2-24-17951/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-17951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17951

Tsiviilasi

R.S. hagi T.J.L. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.S. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: L.S.

Hageja lepinguline esindaja: Julia Vaganova

Kostja: T.J.L.

(sünniaeg XX.XX.XXXX; XXX

isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagi tagamise avalduse lahendamine ja hagi menetlusse

võtmisest keedumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R.S. hagi tagamise avaldus.

2. Jätta menetlusse võtmata R.S. hagi T.J.L. vastu elatise väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas võib hageja esitada

määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. R.S. (hageja) esitas 27.11.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse T.J.L. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi

26.11.2023–26.11.2024 eest summas 3348,11 eurot ning igakuise elatise alates 27.11.2024

kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud miinimummääras.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sündis L.S. ja kostja kooselust XXX XX.XX.XXXX hageja. Vanemate

kooselu lõppes 2014. aastal, mille tagajärjel keeldus kostja tunnistamast hagejat enda lapsena.

L.S. pöördus 2014. aastal avaldusega XXX kohtu poole isaduse tuvastamise hagiga. Kohus

tunnistas 08.05.2015 otsusega, et kostja on hageja isa. Hageja on olnud L.S. ülalpidamisel

2-24-17951

alates 2014. aastast, kostja ei ole hageja ülalpidamiseks midagi maksnud. Hageja kolis koos

L.S. Eestisse 2018. aastal. Hageja igakuised kulud on kokku 793 eurot.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka hagi tagamise avalduse. Hageja taotleb, et

kohus hagi tagamise abinõuna rahuldaks hageja taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi

saamiseks summas 1000 eurot.

Hagi tagamise avalduse kohaselt on hagejal kui Eestis elaval alaealisel lapsel õigus elatisabile.

L.S. pöördus korduvalt kostja poole elatise tasumise nõudega, kuid kostja keeldus

põhjendamatult hagejale elatise tasumisest. Kuna kostja ei täida elatise tasumise kohustust, ei

ole tagatud hagejale vajalike minimaalsete eluvajaduste katmine, on hagejal õigus

kohtumenetlusaegse elatisabi saamisele. Elatusabi tasutakse kuni 150 päeva ning ühes kuus

makstava elatisabi suurus on 200 eurot, mistõttu tuleb viie kuu eest elatisabi summaks kokku

1000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle

võimatuks teha.

Hagi tagamise menetluses peab kohus hindama ka hagi lubatavust. TsMS § 371 lg 1 p 4

kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või

menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe,

mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Nõukogu 18.12.2008 määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse,

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes

art 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse määrust pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest

tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes. Määruse art 17 lg 1 järgi kohtuotsust, mis on tehtud

liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, tunnustatakse teises

liikmesriigis ilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimaluseta tunnustamist

vaidlustada. Nõukogu 09.06.2011 otsus laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise

sissenõudmise 23. novembri 2007 . aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel

heakskiitmise kohta art 1 järgi kiidetakse 23.11.2007 Haagi konventsioon Euroopa Liidu

nimel heaks.

Hageja on kohtule esitanud XXX esimese astme kohtu 08.05.2015 kohtuotsuse ja selle tõlke

eesti keelde (dtl 12–15). Kohtuotsuse järgi on kostja menetluses palunud, et elatise summaks

määrataks 0 eurot, sest tal puuduvad võimalused elatist maksta. Kohus on arvestades kostja

maksutõendite aastate 2011–2013 kohta, tulude arvestuse aasta 2014 kohta ja kostja

ülalpidamisvõime arvestuse järgi leidnud, et kostja ei ole võimeline elatist maksma ning

määranud elatise summaks 0 eurot alates 01.06.2015 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni.

Eeltoodut arvestades on olemas jõustunud kohtulahend, mis on Eestis tunnustamisele kuuluv

ja mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Seega esineb

alus TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Kuivõrd hagi ei ole

lubatav, jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata.

Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on oma 07.11.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-

18-6491 punktides 11–16 selgitanud, et hagi tagamise korras kostja kohustamine elatist

2-24-17951

maksma on eriline hagi tagamise abinõu, mille eesmärk on tagada õigustatud isikule

menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Hagi tagamiseks on vaja hagejal

põhistada, et ilma hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejale menetluse kestel

piisavat ülalpidamist. Selleks tuleb hagejal välja tuua tema ema varanduslik seisund ning

asjaolud, millest nähtub, et hageja emal ei ole võimalik hagejat menetluse kestel üksi ülal

pidada. Hagi tagamiseks ei anna alust ainuüksi see, et vanemad on kohustatud hagejat võrdselt

ülal pidama.

Kohus märgib, et kui hageja soovib saada elatusabi selliselt, nagu ta on seda taotlenud hagi

esemes, tuleb hagejal esitada elatisabi taotlust pärast hagi tagamist elatisabi seaduse § 5 lg 1

kohaselt Sotsiaalkindlustusametile. Kohus saab välja mõista ainult kostjalt elatist ning

elatisabi taotlust kohus rahuldada ei saa.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

Kohus on eelnevas punktis kirjeldanud, et esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus

TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi. Johtuvalt eelnevast jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse määruse art 8 lg 1 ja TsMS § 459 lg 1 koostoimes

on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on hagejal võimalus esitada

kohtule hagi elatise suurendamiseks.

5. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

6. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud

kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik