2-21-3801/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-3801

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja

Tuulesoojus OÜ hagi Pärnu linna vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linna apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

128 429,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Sonmak Group OÜ (registrikood 12096946)

Hageja OÜ SampoEhituse (registrikood 10918911)

Hageja Tuulesoojus OÜ (registrikood 11021790)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu

Kostja Pärnu linn (linnavalitsuse, registrikood

75000064, kaudu), lepinguline esindaja Virgo Tamm

Menetluse liik

Kohtuistung, 01.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2023 otsus resolutsiooni punkti 3 osas,

milles maakohus mõistis kahjuhüvitiselt välja viivise alates 10.02.2021 ning teha

selles osas uus otsus, millega mõista kahjuhüvitiselt välja viivis alates 10.03.2021.

2. Täpsustada Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsiooni punkti 3

selliselt, et viivis kahjuhüvitiselt mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Täpsustada Harju Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsiooni punkti 2

selliselt, et töövõtulepingust tulenevalt tasult hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt

(63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro

ulatuses.

4. Täpsustada Harju Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3

selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis

mõistetakse Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus

OÜ kasuks välja solidaarselt.

5. Muus osas jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

6. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1 Rahuldada Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ hagi.

6.2 Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ

kasuks solidaarselt välja töövõtulepingust tulenev tasu summas 63 035,04 eurot,

10.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 19 225,69 eurot ning

hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5% päevas

põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro

ulatuses.

6.3 Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ

kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 2185 eurot ning viivis

kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest 10.03.2021 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

6.4 Jätta menetluskulud tervikuna Pärnu linna kanda.

6.5 Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista Pärnu linnalt Sonmak

Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena 16 175 eurot

(14 375 eurot õigusabikulusid (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 1800 eurot).

6.6 Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (16 175 eurot) alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Pärnu linna kanda.

8. Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ

kasuks solidaarselt välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1900 eurot, mis

tuleb Pärnu linnal tasuda Sonmak Group OÜ arveldusarvele nr

EE427700771003459107.

9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ (hagejad) esitasid 10.03.2021

Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate

kasuks välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise summas 19 225,69 eurot ning tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Lisaks palusid hagejad mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 2185 eurot ning viivise

kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas kostja 20.01.2020 välja riigihanke jääväljaku

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Edukaks tunnistati hagejate ühispakkumine. Kostja ja

hagejate vahel sõlmiti 27.03.2020 töövõtuleping Pärnu linnas Ringi tn 15 Lastestaadioni

jääväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Töövõtulepingu kohaselt oli tööde põhilise

valmiduse tähtpäev 30.09.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäev 30.10.2020. Nende

tähtaegade järgmine ei olnud võimalik peamiselt kostjatest tulenevatel asjaoludel. Hagejad

palusid 04.10.2020 e-kirjaga pikendada töövõtulepingu tähtaegasid. 12.11.2020 saatis

kostja hagejatele töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projekti, millega tehti töödes

muudatusi, samuti muudeti tööde põhilise valmiduse ja lõpliku valmiduse tähtaegasid.

Lisaks oli kokkuleppe punktis 4 sätestatud leppetrahvid, mille kohaselt kohustusid hagejad

tasuma lepingu tähtaja mittesaavutamisel leppetrahvi 5 % lepingu hinnast ja iga viivitatud

päeva eest täiendavalt 0,5 %. Hagejad teatasid kostjale, et nad ei nõustu leppetrahvidega.

Kostja saatis 19.11.2020 kokkuleppe parandatud projekti ja märkis e-kirjas, et

leppetrahvid on eemaldatud. Töövõtulepingu muutmise kokkuleppes lepiti tööde põhilise

valmiduse tähtajaks kokku 30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks 31.12.2020.

Lepingu muutmise kokkulepe allkirjastati kostja poolt 01.12.2020 ja hagejate poolt

02.12.2020. Hagejad andsid kostjale töö üle 22.12.2020.

3. Hagejad esitasid kostjale 31.12.2020 arve summas 331 103,57 eurot, tasumise tähtajaga

08.01.2021. Kostja esitas hagejatele 08.01.2021 leppetrahvi nõude tööde üleandmisega

hilinemise eest ja tasaarvestamise avalduse summas 63 035,04 eurot. Kostja heitis

hagejatele ette tööde põhilise valmiduse tähtaja (30.11.2020) ületamist 20 päeva ja tugines

töövõtulepingu punktidele 11.4.1 ja 11.4.2, mille kohaselt on tööde üleandmisega

hilinemisel esimese päeva leppetrahviks 5 % lepingu hinnast ja 0,5 % lepingu hinnast iga

järgmise päeva eest.

4. Kostja poolt leppetrahvi nõudmine ja 63 035,04 euro tasumata jätmine on põhjendamatu.

Kostja loobus leppetrahvinõudest. Töövõtulepingu p-s 11.4 sätestatud leppetrahvi

tingimused on tühised tüüptingimused, kuna kahjustavad hagejaid ebamõistlikult.

Hagejate rikkumine on vabandatav, kuna Covid-19 põhjustas seadmete tarneraskusi.

Kostja on leppetrahvinõude esitanud hilinenult. Kostja on leppetrahvi arvestamisel

ebaõigesti lähtunud lepingu käibemaksuga hinnast. Leppetrahvi tuleb vähendada nullini,

kuna kostjale ei ole kahju tekkinud.

5. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejatele põhivõlana 63 035,04 eurot ja

töövõtulepingus sätestatud viivist 0,5 % päevas põhivõlalt. Hagejad kasutasid kohtueelselt

õigusabiteenust ning hagejate esindaja esitas kostjale nõudekirja. Samuti võttis hagejate

esindaja osa poolte kohtueelsest kohtumisest ja koostas kostja vastusele seisukoha.

Hagejad kandsid kohtueelseid õigusabikulusid 2185 eurot, mille väljamõistmist hagejad

taotlevad kostjalt kahju hüvitisena. Lisaks paluvad hagejad kahjuhüvitiselt välja mõista

seadusjärgse viivise.

Kostja vastus

6. Kostja vaidles hagile vastu. Hoolimata töövõtulepingu muudatusest rikkus hageja tööde

põhilise valmiduse tähtaega. Põhivalmidus saavutati alles 22.12.2020. Hagejad ei suutnud

nendest endist tulenevatel põhjustel töövõtulepingut täita. Töövõtulepingu rikkumine ei

ole vabandatav. Kostja ei ole leppetrahvinõudest loobunud. Lepingu muutmise kokkulepe

ei pidanud leppetrahvi sisaldama, kuna selles on sätestatud, et muus osas töövõtulepingut

ei muudeta. Kui hagejad leidsid, et lepingut tulnuks muuta ka leppetrahvide osas, siis

oleks seda tulnud kokkuleppes ka vastavalt kajastada. Lepingu muutmine eeldab

kirjalikku vormi. Kostja esitas leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi

tingimused ei ole tühised. Alused leppetrahvi vähendamiseks puuduvad. Põhjendamatu on

hagejate seisukoht, et leppetrahvi suuruse arvutamisel tuleb lähtuda lepingu hinnast ilma

käibemaksuta. Kostja leppetrahvinõue ja tasaarvestus on põhjendatud. Seega on hageja

nõue lõppenud. Kui kohus peab lepingujärgse tasu nõuet põhjendatuks, siis tuleb lugeda,

et kokkulepitud viivisemäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Viivist

tuleb vähendada mõistliku suuruseni või mitte mõista viivist välja suuremas summas kui

on põhinõue. Põhjendamatu on ka hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue.

Sellises mahus õigusabi kasutamine ei olnud vajalik.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus rahuldas 01.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks

välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 19 225,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise 0,5 % päevas alates hagi esitamisest, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. Samuti mõistis maakohus kostjalt

hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 2185 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates hagi esitamisest 10.02.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt Sonmak Group OÜ kasuks

välja menetluskulud 16 175 eurot ja viivise menetluskuludelt.

8. Maakohus tuvastas, et hagejate ja kostja vahel sõlmiti riigihanke „Lastestaadioni

jääväljaku projekteerimine ja ehitamine“ tulemusel 25.03.2020 projekteerimis- ja

ehitustööde töövõtuleping. Pooled on 02.12.2020 sõlminud töövõtulepingu muutmise

kokkuleppe, milles leppisid kokku tööde muudatustes ja täiendavates töödes, samuti

ehitustööde üldmaksumuse suurenemises. Pooled leppisid kokku, et tööde põhilise

valmiduse tähtpäevaks määratakse 30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks

määratakse 31.12.2020.

9. Vaidlus puudub, et tööd ühes dokumentatsiooniga anti põhilises valmiduses kostjale üle

22. detsembril 2020. Hagejad esitasid kostjale 31.12.2020 arve nr 49E summas 331

103,57 eurot, tasumise tähtajaga 08.01.2021. Kostja esitas hagejatele 08.01.2021

leppetrahvi nõude summas 63 035,04 eurot ja tasaarvestamise avalduse.

10. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole 31.12.2020 esitatud arvet vaidlustanud, vaid

on nõuet sisuliselt täies mahus tunnustanud – osalise tasumise ja tasumata osa osas

tasaarvestuse tegemisega, kuulub hageja nõue rahuldamisele täies ulatuses. Seega rahuldas

kohus hagi 63 035,04 euro suuruse põhinõude osas.

11. Hagejad taotlesid kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 2185 eurot. Kohus märkis, et

Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele kaasa aidata kokkuleppele jõudmisele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Seega on professionaalne õigusabi

kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29).

Maakohus leidis, et käesoleva vaidluse puhul oli hagejate poolt kohtueelsesse menetlusse

advokaadist esindaja kaasamine mõistlik ja põhjendatud. Seega kuulub hüvitamisele ka

hagejatel tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol summas 2185 eurot. Samuti

mõistis kohus välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

12. Algse töövõtulepingu punktid 11.4, 11.4.1 ja 11.4.2 sätestavad, et tööde üleandmisega

viivitamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas kuni 5 % lepingu

hinnast viivituse esimese kalendripäeva eest ja leppetrahvi summas kuni 0,5 % lepingu

hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest alates viivituse teisest kalendripäevast.

Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et täiendavalt kokku lepitud tähtaegadest

peeti kinni. Kostja võttis kohustuse täitmisena pakutu vastu ning väljastas ehitise

kasutusloa. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu

vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt. Hagejad saavutasid ehitise lõpliku kasutusvalmiduse poolte

poolt kokku lepitud lõpptähtajaks (31.12.2020).

13. Kostja esitas leppetrahvi kohaldamise ja sellest tuleneva tasaarvestuse nõude alles pärast

tööde vastuvõtmist 08.01.2021 (dtl 279-281). Hagejad väidavad, et leppetrahvi

kohaldamine oli neile üllatuslik, kuna lisakokkuleppe sõlmimise läbirääkimiste käigus

nõustus kostja leppetrahvi kohaldamist puudutava sätte eemaldama. Kostja lepinguline

esindaja selgitas 07.10.2022 kohtuistungil, et tellijal oli huvi leppetrahvi täiendavaid

kokkuleppeid sõlmida, aga sellest loobuti. Tunnistaja SM andis 13.03.2023 kohtuistungil

ütlusi, et peale kokkuleppe projekti saamist palusid hagejad leppetrahvi kokkulepped sealt

eemaldada. Seepeale saatis kostja hagejatele 19.11.2020 uue variandi kokkuleppest ning

märgiti, et leppetrahvi punktid on eemaldatud. Tunnistaja selgitas, et hagejad said üllatuse

osaliseks, kui viimasest arvest jäeti osa kostja poolt tasumata.

14. Hagejad on korduvalt selgitanud, et nad said kostja käitumisest aru selliselt, et kostja

pikendab lepingu kehtivuse tähtaega, seega on leping täidetud tähtaegselt ning leppetrahv

seetõttu kohaldamisele ei kuulu. Kostja ei ole kordagi lepingu täitmise, sh. ka lepingu

tähtaja muutmise käigus viidanud hagejate poolsele lepingurikkumisele ja sellest

tulenevalt leppetrahvi kohaldamise kavatsusele. Vastupidi, hagejad ja kostja on lepingu

täitmise tähtaega kirjaliku kokkuleppe sõlmimisega pikendanud ning lepingu selleks

tähtajaks ka täitnud.

15. Poolte eesmärgiks lepingu muutmisel oli lepingu mahu, tööde nimistu ja tähtaja muutmine

ning pooled välistasid leppetrahvi klausli eemaldamisega kokkuleppest läbirääkimise ajal

leppetrahvi nõudmise kokku lepitud tööde lõpptähtaja saabumiseni. Sealjuures pikendasid

pooled lepingu lõpptähtaega ja võtsid vastu uue ajagraafiku. Kostja ei viidanud sellele, et

pikendamise puhul peab ta hageja viivitust lepingu rikkumiseks.

16. Juhul, kui pooled muudavad ühise tahteavaldusega lepingu tingimuseks olevat

lõpptähtaega, puudub kostjal, uue tähtaja järgimise korral, õigus viidata lepingu

rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal leppetrahvi kui õiguskaitsevahendi

rakendamise põhiline eeldus - kohustuse rikkumine, mistõttu kostja taotlus leppetrahvi

kohaldamise ja sellest tuleneva tasaarvelduse teostamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja

nõue lepingujärgse tasu saamiseks kogusummas 63 035,04 eurot kuulub rahuldamisele

täies ulatuses.

17. Hageja on esitanud viivisenõude, milles nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivist summas 19 225,69 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivis

0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled on

töövõtulepingu punktis 11.2 kokku leppinud, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt arvete

mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud

päeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostja olnud viivituses 60 päeva ja võlgneb

hagejatele viivisena 19 225,69 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivis 0,5% päevas alates hagi esitamisest.

18. Kostja on esitanud taotluse viiviste vähendamiseks mõistliku suuruseni või alternatiivina

mitte mõista välja viivist suuremas osas kui seda on põhinõue. Kohus saab vähendada

viivist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Kohus leidis, et viiviseid tuleb vähendada

kuni põhinõude suuruseni, lähtudes kehtivast õiguspraktikast, sealjuures arvestades

asjaolu, et kostjaks on Pärnu linn, ning leppetrahv mõjutab läbi linna eelarve kõigi Pärnu

linna kodanike huve. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus lepingujärgseid viiviseid kuni

põhinõude summani.

19. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jättis kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Hagejate menetluskulud on alljärgnevad: riigilõiv hagiavalduse esitamiselt summas 1800

eurot ning õigusabikulu lepingulisele esindajale 14 375 eurot (ilma käibemaksuta). Kulud

on hagejate eest kandnud Sonmak Group OÜ. Lepingulise esindaja tunnihind kuni

31.12.2021 oli 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Alates 01.01.2022 oli tunnihind

150 eurot (millele lisandub käibemaks) ning alates 01.01.2023 oli tunnihind 180 eurot

(millele lisandub käibemaks). Kokku on hagejatele käesoleva menetluse raames osutatud

õigusteenust 91 tundi kogusummas 14 375 eurot. Kohus pidas hagejate kulutusi õigusabile

vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistis kostjalt välja menetluskulud kogusummas 16 175

eurot s.o. 14 375 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta), millele lisandus 1800 eurot

riigilõiv. Hagejate taotlusel määras kohus, et hagejate menetluskulud tuleb hüvitada

Sonmak Group OÜ-le. Lähtudes TsMS § 177 lg 4 mõistis maakohus menetluskuludelt

välja ka viivise.

Apellatsioonkaebus

20. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.

21. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejad ei rikkunud töövõtulepingut. Töövõtulepingu

muudatuse kohaselt tuli tööde põhiline valmidus saavutada 30.11.2020. Pooled leppisid

kokku, et tööde põhiline valmidus tähendab seda, et põhimahus on tööd teostatud, vastav

dokumentatsioon on kostjale üle antud ja hagejad alustavad kasutusloa taotlemise

menetlusega. Põhivalmidus saavutati 22.12.2020 ehk hilineti 22 päeva. Seega on

leppetrahvi nõude tingimus täidetud.

22. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna töövõtulepingu muutmise lepingu

projektist võeti leppetrahvikokkulepe välja, siis said hagejad eeldada, et kostja neilt

leppetrahvi ei nõua. Vaikimine või tegevusetus ei ole aktsepteeritav tahteavaldus tehingu

tegemiseks. Seega ei saa töövõtulepingu muutmata jätmine tuua kaasa õiguslikke tagajärgi

või luua õiguspärast ootust. Leppetrahvi regulatsiooni ei pidanudki töövõtulepingu

muutmise kokkuleppesse lisama, kuna töövõtuleping juba sisaldas seda ning

töövõtulepingu muutmise kokkuleppe p 5 kohaselt töövõtulepingut muus osas ei

muudetud. Lisaks eeldas töövõtulepingu muutmine lepingu p 14 järgi kirjalikku vormi.

Mitte üheski tõendist ei nähtu kostja soovi muuta leppetrahvikokkulepet.

23. Otsusest jääb ebaselgeks, mil määral on kohus viivisenõuet vähendanud olukorras, kus

seadusjärgsest määrast suurema viivisemäära puhul saab viivist välja mõista üksnes

põhinõudega samas ulatuses. Seega on kohus rahuldanud viivisenõude suurimas

võimalikus ulatuses. Samuti on kohus jätnud lahendamata kostja taotluse lugeda

lepingujärgne viivisemäär ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

24. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada osas, milles

maakohus mõistis kahjuhüvitiselt välja viivise alates 10.02.2021 ja teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kahjuhüvitiselt välja viivis alates 10.03.2021. Lisaks tuleb

maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 täpsustada selliselt, et viivis kahjuhüvitiselt

mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse

resolutsiooni p-2 tuleb täpsustada selliselt, et hagi esitamise ajaks töövõtulepingust

tulenevalt tasult sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et

hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse

välja põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro

ulatuses. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 täpsustada selliselt, et

töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse kostjalt

hagejate kasuks välja solidaarselt. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 22).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

26. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 25.03.2020 töövõtulepingu Pärnus Ringi 15

Lastestaadioni jääväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Töövõtulepingu p 6.3.5

kohaselt on tööde põhilise valmiduse tähtpäev 7 kuud lepingu sõlmimisest. Tööde

põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd põhimahus teostanud ja vastava

dokumentatsiooni tellijale üle andnud ning töövõtja saab alustada kasutusloa taotlemise

toimingutega. Vastavalt töövõtulepingu p 6.3.6 on tööde lõpliku täitmise tähtpäev 8 kuud

lepingu sõlmimisest. Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust

tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd tervikuna

ja lõplikult andma tellijale üle (I kd tl 30). Vaidlus puudub, et 01.12.2020-02.12.2020

allkirjastasid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppes

leppisid pooled muuhulgas kokku, et tööde põhilise valmiduse tähtpäevaks määratakse

30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks määratakse 31.12.2020 (I kd tl 84).

27. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagejad ei rikkunud töövõtulepingut. 30.

novembriks 2020 ei olnud tööde põhilist valmidust saavutatud. Hagejad on ise

hagiavalduses märkinud, et jäämasin pandi paika 11.12.2020 ja jäämasin seadistati

16.12.2020. Ülevaatuse protokollist nähtuvalt anti tööd põhilises valmiduses üle

22.12.2020 (I kd tl 95). Seega rikkusid hagejad töövõtulepingut.

28. Vaidlus puudub, et kostja jättis hagejatele maksmata töövõtulepingujärgse tasu summas

63 035,04 eurot. Kostja avaldas 08.01.2021 kirjas hagejatele, et hagejad ületasid vähemalt

20 päeva tööde põhilise valmiduse tähtaega, mistõttu nõuab kostja hagejatelt leppetrahvi

63 035,40 eurot (töövõtulepingu punktid 11.4.1, 11.4.2,). Kostja tasaarvestab leppetrahvi

nõude hagejate töövõtulepingujärgse tasu nõudega ja loeb töövõutulepingu hinna tasumise

kohustuse 63 035,04 euro osas täidetuks (I kd tl 102).

29. Pooltel on vaidlus küsimuses, kas pooled muutsid töövõtulepingut viisil, et kostja kaotas

õiguse nõuda leppetrahvi juhul, kui hagejad rikuvad töö valmiduse tähtaegasid.

Töövõtulepingu punktid 11.4, 11.4.1 ja 11.4.2 sätestavad, et tööde üleandmisega

viivitamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt esimese päeva leppetrahvi summas

kuni 5 % lepingu hinnast viivituse esimese kalendripäeva eest ja kuni 0,5 % lepingu

hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest alates viivituse teisest kalendripäevast (I kd tl

31).

Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe esialgses variandis oli punktis 4 sätestatud, et

kokkuleppega muudetud tööde (sh põhilise valmiduse ja lõpliku valmiduse) tähtaja

mittesaavutamisel kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 5 % lepingu hinnast ning

iga viivitatud päeva eest täiendavalt 0,5 % lepingu hinnast. Punktis 6 märgiti, et muus osas

lepingut ei muudeta (I kd tl 78). 19.11.2020 on kostja saatnud hagejatele e-kirja, milles

märkis, et saadab jääväljaku lepingu kokkuleppe uuesti. Punkt 4 ehk see 5 % ja 0,5 % on

eemaldatud (I kd tl 79). Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe lõplikus variandis

leppetrahvi kokkulepet enam ei olnud. Lõpliku variandi punktis 5 on märgitud, et muus

osas lepingut ei muudeta (I kd tl 84).

30. Tunnistaja SM (Sonmak Group OÜ töötaja) ütluste kohaselt nägid nad ette, et nad ei jõua

õigeks ajaks valmis ja palusid leppetrahvipunkti välja võtta. Kostja oli sellega nõus.

Lepingujärgse tasu osaline väljamaksmata jätmine oli hagejatele üllatuslik (III kd tl 58-

59). Tunnistaja SM ütlusi, et leppetrahvi puudutav lepingupunkt võeti kokkuleppest välja

hagejate algatusel, kinnitab ka kostja 19.11.2020 e-kiri hagejatele, et punkt 4 on

eemaldatud (I kd tl 79). Tunnistaja AT (kostja tollaegne teenistuja) ütluste kohaselt

muudeti lepingut tähtaja osas, muid lepingu osasid ei muudetud. Leppetrahvi kokkuleppe

eemaldati lepingu muudatusest. Kuna leppetrahvi kokkulepet ei muudetud, siis polnud

seda vaja lepingu muutmise kokkuleppesse lisada (III kd tl 66 pöördel, 68). Kolleegiumi

hinnangul ei ole veenev tunnistaja AT ütlustest järelduv, et töövõtulepingu muutmise

kokkuleppest võeti leppetrahv välja põhjusel, et vältida leppetrahvikokkuleppe

dubleerimist. Usutavad on tunnistaja SM ütlused, et hagejad palusid leppetrahvi

kokkuleppe töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist eemaldada, kuna nad arvasid,

et nad ei jõua tööga tähtajaks valmis. Seda, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppe

projektist leppetrahvikokkuleppe eemaldamise näol ei olnud tegemist sooviga vältida

leppetrahvikokkuleppe dubleerimist, kinnitab ka kostja lepingulise esindaja T. Käärid

selgitus maakohtu 07.10.2022 istungil, et tellijal oli huvi sõlmida täiendavaid leppetrahvi

kokkuleppeid, kuid sellest loobuti. Kolleegiumi hinnangul ei saanud tegemist olla

täiendava leppetrahvi kokkuleppega, kuna töövõtulepingu punktide 11.4.1 ja 11.4.2 ja

lepingu muutmise kokkuleppe projekti punkti 4 sisu on sama. Ka kostja lepinguline

esindaja V. Tamm kinnitas ringkonnakohtu 01.11.2024 istungil, et tegemist ei olnud

täiendava leppetrahvi kokkuleppega. Kostja lepinguline esindaja V. Tamm selgitas, et see

ei olnud midagi uut.

31. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,

tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistma pidi. Kolleegiumi hinnangul on tunnistaja SMi ütlustega

tõendatud, et taotledes töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist leppetrahvi

tingimuse väljavõtmist, avaldasid hagejad kostjale tahet töövõtulepingu muutmiseks

selliselt, et töö põhilise valmiduse tähtaja ja lõpliku täitmise tähtaja ületamisel ei

kohaldata hagejate suhtes leppetrahvi. Kostja saatis hagejatele 19.11.2020 e-kirja, milles

märkis, et punkt 4 ehk see 5 % ja 0,5 % on eemaldatud. Lepingu muutmise kokkuleppe

lõplikus variandis leppetrahvi enam ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja

tahe ei olnud suunatud leppetrahvikokkuleppest loobumisele, siis tahteavalduse saajaga

sarnane mõistlik isik mõistis kostja tahteavaldust selliselt, et kostja on nõus

töövõtulepingu muutmisega viisil, et töö põhilise valmiduse tähtaja ja lõpliku täitmise

tähtaja ületamisel ei kohaldata hagejatele leppetrahvi. Kostja tahteavalduse tõlgendamisel

ei oma määravat tähendust, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppe punktis 5 on

märgitud, et muus osas lepingut ei muudeta. Sama säte oli ka töövõtulepingu muutmise

kokkuleppe projektis (p 6). Seega ei lisatud viidatud sätet pärast leppetrahvikokkuleppe

väljavõtmist, vaid see oli juba algselt olemas, millest omakorda järeldub, et selle sätte

olemasolu ei saa siduda leppetrahvikokkuleppe väljavõtmisega. Kolleegiumi hinnangul

pidi tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendama kostja tahteavaldust kohtu

poolt ülalkirjeldatud viisil sõltumata lepingu muutmise kokkuleppe punktis 5 sätestatust.

32. Kostja on seisukohal, et töövõtulepingu punktist 14 tuleneb nõue, et töövõtulepingu

muutmine pidi olema kirjalikus vormis. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 13 lg 3

sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse

teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine

lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või

lõpetamisega teistsuguses vormis. Kolleegiumi hinnangul võisid hagejad praegusel juhul

kostja käitumisest aru saada, et kostja on lepingu muutmisega nõus ka muus vormis,

mistõttu ei saa kostja sellele lepingutingimusele tugineda.

33. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et pooled leppisid kokku

töövõtulepingu muutmises selliselt, et tööde põhilise valmiduse tähtaja ja tööde lõpliku

tähtaja ületamise rikkumise korral hagejatele leppetrahvi ei kohaldata. Seega puudub

kostjal hagejate vastu leppetrahvinõue tööde põhilise valmiduse tähtaja rikkumise eest

ning kostja 08.01.2021 tasaarvestusavaldus on tagajärjetu.

34. Ülaltoodust tulenevalt rahuldas maakohus põhjendatult hagejate nõude kostja vastu 63

035,04 euro väljamõistmiseks. Kuna kostjal puudub hagejate vastu leppetrahvinõue, siis

puudub kohtul vajadus võtta seisukohta hagejate teiste väidete osas, mis puudutavad

kostja leppetrahvinõuet.

35. Töövõtulepingu p 11.2 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt arvete mitteõigeaegse

tasumise korral viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja

on seisukohal, et viivisemäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja sellest tulenevalt

tühine. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega viivisemäära tühisuse kohta. Kuna

töövõtulepingu koostas kostja ise, siis ei saa kostja väita, et töövõtulepingus sätestatud

viivise määr on liiga kõrge. Võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioon

kaitseb lepingupoolt, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, mitte lepingupoolt, kes

tüüptingimusi kasutab (VÕS § 35 lg 5).

36. Kostja leiab, et maakohus jättis kostja taotluse viivise vähendamiseks sisuliselt

lahendamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses

tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p-s 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab

viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses.

Käesoleval juhul ongi maakohus töövõtulepingust tulenevat viivist piiranud põhivõla

suurusega. Maakohus on toimunud vastavalt kostja enda alternatiivsele taotlusele, kuna

kostja on maakohtus palunud vähendada viivist mõistliku suuruseni või mitte mõista

viivist välja suuremas summas kui on põhinõue.

VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele

kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis

annaks alust viivise täiendavaks vähendamiseks.

37. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja ka kahjuhüvitise (kohtueelsed

õigusabikulud) 2185 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

alates hagi esitamisest 10.02.2021 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses esitanud selles osas maakohtu otsusele konkreetseid vastuväiteid ega

põhjendanud, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige. Sellest hoolimata tuleb

maakohtu otsus viivise arvestamise algusaja osas tühistada. Hagejad palusid viivise välja

mõista alates hagi esitamisest. Maakohus mõistis viivise välja alates 10.02.2021. Hagejad

esitasid hagi maakohtule 10.03.2021. Seega tuleb viivis välja mõista alates 10.03.2021.

Samuti ei ole maakohtu viide VÕS § 113 lõikele 1 piisavalt täpne, kuna sättes on kolm

lauset, millest teine ja kolmas käsitlevad viivise määra. Hagejad palusid kahjuhüvitiselt

viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mistõttu tuleb otsuse

resolutsiooni vastavalt täpsustada. Muus osas ei ole ringkonnakohtul alust muuta

maakohtu otsust kostjalt kahjuhüvitise ja sellelt viivise väljamõistmise osas.

38. Maakohus on mõistnud kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04

eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19 225,69 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise 0,5 % päevas alates hagi esitamisest, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5). Resolutsioonist ei nähtu selgelt, mis aja seisuga on hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis arvutatud, samuti mis ajast mis ajani ning

milliselt summalt mõistetakse välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis. Asja materjalidest nähtub, et sissenõutavaks muutunud viivis on

arvestatud 10.03.2021 seisuga. Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-2 täpsustada

selliselt, et hagi esitamise ajaks töövõtulepingust tulenevalt tasult sissenõutavaks

muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt (63 035,04

eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses.

39. TsMS § 446 lg 1 järgi tuleb otsuses mitme hageja kasuks märkida, mis osas iga hageja

kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt,

tuleb seda otsuses märkida. Maakohus mõistis kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva

tasu ja viivise, ning kahjuhüvitise ja viivise, kuid ei täpsustanud, mis liiki võlausaldajate

näol on hagejate puhul tegemist. Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled, et hagejate

näol on tegemist solidaarvõlausaldajatega. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse

resolutsiooni punkte 2 ja 3 selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning

kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei anna see alust muuta menetluskulude

jaotust maakohtus, kuna kahjuhüvitiselt väljamõistetav viivis rahuldatakse selliselt nagu

hagejad seda hagiavalduses taotlesid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt Sonmak Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse

põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS §

174 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas.

41. Kuigi apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, siis arvestades apellatsioonkaebuse

rahuldamise väikest ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejad palusid kostjalt välja mõista

menetluskulud 3000 eurot ja märkida, et menetluskulud kuuluvad tasumisele Sonmak

Group OÜ arveldusarvele nr EE427700771003459107. Hagejate esindaja on osutanud

õigusabi 15 tundi, tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad taotlevad

menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.

42. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleeguim peab kohtuotsuse ja

apellatsioonkaebuse analüüsi, hagejatega nõupidamise ja apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ja

kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi ning protokolliga tutvumise

ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatus ajakuluks kokku 0,5 tundi. Kõik

kokku 9,5 tundi. Hagejate esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda.

Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista apellatsiooniastme

menetluskulude katteks 1900 eurot.

Vastavalt hagejate taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud tasuda Sonmak Group OÜ arveldusarvele nr EE427700771003459107

(TsMS § 445 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 04.12.2024 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-

21-3801 resolutsiooni punktides 3, 4 ja 5 ilmne ebatäpsus ning asendada sõnad

„Harju Maakohtu“ sõnadega „Pärnu Maakohtu“.