2-20-5514/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5514

Tsiviilasi

Hagi hind

R. H.’i hagi E. M.’i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja R. H. (isikukood XXX, XXX, e-post XXX);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus

(Advokaadibüroo Emeraldlegal, Parda 8, Tallinn, e-post

XXX);

kostja E.M. (isikukood XXX, XXX);

kostja lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe (M. Pähklemäe

& Co Law Office, Viru väljak 2, Tallinn, Metro XXX).

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata R. H.’ hagi E. M.’ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

2-20-5514

1. R. H. esitas hagi E. M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni

seadusjärgses määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need hageja kasuks

välja.

Laimamise episood. Kostja avaldas Facebookis xxx grupis X.X.2018 Tartu Postimehes ilmunud

artikli (XXX) Kostja avaldas jagatud postituse juures järgneva kommentaari: „Pervod ruulivad. :

(Ei meeldi !!!)“

Kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine

seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, et hageja on pervo. Sellega on kostja

rikkunud hageja au ja väärikust.

Hagejal õnnestus eeltõendamismenetluse raames tuvastada, et eelnimetatud kommentaarid

kirjutati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on laimava teksti autor.

Hageja edastas kostjale 14.01.2020 nõudekirja kahju hüvitamise nõudes, andes kostjale

vastamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja. Kostja otsustas saadud nõudekirjale mitte reageerida ega

otsida mistahes kohtuvälist kokkulepet.

Eeltoodust tulenevalt on väljaspool vaidlust, et võimalused vaidlus kohtuväliselt lahendada on

ammendunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

Hageja põhjendab enda nõudeid ja tekkinud kahju ulatust alljärgnevalt.

KOSTJA AVALDATUD EBAÕIGE FAKTIVÄIDE

Hageja toob alljärgnevalt välja selle kostja avaldatud ebaõige faktiväite, millel baseerub hageja

nõue kostja vastu. Hageja selgitab, et toob õiguslikud seisukohad välja eraldi, märkides siinses

peatükis ära ainult selle, et avaldatud faktiväide on ebaõige, et kostja ei saa tugineda

õigusvastasuse puudumisele (kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava

hoolsusega kontrollinud) ning et avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on

hageja au teotav.

Kostja faktiväide, nagu oleks hageja pervo. Kostja avaldas faktiväite, nagu oleks hageja pervo.

Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole pervo.

Tegelikult on hageja kogemustega algklasside ja lasteaiaõpetaja ning lasteaia juhataja. Alates

2018. a jaanuarist õppis hageja Soomes sihtasutuses S seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks

oli saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib

tutvustada lastele nende seksuaalsust läbi selle, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende

keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on

vajalik lapsele selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just sellel eesmärgil, et laps

teaks, kus kohast võib teda keegi katsuda ja kuskohast mitte. Mitmed uuringud on näidanud, et

laste harimine inimese anatoomia kohta ja selle kohta, mida keegi võib või ei või teha on

hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid rasestumisi ning vähendanud suguhaiguste levikut. Seega

on hageja töö tänuväärne, kui see aitab ära hoida hilisemas eas tekkida võivaid probleeme (sh

ennetab ohtu nn kommionude ees). Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud

andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks.

2-20-5514

Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja

eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele.

Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hagejale haiget teha.

Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav (rikub tema

isiklikke õigusi). Kostja esitatud faktiväide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele

ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures

viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole väidetega, et

hageja ei ole pädev õpetama, ta näeb „kahtlane“ välja, ta käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja

oli varem avalikkusele vähetuntud isik, kuid sai endale sisuliselt üleöö negatiivse kuulsuse

seoses meedias ülesastumisega ja sellele järgnenud kostja kommentaariga. Kostja kommentaar ei

ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku

pihta.

Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel on „pervo“ kõnekeeles perverdi kohta kasutatav sõna.

„Pervert“ tähendab perverset isikut, perversne omakorda tähendab loomuvastane, paheline, eriti

seksuaalsusega seotud. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud

faktiväidet loeb mulje, nagu oleks hagejal perverssed seksuaalsed kalduvused.

Veelgi enam, Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi

kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Järelikult on

väljaspool vaidlust asjaolu, et kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja pervo, on hageja au

teotav.

Eespool väljatoodud kostja avaldatud ebaõige faktiväide ongi see, millel rajanevad hageja

nõuded kostja vastu. Hageja kirjeldab allpool eraldi ebaõige faktiväite avaldamise fakti alusel au

teotamise ja mittevaralise kahju nõudeõiguse aluseid.

KOSTJA AVALDATUD EBAÕIGE FAKTIVÄITE AU TEOTAVUSE ÕIGUSLIK ALUS

Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-159-14 punktis 10 kirjutanud, et võlaõigusseaduse kohaselt

on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu

õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Selle seisukoha väljendamisel tugines

Riigikohus juba varasemalt tehtud lahendile 3-2-1-99-97, milles Riigikohus leidis, et faktiväites

sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib

olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist"

negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Kostja avaldatud faktiväide

võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt.

Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis

annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväite tõttu

kahjustunud, kuna väitest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav.

Kui kostja avaldatud faktiväide vastaks tõele, oleks hageja põlu all ning temast ei peaks mitte

keegi lugu. Kuigi lugupidamine hageja vastu on kostja tegevuse tõttu hävinud, tuleb siinkohal

siiski tähele panna, et see lugupidamine (ka hageja eneseväärikus) on kadunud õigustamatult,

kuna kostja avaldatud faktiväide on ebaõige.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS

§-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid

2-20-5514

sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav. Kostja poolt avaldatud ning hageja poolt siinses hagiavalduses esile

toodud väide on faktiväide, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida (st selle aluseks on

teatud kontrollitav elusündmus).

Seoses kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis

seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida

ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale

mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Kostja

lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole muutunud ega

muutumas.

Tõendamiskoormuse jagunemine. Eeltoodud vaidlusaluse ebaõige faktiväite tõele vastavuse

tõendamise koormus lasub kostjal kui väite avaldajal. Kui kostja ei suuda enda väidet tõendada

ning hageja suhtes esitatud väide on au teotav ehk sellega rikutakse õigusvastaselt hageja au,

kuulub rahuldamisele ka mittevaralise kahju nõue.

Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on

ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul viib analüüs selleni, et kostja

rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. See tähendab, et kui kohus

peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse

kvalifitseerimise osas, ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas.

Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 12), et VÕS § 1047 lg 4 (ehk kui tegemist on

faktiväitega) kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Sarnast olukorda

käsitles Riigikohus asjas nr 3-2-1-159-14 (p 10): juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud

kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud

kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega

VÕS § 1047 mõttes.

Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hagejal on pikaajaline töökogemus lastega. Ta on

olnud nii algklasside õpetaja, lasteaiaõpetaja kui ka lasteaia juhataja. Hageja õppis Soome

sihtasutuses S seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks oli saada teadmisi selle kohta, kuidas

suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust

eesmärgiga, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma ja mitte ükski

võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on vajalik lapsele selgitada arusaadavalt

inimese anatoomiat ja seda just sellel eesmärgil, et laps teaks, kuskohast võib teda keegi katsuda

ja kuskohast mitte. Ka mitmed uuringud on näidanud, et laste harimine inimese anatoomia kohta

ja selle kohta, mida keegi võib või ei või teha on hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid

rasestumisi ning vähendanud suguhaiguste levikut.

Seega on kostja väide hageja kohta täiesti ebaõige. Hageja töö on igal juhul tänuväärne, kui see

aitab ära hoida hilisemas eas tekkida võivaid probleeme (sh ennetab ohtu nn kommionude ees).

Oluline on, et hageja teeb enda tööd koostöö ja vabatahtlikkuse alusel, ehk ta ei lähe

lasteaedadesse lastega vestlema ilma lastevanemate nõusolekuta.

Hageja pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja

lasteaia nõusoleku teemadel. Lasteaed vastas, et kõik lapsevanemad ning ka lasteaed ise andsid

enda nõusoleku näidistunnis osalemiseks (lisa 8).

Kostja avaldatud faktiväitest jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute

asjadega. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva

2-20-5514

hetke seisuga ei ole muutunud. Kõnealust teksti pole tänase päevani sotsiaalmeediast

eemaldatud. Antud juhul saab hageja nõuda kostjalt ebaõige faktiväite avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist.

Kostja faktiväite mõtet ei ole objektiivselt võimalik mõista teisiti kui, et hageja isikut on õige

halvustada ja maha teha ning tekitada kahtlusi hageja usaldusväärsuses ja moraalitundes.

Kui vaadata kogu kostja avaldatud teksti tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kui

objektiivne kõrvalseisja, kes pole hagejaga isiklikult tuttav ega tea hagejast midagi, kostja

laimavat teksti loeb, siis tekib tal hagejast väga eksitav ettekujutus. Keskmisele mõistlikule

lugejale jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne inimene.

Vastupidi – hageja on töötanud kümneid aastaid lasteaias – seda nii kasvataja kui ka juhatajana

ning kellelgi ei ole olnud tema suhtes pretensioone. Hageja on vastupidiselt kostja laimule täiesti

normaalne inimene, kes omandas Soomes uued ja kasulikud oskused ning soovis Eesti

ühiskonnas laste vastu suunatud füüsilist vägivalda ära hoida. Vaid sel põhjusel soovibki hageja

õpetada lastele kasulikke oskusi, kuidas ära tunda pedofiile ja muid negatiivsete kavatsustega

isikuid. Kui laps seda ei oska, on täiskasvanul võimalik teda väga lihtsalt ära kasutada ning laps

ei suuda enda arengutaseme tõttu mitte midagi ette võtta.

Seega on kostja teotanud hageja au läbi ebaõige faktiväite avaldamise ning peab hüvitama

hagejale tekkinud mittevaralise kahju.

KOSTJAL TULEB HÜVITADA TEKITATUD MITTEVARALINE KAHJU

Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju

ning kostja süü siinses asjas on suur ning põhjendab seda alljärgnevalt.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab

inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses

eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust

inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda

seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjalt

mittevaralise kahju hüvitamist.

Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus televisioonis üles astunud inimene, ei

pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset

kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik

missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse

teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega

ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid,

mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.

Vaidlusaluse teksti sisu ja eesmärk ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see

on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: ikka eesmärgiga seada kahtluse alla hageja

usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Samuti on selge, et kostja ei ole mingil viisil

kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Just see muudabki kostja teksti õigusvastaseks.

Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse moraalse kahju,

mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase

kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje.

2-20-5514

Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole

muutunud, sest kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda.

Ka hageja tervis sai kostjapoolse laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema

terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kõige

ilmekamalt avaldub kostja laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises.

Hagejast on saanud kostja laimu tulemusel Eestis üks enim laimatud inimene, kelle pihta

loobitakse valimatuid solvanguid ja keda ei sallita. Kui sisestada hageja nimi interneti

otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au

teotavat.

Kostja avaldatud ebaõige faktiväide põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades

viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja

igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega,

lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud

olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone.

Lisaks on kostja avaldatud ebaõiged andmed toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja

elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete

ebaõigsust ning seda, et tema tegevus lastega on õige ja kohane. Samuti on hagejal tema au

teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma

tavapärase elu elamisel. Kõigele eeltoodule lisanduvalt soovib hageja välja tuua, et sarnane

moraalne kahju on põhjustatud ka tema perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga

seotud.

On väljaspool igasugust vaidlust, et lastega töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv

negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik

õpingutele tehtud suured kulutused ning hageja on kaotanud kostja tegevuse tõttu temale kõige

südamelähedasema eneseteostusvõimaluse.

Hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad

hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel, vaid just kostja avaldatud

laimu tõttu, kuna see määris täielikult hageja maine ning lasteaiad kardavad, et ka nende kohta

hakatakse avaldama laimava sisuga kommentaare, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema.

Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik mittevaraline

kahju, mis väljendub tema elukorralduse ja meeleolude täielikult pea peale keeramises. Seega

tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust

alljärgnevalt.

MITTEVARALISE KAHJU HÜVITISNÕUDE SUURUS

Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest

mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise

määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 13).

Esiteks peab hageja äärmiselt taunimisväärseks seda, et kostja ei teinud mõistlikke pingutusi

tegeliku tõe välja selgitamiseks: ta ei pöördunud hageja poole ega uurinud antud teemat ise.

Faktide kontrollimata jätmine viitab tõsikindlalt kostja kavatsetusele tekitada hagejale moraalset

kahju käbi ebaõige laimava faktiväite avaldamise. Hagiavalduse esitamise hetkeks on

2-20-5514

kommentaar olnud üleval üle aasta (alates 09.10.2018). Kui kostja laimavat teksti selle

kohtuvaidluse kestel ei paranda või seda ei eemalda, jätkub hageja isiklike õiguste rikkumine ka

kohtuvaidluse kestel. Kui kostja jätkab ka pärast hagi kätte toimetamist ebaõigete andmete

avaldamist, näitab see kostja ükskõiksust ning soovi hagejale kahju tekitada.

Teiseks märgib hageja, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat

eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-18-13, p 29). Varasemast Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb

võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-85-08, p 11).

VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada

kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostja varalist seisundit. Kostja majanduslik seis

võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti

tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi avaldatud laimavate kommentaaride

suhtes võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Siinsel juhul ei saa olla vaidlust selles, et

hüvitise väljamõistmine ei avalda kostja majanduslikule seisule pöördumatuid kahjulikke

tagajärgi, kuna kostjale kuulub kinnisvara (lisa 9).

Kolmandaks märgib hageja, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise

kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse

otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on

diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades. Kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuab see

eelduslikult oluliselt suurema hulga inimesteni kui paberväljaandes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

18-13, p 28). Kostja avaldatud laimav väide on olnud internetis kättesaadav juba üle aasta.

Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga

inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne.

Neljandaks on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel

võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohtud on sarnastes

asjades – juba aastaid varem – välja mõistnud hüvitisi, mis ei ole toonud loodetud tulemust.

Laimajad (sh kostja) jätkavad täiesti süüdimatult ebaõigete andmete avaldamist ja teiste isikute

mõnitamist. Kui vaadata viimasel ajal meediast läbi käinud kohtuasju, tundub, et laimajad on

kaotanud igasuguse moraalitunde – kõik käib üksnes võimalikult suure moraalse kahju

tekitamise nimel. Hageja põhjendab alljärgnevalt, miks antud asjas ei saa talle mõistetav hüvitis

jääda varasema kohtupraktikas välja mõistetud summade juurde. Kohtute poolt seni välja

mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid (sh kostjat) õigusvastasest tegevusest hoiduma.

Isegi nn M. K. kohtuasjad ja laimajatelt tuhandete eurode välja mõistmine ei ole mõjutanud

kostjasuguseid inimesi teiste inimeste maine hävitamisest loobuma.

Tegemist on kahjuga, mille tegelikku ulatust pikas perspektiivis ei olegi võimalik hoomata ega

tõendada. Kostja tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt. Kohus peab

saatma läbi välja mõistetud kahjuhüvitise eelkõige kostjasugustele laimajatele – samas ka kogu

ühiskonnale – selge signaali, et teiste isikute au teotamine ning hea nimega manipuleerimine pole

ühelgi juhul lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge hüvitise maksmise kohustuse.

Kui lugeda erinevaid kommentaariume või sotsiaalmeedia lehekülgi, siis nähtub sellest, et seni

kohtute välja mõistetud hüvitised ei teeni üldpreventiivset huvi. Jätkuvalt toimub inimeste täiesti

2-20-5514

suvaline mõnitamine ning seni välja mõistetud hüvitised ei ole avaldanud kahjuks mitte

mingisugust mõju. Kui kohtusüsteem tahab anda enda panuse avaliku laimu väljasuretamisse,

peab kohus mõistma välja kõrgemaid kahjuhüvitisi. Kui kohus arvestab ka üldpreventiivset huvi,

ei oleks tegemist karistusliku kahjuhüvitise väljamõistmisega, vaid sellega annaks kohus mõista,

et avalik laimamine tekitab suuremat moraalset kahju (suuremaid üleelamisi), kuna avalik maine

hävitamine toob kaasa suurema kahju.

Inimese maine ja arvamus temast pole varem kunagi nii palju maksnud kui praegu. Inimese

mainekujundus (nn isiklik bränd) on just see, mille alusel valivad teised inimesed kedagi endale

koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimese maine on tänapäeval selgelt kommertsialiseerinud ning

see tähendab, et ebaseaduslikud löögid inimese maine pihta tähendavad inimesele suuremat

kahju. Praegusel juhul on just kostja õigusvastane tegevus viinud selleni, et praktiliselt ükski

lasteaed ei julge hagejaga koostööd teha. Seega on kostja õigusvastane tegevus hävitanud hageja

maine koolitajana ning hageja maine kahjustamise tõttu on hageja sissetuleku teenimise

võimalused oluliselt vähenenud.

Viiendaks on oluline kostja käitumine pärast nõudekirja kättesaamist. Kostja ei näidanud üles

mitte mingitki valmisolekut kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks.

Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au

teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja

saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

VIIVISE VÄLJAMÕISTMISE NÕUE

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s

2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks

määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni.

II Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu.

Seisukoha esitamisel lähtub kostja Riigikohtu praktikast, et menetlusse võtmise üle otsustades ei

lahendata asja sisuliselt (nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14,

p 14; 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Vaatamata eeltoodule pole

võimalik hinnangut anda nii, et kostja ei puudutaks üldse hagi sisulisi asjaolusid või kostja

positsiooni hagi õiguslikkuse osas:

-

Hageja ei ole usutavalt põhistanud väidetava kahju tekkimist, sh väidetava kahju

põhjustamist kostja poolt, millist tegu või toimingut kostjale oma õigusi rikkuvana ette

heidab ning kui eeldada hageja väidete õigust, oleks selle toimepanemise koht Eestis.

Kostja ei tunnusta hagi esitatud kujul.

-

Hageja on jätnud hagis faktilise asjaoluna märkimata sellele, et FB xxx puhul on tegemist

suletud grupiga, mille postitused pole avalikkusele avatud ega googeldades leitavad, sh

ka hagejale enesele mitte nähtavad. Hageja poolt viidatud linke ei ole kostjal õnnestunud

avada ega ole kontrollitavad.

-

Hageja ei ole põhistanud kuidas FB xxx suletud grupis vaidluse all kommentaar on

väidetavalt mõjutanud hageja teenuste osutamist, sh lasteaedadega, koolidega jne

õppeasutustega koostööd, kes hagist nähtuvalt võiksid olla hageja potentsiaalsed kliendid

2-20-5514

või tellijad jne. Hageja peab ennekõike usutaval viisil põhistama, et just hagis osutatud

vaidluse all kommentaar on väidetavalt põhjustanud hagejale väidetava kahju Eestis jms.

-

Hageja ei ole usutavalt põhistanud ka seda, et ta tegeleb registreeritud ettevõtjana ja

koolituste või teenuste osutajana Eestis, sh et hagejal võiks hüpoteetiliselt tekkida hagis

toodud asjaoludel kahju Eestis. Asjaolu, et vaidlusalune FB grupp on muuhulgas suletud

grupis ligipääsetav grupi liikmetele muuhulgas ka Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks

sellele, et tsiviilasi tuleks lahendada Eesti kohtus.

-

Hageja on osutanud hagis ka sellele, et soovib kommentaari kustutamist, mida õiguslikult

saab teha üksnes kostja tegevuse ja elukohas, s.o. Soomes, mitte Eestis. Kahju tekitamist

on võimalik lõpetada ainult kahju tekkimise kohas, järelikult selline nõue ei kuulu

õiguslikult Eesti kohtule.

-

Kostja nõustub kohtu selgitustega, et hageja ei ole piisavalt ja usutavalt põhistanud kas ja

kuidas Facebookis xxx grupis X.X.2018 M. E. poolt jagatud artikli juures avaldatud

kommentaar „Pervod ruulivad.  Ei meeldi!!!“ on rikkunud hageja au ja väärikust ning

miks hageja leiab, et osutatud kommentaar on konkreetselt just hageja isikuga seotud.

Kostja nõustub ka sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks

väitnud, et hageja on pervo. Hagis viidatud kommentaaris (pervod ruulivad, ei meeldi)

pole mainitud ühegi isiku nime, samuti on sõna „pervo“ kasutatud mitmuses (pervod).

Kommentaaris puuduvad igasugused otsesed viited hageja isikule.

-

Hageja ei ole põhistanud, et kuidas suletud grupis ja avalikkusele mittekättesaadavas

keskkonnas vaidluse all kommentaar on põhjustanud hagejale kahju. Tartu Postimehes

X.X.2018 avaldatud artikli osas algatas kommenteerimisprotsessi Tartu Postimees, mille

avaldamist ja diskussiooni hageja soovis.

-

Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega, et Tartu Postimees poolt algatatud avaküsimused

kommenteerimisprotsessi algatamiseks, kolmandate isikute kommentaarid, sh

kolmandate isikute poolt jagatud artikkel ei ole käsitletav kolmandate isikute isiklikute

arvamuste avaldamisena. Seega ei saa hageja automaatselt välistada, ei Tartu Postimees

avaldatud, sh algatatud kommenteerimisprotsess, sh teiste kommentaarid - ei oleks

kolmandate isikutega seotud, sh või nende isikute kohta käiv. Hageja ei ole usutavalt seda

võimalust välistanud, sh pole sellele olulisele faktilisele asjaolule tähelepanu pööranud.

-

Hageja nõustub kohtu seisukohtadega osas, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel peab

hagi vastama vorminõuetele, sh toodud faktilised asjaolud peavad olema asjakohased,

tõesed ja usutavalt põhistatud. Nt Hageja ei ole usaldusväärselt põhistanud ja tõendanud

kohtueelsete läbirääkimiste toimumist, sh nõudekirjade kätte toimetamist, kohtusse

pöördumisel kohtuväliste võimaluste kasutamist.

-

Hagis toodud faktiväited ja süüdistused on põhistamata, esitatud kujul ebaselged. vt hagi

p 15 ei ole hageja põhistanud miks ta leiab, et vaidluse all kommentaar võimaldab hagejat

väärtustada negatiivselt.

-

Vt hagi p 16- väidetavalt kostja poolt avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst

kannab endas väärtusotsustust- kostjale on ebaselge kas hageja käsitleb siin vaidluse all

kommentaari, või kolmandate isikute tekste või midagi muud. Antud põhistuste osas

hageja käsitleb asjaolusid üksnes hüpoteetiliselt.

-

Vt hagi p – 17 hageja tugineb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 ning nõuab hageja kostjalt

mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja pole hagis seda piisavalt põhistanud.

-

Vt hagi p 19 - Seoses kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud

moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult

häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja ei ole siinjuures põhistanud

milliseid tegusid hageja silmas peab, sh kuidas suletud grupis vaidluse all kommentaar on

avalikkusele kättesaadav, kuidas hageja sai selle kommentaari jne

-

Vt hagi p18, 20, 24, 26, 27, 28- Hageja ei ole põhistanud miks ta leiab, et vaidluse all

kommentaari puhul on tegemist hagejat puudutava faktiväitega. Hageja ei ole seda

usutavalt põhistanud.

2-20-5514

-

Vt hagi p 21,22,23, 24, 29 - Hageja ei ole usutavalt põhistanud milles seisneb

mittevaralise kahju tekkimine vaidluse all kommentaariga seoses, sh lasteaedade

nõusolekute küsimine, sh hagis viidatud lingid ei ole kostjaga kuidagi seotud jne

-

Vt hagi p 25 – hageja ei ole põhistanud tõendi asjakohasust käesolevas kohtuasjas, sh

puutumust vaidluse all kommentaariga või kostjaga.

-

Vt hagi p 30- hageja ei ole usutavalt põhistanud, et suletud grupis vaidluse all

kommentaar oleks hageja au teotanud, sh milles see au teotamine avaldub, sh

mittevaralise kahju.

-

Vt hagi p 31, 32, 33, 34,39,40, 41, ei ole hageja põhistanud usutaval viisil, et kinnises

grupis vaidluse all oleva kommentaariga oleks hagejale tekitatud mainekahju, sh milles

mainekahju avaldub, sh miks hageja leiab, et kostja süü siinses asjas. Hageja viitab

riigikohtulahenditele, kuid ei põhista mittevaralise kahju asjaolusid käesolevas nõudega,

mistõttu on see täielikult põhistamata. Hageja ei ole põhistanud negatiivse kuvandi

tekkimist seoses vaidluse all kommentaariga. Hageja on ise levitanud enda kohta enda

poolt tõlgendatud viisil negatiivset kuvandit, eesmärgiga algatada halvas usus kohtuasja.

Hageja ei ole põhistanud miks ta leiab, et vaidluse all kommentaari eesmärgiks on seada

kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat.

-

Vt ka kohus on juhtinud tähelepanu sellele, et “hagiavalduse punktis 36 on hageja

märkinud, et tema tervis sai kostjapoolse laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on

pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh

kutsetegevusega) tegeleda. Hageja ei ole esitanud kutsekvalifikatsiooni olemasolu,

ettevõtlusega tegelemise ega ka tervise probleemide kohta tõendeid, sh ei ole hageja neid

asjaolusid piisavalt ja usutavalt põhistanud. Seminaridel osalemine ei tõenda automaatselt

veel nõutava kutsestandardi olemasolu jne

-

Vt Hagiavalduse punktis 42, 43 on hageja välja toonud seda, et temale tekitatud kahju

seisneb muu hulgas selles, et hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud

ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Hageja pole usaldusväärselt

põhistanud, et tal on tekkinud Eestis kahju. Hageja pole esitanud tõendeid, et ta oleks

esitanud tellimusi Eesti lasteaedadele teenuste osutamiseks, sh pole põhistanud mille

alusel oleks lasteaiad pidanud just hagejat valima teenuse osutajaks, sh teenuse liik.

Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et lasteaiad oleksid ise pidanud hagejaga koostööd

otsima. Hageja on jätnud põhistamata ulatusliku kahju tekkimise asjaolud Eestis, kuigi

hageja elab ja tegutseb alaliselt Soomes. Artiklist nähtub, et hageja on Eestis ühe loengu

lasteaias, mida ei saa pidada pidevaks kutsetegevuseks.

-

Vt hagi 37- hageja ei ole põhistanud kuidas puutub kostjat hagejaga seotud

ostingumootorites kolmandate isikute kommentaarid, sest xxx suletud grupis avaldatud

vestluse sisu ei ole googeldades ega otsingumootorites avalikkusele nähtav.

-

Hageja ei ole põhistanud millal Eesti riigis viibides on ta ebamugavustunnet pidanud

tundma seoses vaidluse all kommentaariga, kuna hageja elukoht on Soomes.

-

Vt hagi p 44, 45, 46, 47 hageja ei ole põhistanud kõiki nõudeid, vt hageja soovib

muuhulgas kommentaari kustutamist, mida õiguslikult saab nõuda üksnes Soome kohtu

kaudu. Kostja sai väidetavast haginõudest teada alles mais 2020.

-

Vt ka kohus on juhtinud tähelepanu sellele, et “hagiavalduse punktis 36 on hageja

märkinud, et tema tervis sai kostjapoolse laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on

pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh

kutsetegevusega) tegeleda. Hageja ei ole esitanud kutsetegevuse- ja ettevõtlusega

tegelemise kohta Eestis ega ka tervise probleemide kohta tõendeid, sh ei ole hageja neid

asjaolusid piisavalt ja usutavalt põhistanud.

-

Hageja pole esitanud tõendeid, et ta oleks esitanud tellimusi Eestis lasteaedadele teenuste

osutamiseks, sh pole põhistanud mille alusel oleks lasteaiad pidanud just hagejat valima

teenuse osutajaks, sh teenuse liik. Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et lasteaiad oleksid

ise pidanud hagejaga koostööd otsima. Vt Hagiavalduse punktis 42 on hageja välja

2-20-5514

toonud, et temale tekitatud kahju seisneb muu hulgas selles, et hageja ei ole pärast kostja

kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast

mööda. Hageja ei ole põhistanud kas tegemist on Soome või Eesti lasteaedadega.

Ülaltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi menetlusse võtmata ja kohtukulud jätta hageja

kanda. Kostja leiab, et hageja on kostja vastu esitanud haginõude halvas usus ja alusetult.

Kostja ei nõustu hageja 30.06.2024 vastuses toodud kinnitusega, et hageja on väidetavalt hagi

lisas nr 2 esitanud juba kohtu poolt nõutud "xxx" grupis Tartu Postimehe artikliga X.X.2018

kõik kommentaarid. Hagi lisa nr 2 on FB IP andmete kinnitus, mitte sõnumid (lisa hageja lisast

nr 2).

Kostja jääb kõikide varasemate seisukohtade ja taotluste juurde, palub hagi jätta rahuldamata ja

sõltumata kohtuotsusest jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jätmine kostja

kanda on ebaõiglane.

Kostja soovib juurde lisada, et hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega, kes kujundab

üldsuse seisukohti laste seksuaalkasvatuse osas. Hageja pidi arvestama, et tema avalikud

esinemised võivad kaasa tuua ebamugavaid tõlgendamisi. Hageja pidi arvestama ka sellega, et

tema käsitlus ongi osadele seksuaalselt mittevastuvõetav (perversus, mis on ladinakeelne sõna ja

tähendab pahupidi pööratud). P. P., Tartu Ülikooli semiootikamagistrant ei leia sõnas perversus

midagi negatiivset, tegemist ilusa ruumilise kujundiga, metafooriga. ... Perversne on see, mille

kohta mingi grupp inimesi lepib kokku, et see on perversne. " vt artikkel. Vaidluse all

kommentaar ei osuta hagejale, vaid mitmusele Eeltoodust tulenevalt on sõna "pervod"

semiootiliselt eeskätt kommenteerija enda seksuaalsusest tuleneva metafoorse hinnanguga

( suurele grupile suunatud, mitte ainsuses ega ühele isikule osutav). Semiootiliselt on tegemist

õige metafoorse hinnanguga, mis vastab tegelikkusele- s.o. õige hinnang , mis peegeldab isiku

metafoorset seksuaalset hoiakut. Inimeste seksuaalsused ongi erinevad. Hageja on vaidluse all

olevat sõna tähendust meelevaldselt, ebaõigesti tõlgendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema

maine langes väidetavalt seoses vaidluse all oleva 1 kommentaariga. Hageja on kaasatud

erinevatesse projektidesse, internetis hageja reklaamid- hageja ei ole tõendanud, et ühe

kommentaariga oleks tema kaasatud antud valdkonnas vähenenud.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati: kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

2-20-5514

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

4. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud

kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

5. Harju Maakohtu menetluses on R. H. hagi E. M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel

määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni seadusjärgses määras; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata

kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud; kohustada kostjat tasuma

hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja leiab, et hageja on tekitanud talle mittevaralise kahju laimamise tõttu. Laimamise

episood on ilmunud Facebookis X grupis X.X.2018, kus M. E. jagas Tartu Postimehes

hagejast ilmunud artiklit (XXX). Kostja avaldas jagatud postituse1 juurde alljärgneva

kommentaari: „Pervod ruulivad. :( Ei meeldi !!!“.

8. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja vastuväite kohaselt ei mäleta kostja, et

oleks hageja osundatud kommentaari kirjutanud.

9. Hageja on tõendanud, et vaidlusaluse kommentaari kirjutas kostja järgmiste tõenditega:

-

hageja on esmalt välja toonud asjaolu, et kommentaar on kirjutatud isiku poolt, kelle

nimi on E. M., nimetatud nimi ühtib kostja nimega (I kd, tl 154, 229);

-

hageja on esitanud avalduse eeltõendamismenetluse seoses vaidlusaluse artikli juurde

solvavaid kommentaare teinud isikute, s.h E. M.i, isiku tuvastamiseks, mida menetleti

tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (03.04.2023 seisukoha lisa nr 1; 19.12.2023 seisukoha lisa

nr 6). Nimetatud tsiviilasjas on Facebook’ilt andmed välja nõutud. Facebook Ireland

Ltd vastuse (I kd, tl 194-216, hageja 19.12.2023 seisukoha lisad 7 ja 8); 19.12.2023

seisukoha lisana on hageja esitanud kostja Facebook konto, kontaktandmete ja piltide

väljavõtted (lisad 11-13); 22.06.2023 menetlusdokumendi lisana on hageja esitanud

andmed kostja IP-aadressi tuvastamise kohta (lisa 3, I kd, tl 3),

10. Kostja on vastuseks hageja 19.12.2023 menetlusdokumendile ja selles esitatud lisadele

selgitanud 04.01.2024 menetlusdokumendis, et:

-

hageja ei ole tõendanud, et kostja on postituse avaldaja. Isegi kui hüpoteetiliselt on

tegemist kostja arvutiga, võis seda postitust teha keegi teine. Kostja juures peatuvad

tihti Eestist sõbrad ja tuttavad. Soomes elab ka kostja poeg koos perega;

-

kostja juhib tähelepanu sellele, et kostjal ei ole juurdepääsu tsiviilasja nr 2-19-8116,

hageja sellekohased etteheited menetlusõiguste rakendamise osas on asjakohatud;

-

eeltõendamise materjalidest (hageja poolt esitatud) nähtub, et hageja osas on arvukalt

teiste isikute kommentaare, kuid antud kohtuasjas ei selgu millises järjestuses

2-20-5514

kommentaatorid kommenteerisid, milliseid kommentaare fb kuvas kommenteerijale,

mis psühholoogiliselt mõjutas kommenteerijat reageerima eespool olevatele

kommentaaridele;

-

artiklile viide ei oma mingisugust tähendust, kui kommenteerija ei ole artikli sisu

lugenud. Hageja ei ole tõendanud et nn artiklile viide oleks olnud toimiv link (avatav

ja loetav);

-

kohus andis hagejale aega ja võimaluse tõendada kinnises grupis vaidluse all oleva

kommentaaridega tutvumist (hagis osutatud lingid), hageja pole seda jätkuvalt teinud;

-

kuvatõmmised on nn lõigatud, ei ole võimalik tuvastada millal ja kes ja kus

keskkonnas seda on tehtud, sh ei ole lisatud linki kus sellist tõendit leida. Hageja poolt

osutatud link ei ole toimiv, ei ole võimalik tuvastada ega kontrollida kus seda on

kasutatud;

-

Facebookis X grupis ei ole M. E. jagatud postitus leitav ega selle alla

kommenteerimise alale kirjutatud postitusi.

Kostja leiab, et hageja pole tõendanud olulisi asjaolusid. Eeltõendamismenetluses viidatud

lingid ei toimi, seega ei ole käesolevas kohtuasjas võimalik ka kohtul hinnata nende tõendite

õigsust ja kehtivust. Kostja peab eeltõendamismenetluses Facebook Ireland Ltd-d

teabenõudega seotud asjaolusid üheselt jälgimatuks, ebausaldusväärseks, sh pole üheselt

jälgitav Facebook Ireland Ltd. tõendite esitamine. Koopiad ei vasta tõendi vorminõuetele.

Tõlked ei ole täpsed. Kuna kostjat eeltõendamismenetlusse ei ole kaasatud, ei ole kostjal teada

kas ja kuidas tõendeid hinnati, kontrolliti. Eeltõendamise menetluses kohus ei tuvastanud kas

ja kes mida kommenteeris, vaid fb konto andmeid. Hageja meelevaldselt ajab segamini fb

konto avamist ja selle kasutamis

11. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja on vaidlusaluse kommentaari

kirjutanud. Kostja eitab kommentaari kirjutamist ja vaidlusaluse Facebooki E. M.’i konto

seost endaga. Kostja 04.01.2024 vastuväite kohaselt ei kattu Facebook Ireland Ltd vastuse (I

kd, tl 194-216, hageja 19.12.2023 seisukoha lisa 7 ja 8) toodud andmed kostjaga, kostja

kasutuses ei ole e-posti aadress XXX, ja kontoga seotud e-posti aadressi XXX, telefoni

numbrid ei ole kostjaga seotud. Hageja on vastuväites välja toonud, et 20.02.2020 vastuses

hagile, on kostja e-posti aadressiks märgitud XXX (I kd, tl 33). Samas märgib kohus, et

viidatud kostja menetlusdokumendis toodud kostja andmed on identsed Harju Maakohtu

20.04.2020 kohtumääruses tooduga, mis ei välista võimalust, et kostja lepinguline esindaja on

nimetatud andmed kopeerinud eelnimetatud menetlusdokumenti, kuna hilisemates

menetlusdokumentides

12. Hageja hinnangul on kostjale omistatav kommentaar „Pervod ruulivad“ ebaõige

faktiväide. Hageja hinnangul ei saa kostja tugineda õigusvastasuse puudumisele (kuna on

ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud) ja, et avaldatud

faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav. Kostja faktiväide, nagu

oleks hageja pervo. Kostja avaldas faktiväite, nagu oleks hageja pervo. Kostja avaldatud

faktiväide on ebaõige, hageja ei ole pervo. Kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil

andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude

avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt

hagejale haiget teha. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväide on hageja

au teotav (rikub tema isiklikke õigusi).

Kostja leiab, et hageja on avaliku elu tegelane, kes kujundab üldsuse seisukohti laste

seksuaalkasvatuse osas. Hageja pidi arvestama, et tema avalikud esinemised võivad kaasa

tuua ebamugavaid tõlgendamisi. Hageja pidi arvestama ka sellega, et tema käsitlus ongi

2-20-5514

osadele seksuaalselt mittevastuvõetav (perversus, mis on ladinakeelne sõna ja tähendab

pahupidi pööratud).

13. Hageja toob välja, et Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel on „pervo“ kõnekeeles

perverdi kohta kasutatav sõna. „Pervert“ tähendab perverset isikut, perversne omakorda tähendab

loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotud. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule

lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb mulje, nagu oleks hagejal perverssed seksuaalsed

kalduvused.

Kostja väidetel ei leia P. P., Tartu Ülikooli semiootikamagistrant sõnas perversus midagi

negatiivset, tegemist ilusa ruumilise kujundiga, metafooriga. ... Perversne on see, mille kohta

mingi grupp inimesi lepib kokku, et see on perversne. ". Vaidluse all kommentaar ei osuta

hagejale, vaid mitmusele Eeltoodust tulenevalt on sõna "pervod" semiootiliselt eeskätt

kommenteerija enda seksuaalsusest tuleneva metafoorse hinnanguga (suurele grupile

suunatud, mitte ainsuses ega ühele isikule osutav). Semiootiliselt on tegemist õige metafoorse

hinnanguga, mis vastab tegelikkusele- s.o. õige hinnang , mis peegeldab isiku metafoorset

seksuaalset hoiakut. Inimeste seksuaalsused ongi erinevad. Hageja on vaidluse all olevat sõna

tähendust meelevaldselt, ebaõigesti tõlgendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine

langes väidetavalt seoses vaidluse all oleva 1 kommentaariga. Hageja on kaasatud

erinevatesse projektidesse, internetis hageja reklaamid- hageja ei ole tõendanud, et ühe

kommentaariga oleks tema kaasatud antud valdkonnas vähenenud.

14. Hageja on viidanud, et Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel on „pervo“ kõnekeeles

perverdi kohta kasutatav sõna. Kohus märgib, et õigekeelsussõnaraamat sõna „pervo“

tähendust ei tunne, kuid nimetatu sõna kõnekeelne tähendus on välja toodud Eesti Keele

Instituudi sõnaveebis (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pervo/1/est), mille kohaselt

sõna „pervo“ tähenduseks loetakse nimisõnana pervert ja omadussõnana perversne,

väärastunud. Kostja on samas esitanud semiootikamagistrandi arvamuse, mille kohaselt sõnas

pervert ei ole midagi negatiivset, vaid tegemist on ruumilise kujundiga, metafooriga

(16.09.2024 seisukoha lisa). Kohus on 21.11.2023 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 53-61) üle

kuulanud semiootika magistrikraadiga E. L., kelle selgituse kohaselt näitab kostjale omistatav

mina sõnum „Pervod ruulivad“, et seda sõnumit ei ole otseselt kellelegi omistatud, sõnu mis

pole öeldud, et keegi konkreetselt on pervo, millest tulenevalt näitab see sõnum inimese

suhtumist, et domineerib tema jaoks ebasobiv suhtumine. Sõnades „Ei meeldi“ ei ole midagi

lahti kirjutatud (II kd, tl 56 pöördel).

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väide, et kostjale omistatav kommentaar „Ei

Meeldi! Pervod ruulivad“ puhul ei ole võimalik tuvastada kelle või mille kohta selline

kommentaar on antud. Nimetatud kommentaaris pole selgeid viiteid hageja au teotamisele,

samuti ei saa seda kommentaari pidada faktiväiteks. Kohtu hinnangul on hageja väidetel

tegemist kõnekeeles kindla tähendusega sõnaga, kuid kostja tõendanud, et sõnal „pervo“ või

olla muid mittesolvavaid ja hageja au riivavaid tähendusi.

16. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-2328/112 tehtud lahendi punktis 12 selgitanud:

„Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel

(VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Nagu kolleegium on varem selgitanud, siis ei

peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab

mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes

2-20-5514

taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse

sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Väidet, et isik

kutsub teisi üles kahtlase sisuga tehingute sõlmimisele, ei peaks lugema isiku au teotavaks

rohkem kui tühisel määral. Selline hinnang ei ületa kolleegiumi arvates VÕS § 1046 lg 1

õigusvastasuse künnist, sellel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat

iseloomu (vt ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).“

17. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga ja leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja õiguste

rikkumine õigusvastane, kuna tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 ja 2 on kostjale omistatav

kommentaar mitmetähenduslik ja ei ole tõendatud selle suunamine hagejale.

18. Samuti märgib kohus, et kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostjal ligipääsu

kommentaaridele, hageja esitatud link kommentaaridele ei ole aktiivne, millest tulenevalt ei

ole üheselt võimalik tuvastada kommentaari olemasolu ja selle paiknemist kontekstis, mille

tuvastamine on kohtu hinnangul oluline, et mõista väidetavat au teotamist.

19. Hageja on viidanud, et kostja kommentaari tõttu halvenes tema tervislik seisund oluliselt.

Kohtule esitatud materjalidest (kommentaaride kuvatõmmis, eeltõendamismenetluse

materjalid jms) nähtub, et väidetavalt hageja au haavavaid kommentaatoreid on arvukalt.

Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et kuna puudub informatsioon teiste kommentaatorite poolt

hagejale tekitatud tervisekahju kohta, ei ole käesolevas menetluses võimalik tuvastada, kuid

palju kostjale omistatav kommentaar hageja tervist kahjustas.

Samuti märgib kohus, et hageja esitatud T Tervisekeskuse tõend kostja tervisliku seisundi

kohta (I kd, tl 217, tõlge 218), ei tõenda kostja terviserikete põhjust ega tõendis märgitud

terviserikete seost kostjale omistatava kommentaariga.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited kostja poolt talle mittevaralise kahju

tekitamise ja hhageja au teostamise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata.

21.Muud poolte esitatud seisukohad ja tõendid ei ole asjakohased.

IV Menetluskulude jaotus

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

2-20-5514

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud

hageja kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

V Menetluskulude kindlaksmääramisest

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on

menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik