkumuses nimetatud tööd. Töövõtja kohustus tööd tegema 2018. aasta jooksul.

Esialgne hinnapakkumine ja tööde maht muutus. Töövõtja tegi kostjale lõpuks töid enam

kui 900 000 euro väärtuses. Töövõtja tegi tööd valmis. Kostja koostas akti nr 8, mis

allkirjastati 13. detsembril 2018. Aktiga nr 8 võeti vastu üksnes need tööd, mille

rahastamises osales Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Akt nr 8 ei

hõlmanud kõiki töid. Lepingupooled ei teinud vaheakte. Lepingupooled suhtlesid ja

aktsepteerisid tööde mahtu. Kostja tasus töövõtja poolt esitatud varasemad arved. Töövõtja

esitas 31. mail 2018 kostjale arve nr 180503 summas 160 200 eurot. Kostja ei vaidlustanud

arvet, kuid tasus selle osaliselt. Kostja jättis 24 200 eurot tasumata.

Töövõtja ei sõlminud hinna alandamise kokkuleppeid. Hageja vaidleb kostja

tasaarvestusele vastu.

6. Kostja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et töövõtja ja kostja sõlmisid

töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks. Töövõtja kohustus tööd kostjale üle andma 2017.

aastal. Tööd lõppesid peamiselt 2017. a lõpus.

Töövõtja ja kostja ei leppinud kokku tööde mahus ega garantiitingimustes. Töövõtja ei

teinud töid mahus, mida hageja väidab. Töövõtja lahkus objektilt ja jättis tööd osaliselt

tegemata. Hageja ei tõendanud tööde mahtu. Töövõtja ei pidanud tähtaegadest kinni ning

tehtud tööd ei olnud nõuetekohased. Hageja ei tõendanud, mis oli lepingupoolte

kokkuleppe sisu, mis töid töövõtjalt telliti, mis tööd töövõtja tegi ning millal muutus

tasunõue sissenõutavaks. Töövõtja pidi hinnapakkumuse kohaselt teostama töid 460 000

euro (käibemaksuta) väärtuses. Akrediteeritud on kokku 585 622 euro 83 sendi väärtuses

töid. Kostja tasus hagejale tööde eest kokku 923 018 eurot 73 senti (käibemaksuta).

Töövõtja teostas arve nr 180503 järgi töid 133 500 euro (käibemaksuta) väärtuses. Tööd

pidid vastama aktile 11224. Seda akti ei ole esitatud. Hageja tugineb aktile nr 8, mille

kohaselt tehti arvele nr 180503 vastavaid töid üksnes 14 443 euro 42 sendi väärtuses. Arve

nr 180503 töödest akrediteeriti 10%, kuid selle summast maksti 85%. Töövõtja tegi töid

mahus, mille ta on juba tasu saanud. Hageja väited lisatööde tegemise kohta on hilinenud.

Töövõtja ja kostja sõlmisid 2018. a kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse asi

kompromissiga ning pooltel ei ole teineteise vastu pretensioone. Lepingupoolte

kokkuleppel alandati hinda 24 200 euro võrra või tehti tasaarvestus. Kokkuleppe sõlmiti

seetõttu, et töövõtja töös olid puudused ja kostja pidi tegema kulutusi, et tööd saaks tehtud.

Hagejal ei ole nende summade osas, mis on makstud, viivise nõuet. Tasunõue ei saanud

muutuda sissenõutavaks enne tööde valmimist, mis toimus hageja väitel augustis 2018.

Kostjal pidi pärast tööde valmimist olema mõistlik võimalus tööde ülevaatamiseks. Kostja

tasus arvet nr 180503 viimati 10. septembril 2018. Kostja ei olnud sel ajal viivituses.

MAAKOHTU LAHEND

7. Maakohus rahuldas 15. novembri 2023. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 24 200 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise alates 8. juunist

2018 kuni 29. novembrini 2021 summas 8090 eurot 30 senti ning viivise tasumata

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. novembrist 2021

kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

suuremas summas kui põhinõue. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 9120 eurot koos kohustusega tasuda

menetluskuludelt viivist.

Hageja nõuded ei ole aegunud. Tasunõue muutus sissenõutavaks tööde valmimisest,

kuivõrd lepingupooltel ei olnud kokkulepet, et see muutub sissenõutavaks tööde

vastuvõtmisega (VÕS § 637 lg 3 ja 4). Hageja tõendas, et töid tehti 2018. aastal. Tööd said

valmida hiljemalt 10. detsembriks 2018, kui kostja saatis töövõtjale allkirjastamiseks

PRIA-le esitatava akti. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 2018. a jooksul, algas nõude

aegumistähtaega 2018. a lõppemisest, s.o 1. jaanuarist 2019 (TsÜS § 147 lg 3). Hagi esitati

29. novembril 2021, s.o enne aegumistähtaja lõppu. Kui lugeda nõude sissenõutavaks

muutumise ajaks tööde kostja poolt vastuvõtmise aega, s.o kostja poolt akti allkirjastamise

päeva, ei oleks nõuded aegunud.

Kostja väitis, et töövõtja jättis tööd lõpetamata ning tööd ei vastanud lepingutingimustele.

Kostja pidi seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi tõendama, kuid ta ei

teinud seda. Tunnistaja B.B. ütlused ei kinnita kostja väiteid. B.B. ütlused ei ole piisavad,

et seostada Taagepera lossi ehitustöödega seotud probleeme töövõtjaga. B.B. ei teadnud,

mis töid töövõtja pidi tegema. B.B. ütluste kohaselt tegi kostja osa töid ise ning kasutas

teisi töövõtjaid. B.B. ei teadnud, kas kostja juhatuse liige teavitas töövõtjat tööde

puudustest ja kirjeldas puudusi. B.B. teatas puudustest kostja selleaegsele juhatuse liikmele

ja suhtles telefonis töövõtja juhatuse liikmega. Ta ei täpsustanud viimati nimetatud

telefonivestluste sisu. Tunnistaja A.A. kinnitas Taagepera spaa kanalisatsioonitöödega

seotud probleeme, ning märkis, et töövõtja käis seda parandamas. Tunnistaja C.C., kes oli

sel ajal kostja juhatuse liige, ütlustest nähtub, et töödega oli probleem, mida töövõtja

kõrvaldas niipalju, kui kostja seda võimaldas. Töövõtja ei saanud äravoolutorustiku tööd

parandada, kuna kostja ei tahtnud spaad kinni panna. C.C. ei esitanud ehitajatele

pretensioone, kuna puuduse kõrvaldamine oli kostjast tulenevatel asjaoludel takistatud.

Kostja ei tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele.

Kostja väited, et ta ei saa aru, missuguste tööde eest talle arve on esitatud ja et tõendamata

on, missuguste tööde tegemises kokku lepiti ja mis hinnaga, on esitatud hilinenult. Seda ei

pea hindama. Kohus siiski märkis, et töövõtja ja kostja vahel oli suuline töövõtuleping,

mille sisuks oli hinnapakkumuses nimetatud tööde tegemine pakkumuses nimetatud tasu

eest. Tunnistajate A.A. ja C.C. ütlustest nähtub, et töövõtja tegi hinnapakkumises

nimetatud tööd ja suuliselt tellitud lisatöid. Hinnapakkumuses on kirjas, milline on

hinnapakkumuses kirjeldatud tööde eest kokkulepitud tasu. Tunnistajate C.C. ja A.A.

ütlustest nähtub, et lisatööde väärtus oli umbes 500 000 kuni 800 000 eurot. Kostja tasus

suurema osa nii hinnapakkumuses nimetatud kui ka lisatööde eest esitatud arvetest.

Tõendatud ei ole, et kostja ei saanud aru arve summa kujunemisest ega sellest, mille eest

arved esitati. Töövõtja ja kostja vahel oli seega kokkulepe põhi- ja lisatöödes ja nende

tasus.

Kostja väitel tugines hageja lisatööde teostamisele hilinenult. Kohus leidis, et lisatöödega

seotud asjaolusid on vaja asja õigemaks lahendamiseks ja kostja vastuväidetest lähtuvalt

käsitleda (TsMS § 331 lg 1). Kostja sai esitada lisatööde kohta vastuväited.

Tunnistajate A.A. ja C.C. ütlustest ning aktist nr 8 nähtub, et lepingujärgsed tööd on valmis

ja kostja võttis need vastu. Kostja väide, et töövõtja jättis tööd lõpetamata, ei ole tõendatud.

Tööd tuleb lugeda valminiks 2018. a jooksul. Töövõtjalt tellitud tööde eest maksmisele

kuuluv tasu on muutunud VÕS § 637 lg 1 kohaselt sissenõutavaks.

Kostja väitis, et arvega 180503 seotud töid kajastatakse aktis nr 8 vaid 14 443 euro 32

sendi ulatuses. Tunnistaja C.C. ütlustest nähtub, et aktis nr 8 kajastati PRIA poolt

rahastatava projekti osa. Ülejäänud töid aktis nr 8 ei käsitletud ning nende kohta akte ei

koostatud. Tunnistajate A.A. ja C.C. ütlustest nähtub, et arvel nr 180503 kajastati lisatöid,

mida akt nr 8 ei sisaldanud, ning et neid töid tasustati ka varasemate arvete alusel.

Kostja ei tõendanud, et lepingupooled oleksid sõlminud kompromissi, mille kohaselt neil

ei ole teineteise vastu nõudeid. Kostja ei tõendanud, et ta tegi töövõtjale hinna alandamise

avalduse. Kostja vastuses tehtud hinna alandamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele.

Hinna alandamise eeldused on tõendamata (VÕS § 112).

Hageja lepingust tuleneva tasu nõude eeldused on täidetud. Kostja vastuväited on alusetud.

Nõue on hagejale loovutatud. Tasu nõue tuleb seega rahuldada.

Kostja tugines viivisenõude alusetusele, kuid ei väitnud, et viivis oleks arvestatud valesti.

Kohus rahuldas TsMS § 5 lõikest 1 juhindudes viivisenõude. Kuna viivisenõue rahuldati,

rahuldati võla sissenõudmiskulu nõue (VÕS § 1131 lg 1).

Menetluskulud jäid hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõuded on aegunud. Vaidlust ei ole, et töid tehti 2017. ja 2018. aastal. Kohus

tuvastas valesti, et need tööd, mille eest hageja tasu nõuab said valmis 2018. aastal. Kohus

ei saanud nimetatud tööde valmimise aega tuvastada, kuna hageja ei toonud välja, milliste

tööde tegemise eest ta tasu nõuab. Võimalik, et tööd, mille eest hageja tasu nõuab, tehti

2017. aastal. Sel juhul oli nõude kolmeaastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks

möödunud.

Hageja nõuded on tõendamata. Hageja ei kirjeldanud, milliste tööde eest ta tasu nõuab.

Hageja ei tõendanud, milliste tööde tegemises kokku lepiti, millised tööd ta tegi ja et need

tööd võeti vastu või tuleks vastuvõetuks lugeda. Lepingu alusel tehtud tööd ei olnud

lõpetatud ega nõuetekohased. Kuna hageja ei toonud selgelt välja, milliste tööde tegemise

eest hageja tasu nõuab, ei saanud kostja oma vastuväiteid täpsemalt välja tuua.

Maakohus tuvastas nõude eeldused valesti. Maakohus ei tuvastanud, kas lepingu poolte

vahel oli kokkulepe nende tööde tegemiseks, mille eest hageja tasu nõuab, kas need tööd

sai lugeda vastu võetuks ja kas nende eest on tasumata. Kostja on tasunud nende tööde

eest, mida kostja töövõtjalt tellis. Pooltel oli kokkulepe nende tööde teostamiseks, mis

nähtuvad hinnapakkumusest summas 460 000 eurot (käibemaksuta). Töövõtja tegi ja kostja

võttis vastu aktis nr 8 nimetatud tööd väärtuses 600 066 eurot 25 senti (käibemaksuta).

Kostja maksis töövõtjale tööde eest kokku 902 851 eurot 73 senti (käibemaksuta). Kostja

on seega tööde eest maksnud rohkem kui on hinnapakkumuses või aktis nr 8 nimetatud

tööde väärtus. Hageja ei tõendanud, et ta tegi lepingu alusel töid suurema tasu eest kui 902

851 eurot 73 senti (käibemaksuta). Kostja ei jätnud tööde eest tasumata.

Maakohus luges kokkuleppe nende tööde teostamiseks, mille eest hageja tasu nõuab,

valesti tõendatuks. Kohus tuvastas valesti nii selle, et kostja tellis töövõtjalt lisatöid, kui ka

nende eest kokku lepitud tasu. Hageja ei väitnud enne eelmenetluse lõppu, et kostja tellis

lisatöid ega selgitanud lisatööde sisu ega nende eest kokku lepitud tasu. Lisatööde tegemise

asjaolu ilmnes tunnistajate ütlustest ja sellele järgnenud asja sisulisel arutamisel. Kostja ei

saanud lisatööde osas vastuväiteid ega tõendeid esitada. Kohus tugines otsuses uuetele ja

hilinenult esitatud väidetele. Hageja ei toonud välja lisatööde loetelu ega nende eest kokku

lepitud tasu. Kohus ei märkinud, mis oli lisatööde eest kokkulepitud tasu. Osad tunnistaja

A.A. poolt lisatöödena nimetatud tööd on märgitud hinnapakkumuses. Neid ei saa käsitleda

lisatöödena. Kohus ei võinud tunnistajate ütlustest tekkinud lisatöid puudutavate väidetega

arvestada.

Maakohus luges tööde, mille eest hageja tasu nõuab, vastuvõtmise või vastuvõetuks

lugemise valesti tõendatuks. Selleks, et nõuda tasu suuremas summas kui aktist nr 8 nähtuv

tööde väärtus, peab hageja tõendama, et ta tegi rohkem töid ja need on vastu võetud või

tuleks lugeda vastu võetuks. Kostja ei ole selle summa eest, mida hageja nõuab, töid vastu

võtnud. Hageja ei tõendanud tööde vastuvõtmist. Hageja pidi tasu saamiseks seega

tõendama, et tööd tulnuks vastu võtta, s.o et need olid valmis ja nõuetekohased. Hageja ei

teinud seda.

Maakohus rakendas kostja suhtes ebavõrdselt kõrget tõendamiskoormust seoses puudustest

teavitamise ja hinna alandamise või tasaarvestuse avalduse esitamisega. Hageja jättis osa

töid lõpetamata. Hageja töös oli puudusi, mille kostja kõrvaldas. Kostja tegi kulutusi, et

aidata tööde teostamisel hagejat, et tööd saaksid õigel ajal valmis. Kostja tollane nõukogu

liige A. Kasak keeldus hagejale täiendava tasu maksmast ning väljendas seda hagejale ka

suuliselt. A. Kasak leidis, et kostjal on hageja vastu nõuded, mis võimaldab nii

kompromisskokkulepet, tasaarvestust kui ka hinna alandamist. Kostja esindaja avaldusele

ei antud õiguslikku kvalifikatsiooni, kuid see oli kvalifitseeritav nii hinna alandamise kui

ka tasaarvestusavaldusena. Maakohus pani kostjale töövõtja töös olnud puudustega seoses

ebamõistlikult kõrge tõendamiskoormuse võrreldes hagejaga. Kostja tõendas puudusi

tunnistaja B.B. ütlustega. Kohus ei lugenud seda piisavaks. Kohus luges hageja tunnistajate

ütluste alusel lisatööde tellimise ja tegemise aga tõendatuks. Kohus luges hageja

tunnistajate ütluste alusel tõendatuks rohkem asjaolusid, kui tunnistajad väitsid. Kostja

tunnistaja B.B. oli erinevalt hageja tunnistajatest erapooletu.

Kui kohus peaks leidma, et hagejal on kostja vastu tasunõue ja see ei lõppenud A. Kasaku

poolse hinna alandamise või tasaarvestuse avaldusega, teeb kostja hinna alandamise

avalduse. Töövõtja mittekohase täitmise väärtus oli lepingu kohase täitmise väärtusest

väiksem vähemalt nende kulude võrra, mida kostja kandis hageja tööde lõpetamiseks ja

parandamiseks ning hageja abistamiseks. Nende kulude summa on suurem kui 24 200

eurot käibemaksuga. Töövõtja tehtud tööde väärtus oli samas summas väiksem, kui

kokkulepitud tööde väärtus. Kostja alandab hinda 24 200 euro võrra.

Kui kohus peaks leidma, et hagejal on kostja vastu tasunõue, mis ei lõppenud A. Kasaku

avaldustega ega apellatsioonkaebuses esitatud hinna alandamise avaldusega, esitab kostja

tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestab hageja väidetava nõude enda kahju hüvitamise

nõudeaga 24 200 eurot. Kostjal tekkis kahju, kuna töövõtja rikkus lepingulist kohustust

tööd lõpetada, anda lepingutingimustele vastavad tööd üle ja hoiduda kostja vara

kahjustamisest.

Hinna alandamise ja tasaarvestusavalduse esitamine apellatsiooniastmes on põhjendatud,

sest maakohus rikkus eelmenetluse ülesandeid ega selgitanud välja hageja nõudeid ja teiste

menetlusosaliste seisukohad ja vastuväited. Maakohus rikkus menetlusõigust ka sellega, et

arvestas hageja uute lisatöid puudutavate väidetega, millele kostja ei saanud vastata. Kohus

jättis rahuldamata kostja taotluse eelmenetluse uuendamiseks. Kostja esitas sellele

vastuväite. Kostja esitas tasaarvestusavalduse esimest korda 3. jaanuari 2022. a vastuse

punktis 6.5. Kostja täiendab seda apellatsioonkaebuses. Kuna hageja ei täpsustanud,

milliste tööde eest ta tasu nõuab, ei saanud kostja esitada maakohtus hinna alandamise

avaldust.

Kohus rahuldas viivisenõude valesti. Kostja esitas viivisenõudele vastuväite.

Töövõtulepingust tulenev tasunõue muutub sissenõutavaks pärast tööde vastuvõtmist.

Kuna hageja ei toonud välja, milliste tööde eest ta tasu nõuab ja millal need tööd valmisid

ja vastu võeti, ei saa viivist arvestada. Akt nr 8 allkirjastati detsembris 2018 ja jaanuaris

2019. Hageja väitis, et tööd valmisid lõplikult augustis 2018. Kui lähtuda hageja väitest, et

tööd lõppesid augustis 2018, võis tasunõue muutuda sissenõutavaks mõistliku aja jooksul

pärast seda. See osa hageja viivisenõudest, mis on arvestatud kostja poolt makstud

summadelt, ei ole seega põhjendatud. Kostja ei hilinenud nende maksetega.

9. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Lepingujärgsed tööd on valmis. Tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Kostja ei tõendanud, et tööd jäid lõpetamata või ei vastanud

lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise eeldused ei

ole täidetud. Kostja ei esitanud tööde ega arvega nr 180503 seotud vastuväiteid ega hinna

alandamise ja tasaarvestusavaldusi. Kostjal puuduvad nõuded, mida ta saaks hageja nõuete

tasaarvestamiseks kasutada. Pooled ei ole kompromisse sõlminud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

Maakohus luges tuvastatuks mh järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised

asjaolud:



töövõtja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping ehitustööde teostamiseks

Taagepera lossi spaa ehitamisel;



töövõtja on Taagepera lossi ehitamisel ehitustöid teinud;



kostja on seni tasunud töövõtjale arvete alusel tööde eest 923 018 eurot 73 senti

(käibemaksuta);



töövõtja on esitanud kostjale arve nr 180503 summas 160 200 eurot, mis on 24 200

euro ulatuses tasumata;



töövõtja on loovutanud oma töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale.

Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab

need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ning

lahendamisel.

8. Maakohus on õigesti märkinud, et pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas arve nr

180503 tasumata osa tuleb kostjal tasuda või mitte. Hageja nõue tugineb sellele, et

töövõtja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel tegi töövõtja kostjale ehitustöid

(leping). Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasu ja viivist. Hageja nõude aluseks on

leping ning VÕS § 635 lg 1, ja § 108 lg 1. Hageja viivisenõude (VÕS § 113 lg 1) ja

sissenõudmiskulu nõude (VÕS § 1131 lg 1) edukus sõltub hageja põhinõude

põhjendatusest. Võlgnik (kostja) võib VÕS § 171 lg 1 järgi esitada uue võlausaldaja

(hageja) nõude vastu ka kõiki neid vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja (töövõtja)

vastu nõude loovutamise ajal.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning

jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise. Eelkõige need minetused on viinud kohtu

ebaõigete lõppjäreldusteni.

10. Hageja võib lepingu alusel tasu nõuda, kui hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg

7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on üldjuhul töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lõiked 3 ja 5). Samas juhul, kui

on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Suuremahuliste ehitustöövõtulepingute puhul saab pidada tööde tellija poolt

vastu võtmist tavaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka praeguses asjas lähtuda

hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisel ennekõike VÕS § 637 lõikest 4. Tööde

vastuvõtmist tasu sissenõutavaks muutumise eeldusena ei olnud seega vaja lepingupooletel

eraldi kokku leppida, nagu on ekslikult leidnud maakohus.

Eelmärgitust järeldub, et töövõtja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks töö valmimisest,

nagu leidis maakohus vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 12.3. Oluline on tuvastada, kas

kostja on tööd (mille eest hageja tasu nõuab) vastu võtnud või saab need lugeda

vastuvõetuks. Seega peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et tööd on vastu võetud.

Kui kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud tööd olid lepingukohased ja

täielikud. Kostja peab sel juhul tõendama vastupidist ning saab tasu nõude täitmise

kohustust vältida juhul, kui ta on kasutanud seda välistavaid õiguskaitsevahendeid (nt

RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 21 jj).

11. Kostja vastuväiteid arvestades on poolte vahel vaidlus, kas tööd, mille eest hageja

tasu nõuab, on vastu võetud. Seejuures on kostja tuginenud menetluses mh vastuväidetele,

et hageja ei ole teinud sellises väärtuses töid, mille eest ta hagiga tasu nõuab ning et kostja

on juba maksnud hagejale kõigi tellitud ja tehtud tööde eest (lisaks esinesid hageja töödes

puuduseid ning osa töölõike lõpetas kostja oma vahenditega).

12. Maakohtu järeldused, mille kohaselt on kostja kõik töövõtja tehtud tööd vastu

võtnud ning et kostja ei ole hageja poolt tehtud tööde eest täies ulatuses tasunud, on kostja

vastuväiteid arvestades ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS §

442 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud tööde vastuvõtmist.

1. Hagiavalduses märgitud töövõtja arvest nr 180503 kogusummas 160 200 eurot

(sh käibemaks) (I kd, tl 5) on kostja poolt tasumata 24 200 eurot, käibemaksu arvestamata

20 167 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kõnealusel arvel on viidatud üksnes

aktile nr 11224, kuid maakohus pole tuvastanud ning asja materjalidest ka ei nähtu, et

sellise numbriga akt oleks koostatud. Hageja on tööde teostamise ja vastuvõtmise

tõendamiseks esitanud akti nr 8 (I kd, tl 73–78). See on ka ainus töövõtja ja tellija (kostja)

vahel allkirjastatud akt. Muus osas kasutab hageja tööde vastuvõtmise tõendamiseks

tunnistajate C.C. ja A.A. ütlusi.

2. Aktist nr 8 nähtuvate tööde teostamist ei ole kostja menetluses vaidlustanud,

kuid sellest aktist nähtuvate tööde summa on üksnes 600 066 eurot 25 senti

(käibemaksuta), sh on töövõtja arvega nr 180503 hõlmatud töid akteeritud summas 14 443

eurot 42 senti (käibemaksuta). Samas puudub pooltel vaidlus selles, et töövõtja esitas

kostjale lepingu täitmise käigus tasumiseks arveid ligi 1 000 000 euro eest, millest

tasumata on vaidlusalune 24 200 eurot (II kd, tl 17 pöördel).

3. Hageja ei ole menetluses esitanud kontrollimist võimaldaval viisil väiteid selle

kohta, mis üldse on need tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab ning kuidas lepingupooled

nende tööde tegemises ja tasu suuruses kokku leppisid, mh raskendab see maakohtu

menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluste hindamist.

Tunnistajana üle kuulatud kostja endise juhatuse liikme C.C. ütluste kohaselt (II kd, tl 24–

27) esitas töövõtja kostjale arveid kokku üle 800 000 euro ulatuses, sh tellis kostja

hulgaliselt lisatöid. Tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta lepingupooled akte ei koostatud,

v.a ülalviidatud akt nr 8. Kõik töövõtjalt tellitud ja kokkulepitud tööd võttis kostja

tunnistaja kinnitusel vastu ning mingeid pretensioone kostja teostatud tööde osas ei

esitanud. Arve nr 180503 osalise tasumata jätmise põhjuseks olevat olnud kostja rahalised

raskused. Samas ei osanud ka tunnistaja täpsustada, milliseid töid ja millises mahus arve nr

180503 sisaldas, tuues konkreetsemalt välja ainult tunneli ehituse ja lisaruumide ehituse,

kuid märkides, et osaliselt olid need tööd ilmselt hõlmatud ka varem esitatud arvetega.

Tunnistaja selgitas hiljem samuti, et ta ei tea, milliseid töid arve nr 180503 täpselt kajastas,

vahetult olevat asjaga tegelenud projektijuht.

Suures osas langevad C.C. ütlustega kokku töövõtja ainuosaniku ja juhatuse liikme A.A.

ütlused (II kd, tl 29–31). A.A. ütluste järgi esitas töövõtja kostjale (tellijale) arveid

kogusummas 900 000 – 1 000 000 eurot, sh tellis kostja töövõtjalt palju lisatöid. Vastavad

lisatööde tellimise kokkulepped olevat sõlmitud suuliselt. Ka A.A. väitel ei koostatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akte peale akti nr 8. Nii arvel nr 180503 kui ka

teistel töövõtulepingu täitmise käigus töövõtja poolt kostjale esitatud arvetel oli samuti

viidatud aktidele (akti numbritele), mida tegelikult ei koostatud. Kõik töövõtjalt tellitud ja

kokkulepitud tööd võttis kostja tunnistaja kinnitusel vastu ning mingeid pretensioone

kostja teostatud tööde osas ei esitanud. Arve nr 180503 sisaldas tunnistaja väitel nii spaa

osa kui ka lisatöid, sh spaa hoolitsuse osas ja tunneli osas. Muus osas jäi tunnistaja

vaidlusaluse arve sisu osas pigem üldsõnaliseks ja esitas väiteid oletuste tasandil. Lisatööd

sisaldusid tunnistaja väitel ka enne arvet nr 180503 kostjale esitatud arvetel.

Viidatud tunnistajate ütlustest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada tasunõude

põhjendatust. Tunnistajad on valdavalt üksnes umbmääraselt kirjeldanud tööde, sh

lisatööde, tellimist kostja poolt ning nende teostamist hageja poolt. Seda, milliseid töid ja

millises mahus arve nr 180503 täpsemalt sisaldas, ei ole võimalik ka ütlustest tuvastada.

Samuti ei nähtu ütlusest seda, milliste arvet nr 180503 puudutavate lisatööde tegemises ja

millise tasu eest lepingupooled kokku leppisid.

13. Kuna hageja ei ole ringkonnakohtul hinnangul tööde vastuvõtmist tõendanud, tuleb

kontrollida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul (VÕS § 638 teine lause). Selleks, et saaks lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud,

peab hageja tõendama, et töövõtja tegi lepingujärgsed tööd valmis, esitas need kostjale

vastuvõtmiseks ning andis tööde vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Tõendamiskoormis ei

lasu sellises olukorras kostjal, nagu on ekslikult leidnud maakohus.

14. Tööd saab lugeda valmis tehtuks, kui need vastavad VÕS § 641 mõttes lepingu

tingimustele ja on VÕS § 77 lg 1 tähenduses vähemalt keskmise kvaliteediga. Tööde

vastuvõtmiseks antud tähtaja hindamisel arvestatakse VÕS § 7 lg 2 kohaselt võlasuhte

olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti

muid asjaolusid (vt RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463/69, p 12; RKTKo 6.03.2019, 2-17-

15317/38, p-d 13.1, 13.5).

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks alusetult

keeldunud valmis tööde vastuvõtmisest. Seda ei tõenda ka ülalkäsitletud C.C. ja A.A.

ütlused. Nagu eelnevalt märgitud, on esmalt ebaselge see, millised on need tööd, mille eest

hageja kostjalt tasu nõuab ning mille eest kostja on väidetavalt jätnud tasumata.

16. Kokkuvõttes ei ole hageja ringkonnakohtu arvates tõendanud, et tööd, mille eest

hageja raha nõuab, oleks kostja poolt vastu võetud, samuti ei saa lugeda töid kostja poolt

vastuvõetuks. Tasunõude sissenõutavuse eeldused (VÕS § 82 lg 7 ja § 637 lg 4) ei ole

seega tõendatud. Ringkonnakohus jätab nõude rahuldamata. Põhinõude rahuldamata

jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka viivisenõue (VÕS § 113 lg 1) ja võla sissenõudmiskulu

nõue (VÕS § 1131 lg 1).

17. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu minetusi arvestades andis ringkonnakohus

28. augusti 2024. a määrusega hagejale võimaluse esitada apellatsioonimenetluses

täiendavaid seisukohti ja neid kinnitavad tõendeid. Ringkonnakohus tegi hagejale muu

hulgas ettepaneku selgitada, milliste kokku lepitud tööde eest on kostja jätnud tasumata

ning kuidas lepingupooled nende tööde tegemises ja tasu suuruses kokku leppisid, samuti

andis ringkonnakohus võimaluse esitada neid väiteid kinnitavad tõendeid.

Hageja ei ole apellatsioonimenetluses eeltoodule vaatamata uusi tõendeid esitanud. Hageja

jäi 26. septembril 2024 ja hiljem esitatud menetlusdokumentides seisukohale, et kostja

poolt töövõtjalt tellitud ning töövõtja poolt kostjale tehtud tööd, sh lisatööd, on lõpuni

tehtud kokkulepitud mahus, need on kostja poolt üle vaadatud ja vastu võetud ning

tasunõue tehtud tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Juhul kui ringkonnakohus leiab,

et töövõtja poolt teostatud töid ei ole vastuvõetud, siis tuleb need lugeda kostja poolt

vastuvõetuks.

18. Maakohus leidis, et hagi on esitatud aegumistähtaja kestel ja ei ole seega aegunud.

Maakohtu hinnangul muutus tasunõue sissenõutavaks 2018. aasta jooksul, seega algas

nõude aegumine TsÜS § 147 lg 3 järgi 2018. aasta lõpust ning hagi aegumise tähtaeg ei

saanud lõppeda enne 31. detsembrit 2021. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses

märgituga, et hageja väidete põhjal ei ole võimalik vaidlusaluste tööde valmimise (ega

vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise) aega tuvastada, kuna ei ole teada, milliste tööde

eest on arve nr 180503 esitatud. Samas, kuna ringkonnakohus jätab hagi tõendamatuse

tõttu rahuldamata, ei ole hagi aegumise üle otsustamisel määravat tähtsust.

19. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

muudele väidetele, sh väidetele seonduvalt kostja esitatud hinna alandamise avalduste ja

tasaarvestusavaldustega.

20. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

21. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja menetluskulude suurust kindlaks

määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse lahendamisel. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale

edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)