3-24-2959/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2959

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse

resolutsiooni punktide 2 (osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused

täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike

tunnistajatena ülekuulamiseks) ja 4 peale läbivaatamatult.

2. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a

määrus resolutsiooni punktide 1, 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks), 3 ja 5 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale ja resolutsiooni p 2 peale osas, millega jäeti määruskaebus

rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus

edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5, § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 23.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. X.X.

märkis, et 23.08.2024 oli halb ilm, mistõttu ta ei soovinud hommikul õue jalutama minna ning

andis valvurile teada, et ei loobu jalutuskäigust, vaid läheb õue hiljem, kui ilm on ilusam ja

soojem. Lisaks oli hommikuste uudiste aeg. Vangla kirjutas halduskohtule, et tal

võimaldatakse uudistega kursis olla, kuid see on vale. X.X. ei ole 3 nädalat ajalehti saanud

ning spordiuudiste ajal panevad ametnikud raadio kinni. Õue mittevõimaldamine alandas

väärikust, mille eest nõudis X.X. 1000 eurot. Uudistega kursis olemise mittevõimaldamise ja

selle kohta kohtule valeinfo edastamisega teotas vangla tema au ja head nime, mille eest

nõudis X.X. 2500 eurot.

2. Tartu Vangla jättis 23.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/498-2 X.X.-i kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutas tema au ja hea nime teotamist. Kohtuasjas nr

3-24-1290 nõudis X.X. esialgse õiguskaitse raames kambrisse televiisorit, et olla kursis

olümpiamängudel toimuvaga. X.X. esitas eelnimetatuga seoses vanglale kahju hüvitamise

taotluse juba 02.08.2024 ja vangla jättis selle 03.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/470-2

rahuldamata. Asjaolu, et X.X. on esitanud ka teise samasisulise kahju hüvitamise taotluse, ei

anna alust samadele asjaoludele ja samale kahjulikule tagajärjele tuginevat taotlust uuesti läbi

vaadata. Ülejäänud osas jättis vangla X.X.-i taotluse rahuldamata. Jalutuskäik jäi 23.08.2024

ära X.X.-i enda eelistustest lähtuvalt. X.X.-il puudub subjektiivne õigus nõuda jalutuskäiku

värskes õhus talle meelepärasel ajal. Valvurid lülitavad uudised raadiost kinni, kui kambris

toimub nt loendus, kuid eeltoodu ei ole õigusvastane. X.X.-i väidet, et ta ei ole 3 nädalat

ajalehte saanud, ei saa pidada usutavaks. Kuivõrd puuduvad täpsed andmed, mis päevadel ja

kas X.X. ajalehe lugemiseks soovi avaldas ning mis päevadel talle ajaleht väljastati või

väljastamata jäeti, siis puudub konkreetselt piiritletud alus vangla tegevuse õiguspärasuse

hindamiseks.

3. X.X. esitas 24.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

diskrimineerimise ja väärikuse alandamisega summas 3000 eurot. 24.08.2024 käitus

vanemvalvur ebaviisakalt, öeldes, et kui X.X. õue ei lähe, siis hiljem ta õue ei saa. Kui X.X.

soovis 24.08.2024 tahvelarvutit, siis teatas ametnik, et ei anna tahvelarvutit talle, vaid teistele

isikutele, kuna X.X. ei ole prioriteetne. Vanemvalvur viis X.X.-i 24.08.2024 duši alla. X.X.

oli 60 minutit duširuumis luku taga.

4. Tartu Vangla jättis 01.11.2024. a otsusega nr 1-13/24/501-2 X.X.-i kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. X.X.-il ei ole võimalik valida jalutuse toimumise ajaks meelepärast

aega. Ametniku vormi külge kinnitatud kaamera salvestiselt ei kuuldu, et ametnik oleks

24.08.2024 X.X.-iga ebaviisakalt käitunud. Ametnik keeldus tahvelarvuti andmisest, kuna ta

teostas hommikust loendust ning tahvelarvuti kasutamise võimalus tuli tagada ka teiste isikute

jaoks, kes ei olnud tahvelarvutit vastupidiselt X.X.-ile kasutada saanud. X.X.-i tahvelarvuti

kasutamine on olnud sage ja piisav. X.X. viibis 24.08.2024 duširuumis 44 minutit. X.X.-i

nimetatud ametnik ei viinud teda pesema ega toonud teda sealt tagasi.

5. X.X. esitas 25.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

3000 eurot seoses väärikuse alandamise ning sõnumi saladuse ja eraelu puutumatuse

rikkumisega. X.X. pani 09.08.2024 kirja erakorralise helistamise uurijale, advokaadile ja

lepingulisele esindajale. Inspektor-kontaktisik teadis, et X.X. ei saa helistada ja valetas talle.

Inspektor-kontaktisik ei pannud valetamise ajal kaamerat tööle. X.X. pani kirja helistamise

16.08.2024 kl 10. Kl 10.30 andis ta valvurile teada, et soovib helistada ja helistamise aeg oli

juba pool tundi tagasi. Valvur tuli kambri juurde ning mõnitas ja solvas teda. X.X. palus

kaamera tööle panna, kuid ametnik keeldus.

6. Tartu Vangla jättis 29.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/482-2 mh X.X.-i eelnimetatud

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisik andis loa erakorraliselt

09.08.2024 helistamiseks juristile ja uurijale. Ajakirjanikule helistamiseks loa andmata jätmist

ei saa pidada õigusvastaseks. X.X. ei saanud 09.08.2024 erakorraliselt helistada, sest

ametnike tööpäev oli kiire ning ajanappusest tulenevalt ei olnud talle telefoni viimine

võimalik. Samas ei ole helistamise õigus vanglas piiramatu ning seda ka olukorras, mis

puudutab helistamist vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele.

X.X. sai telefoni kasutusse 16.08.2024 kl 10.08. Viimane kõne lõppes kl 12.09, mil rakendus

kõneside piirang. Ametnik ei ole X.X.-i 16.08.2024 mõnitanud ega solvanud ning ei mäleta,

kas tema rinnakaamera töötas või mitte.

7. X.X. esitas 27.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel esitas ta vanglale 23., 24. ja 25.08.2024

kahju hüvitamise taotlused, millele vangla on jätnud tähtaegselt vastamata. Kaebaja taotles

riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi, tõendite (vormikaamerate salvestised)

kogumist ning enda vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamist.

8. Tartu Vangla palus 01.11.2024. a vastuses kohtunõudele kuulutada kohtumenetlus

esitatud videosalvestiste ja nende uurimise osas kinniseks ning salvestisi kaebajale mitte

näidata.

9. Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis

kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning

kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni

p 3); kuulutas haldusasja menetluse Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud videosalvestiste osas

kinniseks (resolutsiooni p 4); keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud

videosalvestistega ja saada nendest koopiaid (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused:

1) Haldusasjas nr 3-24-2732 esitatud kaebus on osaliselt käesolevas haldusasjas esitatud

hilisema kaebusega korduv. Lisaks nõudis kaebaja samal alusel kahju hüvitamist 03.10.2024

haldusasjas nr 3-24-2749 esitatud kaebuses ja viitas samale alusele haldusasjas nr 3-24-2710.

Kaebaja nõuab haldusasjas nr 3-24-2927 sarnaselt käesolevale haldusasjale kahju hüvitamist

seoses 09.08.2024 helistamise võimaldamata jätmise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega.

Kuigi kaebaja viitab haldusasjas nr 3-24-2927 ka 16.08.2024. a intsidendile seoses

helistamisega, ei ole eeltoodu viimati nimetatud haldusasjas vaidluse esemeks, kuivõrd

intsident toimus pärast 14.08.2024, millega kohus on asja nr 3-24-2927 vaidluse eseme

helistamisega seonduvalt piiritlenud. Lisaks on kaebaja helistamisvõimaluste piiramisele

viidanud haldusasjades nr 3-24-2786 ja 3-24-2926. Kaebus tuleb tagastada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel osas, milles kaebaja nõuab

kahju hüvitamist seoses 12.06.2024 haldusasjas nr 3-24-1290 valeteabe esitamise ning

09.08.2024 helistamise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega.

2) Ülejäänud osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

3) Üksnes 2-l päeval värskes õhus jalutamise ja 1-l päeval tahvelarvuti kasutamise

võimalusest ilma jäämine ei saanud kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada. Kaebaja sai

tahvelarvutit kasutada 24.08.2024, kuivõrd ta esitas vanglale 24.08.2024 kahju hüvitamise

taotluse. Ka sai ta tahvelarvutit kasutada 19., 21., 22., 23. ja 25.08.2024. Materjalidest ei

selgu, millist negatiivset mõju avaldas kaebajale, et ta sai tahvelarvutit kasutada 24.08.2024

soovitust hiljem. Tahvelarvutite piiratud ressurssi tuleb jagada kõikide kinnipeetavate vahel,

mistõttu võib tulla ette päevi, mil kaebaja ei saa tahvelarvutit kasutada. Eeltoodu ei takista

kaebaja õiguste kaitsmist, kuivõrd tal on võimalik avaldusi nii erinevatele haldusorganitele

kui ka kohtule esitada paberkandjal. 23. ja 24.08.2024. a videosalvestistelt nähtub, et

kaebajale pakuti mõlemal päeval hommikuse loenduse ajal jalutuskäiku värskes õhus, kuid

kaebaja keeldus jalutuskäigust. Vangla jalutusboksides ja -aedikutes on varjualused, mis

kaitsevad isikut halbade ilmastikuolude vastu. Kaebaja ise loobus 23. ja 24.08.2024

jalutamise võimalusest ning vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Vanglaametniku poolt

kaebaja suhtes mõne vestluse ajal võimaliku ebaviisaka väljendi või lause kasutamist ei saa

pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. 24.08.2024. a videosalvestiselt ei nähtu, et

ametnik oleks käitunud kaebajaga ebaviisakalt.

4) 3 nädalat ei ole kuigivõrd pikk aeg, mil ajalehtede lugemiseta olla, arvestades, et kaebajal

oli võimalik päevauudistega olla kursis raadio vahendusel. Kuigi kaebajal ei võimaldatud

raadiost uudiseid kuulata loenduste ajal, oli tal võimalik seda teha muul ajal. Vanglaametnikel

on õigus raadio loenduse ajaks välja lülitada. Ametnikud ei ole raadiot puudutavas osas

õigusvastaselt käitunud. Ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet, et talle ei pakutud võimalust

ajalehtede lugemiseks vaidlusaluse 3 nädala jooksul üldse, arvestades, et 06.08.2024. a

videosalvestiselt nähtub, et ametnik pakkus kaebajale hommikuse loenduse ajal lugemiseks

ajalehte. Isegi kui kaebaja vastava tahte avaldamisel mõnel korral ajalehe lugemise

võimalusest ilma jäi, ei saanud see põhjustada kaebajale selliseid üleelamisi, mis oleks saanud

põhjustada kaebajale mittevaralist kahju.

5) Asjaolu, et kaebaja pidi lühikest aega pärast duši all käimist ootama, et ta tagasi kambrisse

viidaks, ei saanud ilmselgelt kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Ei ilmne, et vangla tegevus

olnuks õigusvastane. Kaebaja viibis duširuumis üksnes 44 minutit, mida ei saa pidada

ülemääraselt pikaks ajaks. Vanemvalvur, kellele kaebaja viitab, ei tegelenud kaebaja

duširuumi saatmisega ning on äärmiselt ebatõenäoline, et ta kuulis kaebaja koputust ja mõistis

kaebaja soovi duširuumist välja saada.

6) Vangla tagas kaebajale 16.08.2024 võimaluse helistada tema soovitud isikutele. Asjaolu, et

kaebaja ei saanud teha telefonikõnesid täpselt tema soovitud ajal, vaid ligikaudu pool tundi

hiljem, ei ole õigusvastane. Kaebaja ei ole selgitanud, et tal oleks täpselt tema märgitud

kellaajaks kokkulepitud oluline telefonikõne. Mõnevõrra hiljem helistamise võimaldamine ei

ole kaebajale kaasa toonud tegelikke negatiivseid tagajärgi. Kaebaja õigusi ei saa intensiivselt

riivata ametniku väidetav ebakohane käitumine 16.08.2024. a vestluse ajal ja ametniku vormi

külge kinnitatud kaamera tööle mittepanemine. Kuigi 16.08.2024. a vestlus ei kajastu

videosalvestisel, on nii kaebaja kui ka ametnik saanud selles osas oma selgitused anda ning

videosalvestise puudumine ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada.

Vanglaametnik kinnitab, et ei mõnita ega solva kinnipeetavaid (20.10.2024. a selgitusi).

Kohtul puudus alus eeltoodus kahelda, kuivõrd videosalvestistelt teiste intsidentide kohta

nähtub, et ametnikud käituvad kaebajaga tavapäraselt rahumeelselt ja professionaalselt.

Üksnes kaebaja on väljendanud end ametnike suhtes ebakohaselt, s.t kõrgendatud hääletoonil

ja vulgaarselt (nt videosalvestised 06. ja 09.08.2024. a sündmuste ja 24.08.2024. a

hommikuse loenduse kohta). Ametnikud ei ole kohustatud vormi külge kinnitatud kaamerat

vastavalt kaebaja soovidele tööle panema. Vastava otsustuse teeb ametnik ise (kodukorra p

1.11).

7) Kuna kohus tagastas kaebuse, puudus vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja

vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks.

8) Kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi

abi. X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

9) Videosalvestiste osas tuleb menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Kuna

videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha vanglas paiknevate ning vanglaametnike

vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad vangla esitatud

tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud.

Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Vangla huvi saladuse

hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Videosalvestiste

kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja käesolevast

määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda. Saladuse

hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga

tutvumise õiguse piiramise kaudu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. X.X. esitas 21.11.2024 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 18.11.2024. a määrus täies ulatuses ning saata asi tagasi halduskohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused:

1) Menetlusnormide rikkumine seisneb selles, et kohus keeldus rahuldamast kaebaja taotlust,

et välja küsida Tartu Vanglalt tõendid ning korraldada kohtuistung, et kaebajat üle kuulata

vande all ja tunnistajatena üle kuulata vanglaametnikud. Kohus hindas asjaolusid valesti ja

jõudis väärale järeldusele, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja tegemist

väheintensiivse riivega, kui ei ole asjaolusid välja selgitanud.

2) Ei nõustu, et kohus kuulutas videosalvestuste osas menetluse kinniseks, kuna ta on neid

vormikaamera salvestusi väärteoasjas nr 4-24-2508 näinud ja tegemist ei ole salastatud

salvestustega, kuna kaamera on samasugune, nagu kõikidel nutiseadmetel ja vaateväli on

samasugune. Videosalvestused ei ohusta julgeolekut ja tuleb teha kaebajale nähtavaks. Ka

tulevad kaebajale nähtavaks teha tõendid, mis puudutavad valvurite selgitusi ja ettekandeid jm

dokumente, mis ei lähe saladuste alla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu

18.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused

täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena

ülekuulamiseks) ja 4 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 (II), 2

(osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks) ja 3 (III)

ning 5 (IV) peale.

I

12. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et

määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta

sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast

apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või

sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või

kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema

õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6

tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole

määruskaebuse esitamise õigust.

13. Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 2 peale osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite

kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks, ning

resolutsiooni p 4 peale, milles kuulutati haldusasja menetlus Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud

videosalvestiste osas kinniseks, halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette

ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus

esitada eelmärgitud osas ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus on ekslikult

märkinud 18.11.2024. a määruse edasikaebamise korras, et määruskaebuse ringkonnakohtule

võib esitada määruse resolutsioonide p 2 peale osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja

taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike

tunnistajatena ülekuulamiseks. Samas märkis halduskohus 18.11.2024. a määruse

edasikaebamise korras õigesti, et määruskaebust ei saa esitada määruse resolutsiooni p 4

peale. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3

p-ga 6, kuulub X.X.-i määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu

18.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused

täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena

ülekuulamiseks) ja 4 peale. Ringkonnakohus jätab eeltooduga seonduvad kaebaja

määruskaebuse väited tähelepanuta.

II

14. Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist seoses 12.06.2024 haldusasjas nr 3-24-1290 valeteabe esitamise ning 09.08.2024. a

helistamise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega, kuna kaebaja käesolevas asjas esitatud

kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad eeltoodud osas teistes

haldusasjades esitatuga (määruse põhjenduste p-d 8.1 ja 8.2). Ülejäänud osas tagastas

halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel, sest kaebaja kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (määruse põhjenduste p-

d 9.2.1-9.5.2). Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole

määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse halduskohtu määruse

tühistamiseks. Kaebaja märgib määruskaebuses üksnes üldsõnaliselt, et halduskohus hindas

asjaolusid valesti. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks asjaolusid valesti

hinnanud. Kaebaja väide on põhjendamatu.

15. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

III

16. Tartu Halduskohus jättis 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata

kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jättis resolutsiooni p 3 kohaselt

rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud

osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2

ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse

halduskohtu määruse tühistamiseks.

17. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse

resolutsiooni p-d 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks) ja 3 muutmata.

IV

18. Tartu Halduskohus keelas 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt kaebajal

tutvuda Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna

alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib

ringkonnakohus järgmist.

19. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes

esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, s.h ka kaebajaks olevale

kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, s.t keelatud on

olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja

helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (nt TrtRKm 3-23-1245, 3-23-1245; 30.04.2021,

3-20-2109; 26.01.2021, 3-20-556; 19.02.2020, 3-19-2282; 06.04.2016, 3-15-1780;

24.03.2016, 3-14-50481). Videokaamera salvestiste osas menetluse kinniseks kuulutamisel ei

esine õiguslikku alust eristada salvestisi, mis on saadud rinnakaamera või statsionaarselt

ruumi paigaldatud kaamera abil. Mõlemal juhul sisaldavad videosalvestised teavet

turvasüsteemide kohta. Tegemist on teabega, mis on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9

mõistes mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õigus

tutvuda tema kohta käivate andmetega ja kohtuasja materjalidega ei kaalu üles vangla

vajadust tagada oma turvalisust.

20. Kaebaja väide, et ta on vormikaamera salvestusi näinud väärteoasjas nr 4-24-2508, ei ole

asjassepuutuv, kuna viidatud väärteoasjas esitatud videosalvestised puudutasid 03.05.2024 ja

04.05.2024, millised kuupäevad aga ei seondu käesoleva vaidluse esemega.

21. Kaebaja arvates tuleb talle teha nähtavaks ka tõendid, mis puudutavad valvurite selgitusi

ja ettekandeid jm dokumente, mis ei lähe saladuste alla. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebajale Tartu Vangla 01.11.2024. a vastus kohtunõudele koos lisadega (v.a

videosalvestised) 18.11.2024 kätte toimetatud. Seega on kaebaja etteheide asjakohatu.

22. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)