3-24-3161/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3161

Haldusasi

J.L-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

tegevusetusele kohustamisnõudes kaebaja 10.11.2024

taotluse läbivaatamiseks, viivituse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja toetuse andmise otsustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – J.L

Vastustaja – Tallinn linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 10.11.2024 esitas kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse 2024. aasta novembrikuu

eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva

universaaltoetuse saamiseks, mille vastustaja sai kätte sellele järgnevalt tööpäeval ehk

11.11.2024.

2. 18.11.2024 kirjaga nr 5-8/1835-2, mis edastati kaebajale tähitult, teavitas vastustaja

kaebaja vajadusest vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja

kättesaamisest kirjas toodud küsimustele, mille osas sotsiaalhoolekande osakonnal teave

puudub. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et kui kirjas nimetatud tähtaja jooksul isik asjakohaseid

3-24-3161

dokumente ja teavet ei esitata, võib vastustaja jätta taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 38 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3. 17.11.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus J.L-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

tegevusetusele novembrikuus 2024. aastal. Kaebaja esitas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse.

4. 18.11.2024 kohtunõudega palus kohus Tallinna linnalt selgitusi kaebajaga seotud

haldusmenetluse ning ka esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas.

5. 22.11.2024 esitas kaebaja avalduse täienduse ja asja juurde vastustaja 19.11.2024 otsuse nr

5-8/1695-10, millega jäeti kaebaja sotsiaaltoetuse taotlus läbi vaatamata. Tegemist on

otsustusega, mille menetluse läbi viimise osas esitas kaebaja kaebuse asjas a-aa-aaaa ja mis

kaebajale tagastati.

6. 25.11.2024 esitas vastustaja vastuse kohtunõudele ühes seisukohaga esialgse õiguskaitse

taotluse osas.

Kaebuse nõuded

4. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise,

kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks

menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4).

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. 17.11.2024 esitas kaebaja järgmised taotlused: tuvastada Tallinna Kesklinna valitsuse poolt

avalduste lahendamise viivitamise õigusvastasus november 2024 (1); kohustada vastustajat

kaebaja taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse

tegemisest (2); rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat esialgse

õiguskaitse korras maksma kaebajale toimetulekutoetust november 2024 eest 895,24 eur (3).

7. Seega soovib kaebaja esitada avalduste lahendamisega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustamisnõude taotluse läbi vaatamiseks ja

lahendamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Kaebuse tagastamine

8. Kaebaja on taotlenud nii sissetulekust sõltuvat toetust kui ka toimetulekutoetust (digitaalse

kohtutoimiku lehekülg (dtl) 7).

9. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja

kord" § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide

esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise

tähtpäevast. Määruse nr 26 § 2 kohaselt selles ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel

lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande

seadusest ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi.

Määruse 26 § 14 lõike 1 kohaselt sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks

(edaspidi toetus) määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras

sätestatud alustel. Määruse 26 § 14 lõiked 1¹-4 reguleerivad toetuse andmise aluseid ja korda.

Toetust on ennekõike võimalik taotleda ühel korral kalendrikuus dokumentaalselt

tõendatavate kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot taotluse kohta ja mis on

tehtud taotluse esitamise kalendrikuul või sellele eelnenud kalendrikuul (määrus nr 26 § 14 lg

4).

3-24-3161

10. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lõike 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5

tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna

linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lõikes 2

määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh

täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra

sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.

11. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (määrus nr 24) § 9 lõike 1 kohaselt linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või

perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima

abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises

perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada.

Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemisel. Määruse nr 24

§ 9 lõike 2 kohaselt abivajaduse hindaja: 1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja

klienditöö käigus kogutud teabest; 11) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete

sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest

andmeregistritest; 2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja

arengut käsitlevaid eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad

riiklikest andmeregistritest; 3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema tavapärases

keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim

abi.

12. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotsiaalseadustiku

üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1)

esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud

tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2)

teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest

asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas

täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel

läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle

hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).

13. Kohtu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et

Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse

lahendamisega põhjendamatult viivitanud.

14. SHS, SÜS ning määrused nr 24 ja 26 kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale

toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa.

Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14)

kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lõiked 3 ja 4, § 133 § 1-

5, 6¹-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud.

15. Vastustaja on kaebajale koostanud küsimused 18.11.2024 (dtl 117-118). Esimene

küsimus palub edastada pangakinnitustega pangakontode väljavõtted, mis on suunatud

kaebaja tegelike sissetulekute ja kulude tuvastamisele, mis on mõlema toetuse liigi

seisukohast asjakohane. Teine ja kolmas küsimus on suunatud tuvastamaks, kas ja millised on

kaebaja tegelikud kulud eluasemele. Neljas küsimus on suunatud kaebaja tegelike kulude ja

3-24-3161

abivajaduse tuvastamisele. Viies küsimus on suunatud kaebaja tegelike sissetulekute

tuvastamisele.

16. Kaebaja leiab, et on viidatud küsimustele vastanud juba taotluse esitamisel, kui esitas

vastused talle eelnevate kuude kohta esitatud küsimuste pinnalt (dtl 34 jj). Vastustaja on

18.11.2024 kirjas nende vastuste osas selgitanud järgmist: „Mööname, et olete esitanud

küsimuste osas omaselgitused, kuid sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele ei

ole Te endiselt andnud, mis võimaldaksid Teie perekonnamajanduslikku toimetulekut

terviklikult hinnata. Samuti ei ole Te esitanud palutud dokumente.“

17. Kõrvutades kaebaja selgitusi (dtl 34 jj) vastustaja 18.11.2024 küsimustega (dtl 117-118)

nähtub esmalt, et kaebaja ei ole esitanud palutud pangakonto väljavõtteid panga kinnitusega.

Teiseks nähtub, et vastustaja soovib lisaselgitusi eluasemekulude osas ja dokumentaalselt

esitatud tõendeid (küsimused nr 2 ja 3) – kaebaja vastused on selles osas üldsõnalised ega

võimalda selgitada välja tegelike kulude ja võlgnevuste suurust. Üksnes e-kiri ja

kommunaalkulude arve ei ole piisavad kõrvaldamaks vastustaja viidatud kahtlusi võlgnevuste

tegelikkusele vastavuse osas. Kaebaja abivajaduse osas (küsimus nr 4) ei ole kaebaja vastused

samuti piisavad, sest kaebaja keeldub sõnaselgelt kolmandate isikutega seotud lepingute

edastamisest viitega konfidentsiaalsusele. Küsimuse nr 5 osas ei ole samuti kaebaja selgitanud

seoses 03.10.2024 kirjas viidatud tööl käimisega seotud asjaolusid.

18. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale täiendavate küsimuste esitamine oli põhjendatud.

19. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei olnud nõus kaebaja taotletud abivajaduse

hindamisega peale kohtuistungit (dtl 2). Vastustaja on 18.11.2024 kirjas (dtl 118) selles osas

selgitanud, et „sotsiaaltoetuste taotlustega seonduvaga tegelevad konkreetset taotlust

menetlevad spetsialistid, kas osakonnas või vajadusel taotleja kodus, mistõttu on välistatud

abivajaduse hindamine ja taotlusega seotud küsimuste esitamine kohtuistungil või

kohtumajas.“

20. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1).

Vastustaja ei ole kohustatud kohtumajas või teise haldusasja kohtuistungil kaebaja abivajadust

hindama. Kui kaebaja soovib, et vastustaja esitaks küsimused haldusmenetluse raames

suuliselt kaebajale on kaebajal võimalik selles osas vastustajale taotlus esitada. Abivajaduse

hindamise eesmärki (SHS § 15) silmas pidades, on vastustajal sel juhul kohustus pakkuda

kaebajale erinevad alternatiivsed ajad kohtumiseks.

21. Kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad (toimetulekutoetus määratakse viie

tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2); sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud

lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast (määrus nr 26 § 3

lg 2 ls 2)) on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul sedavõrd kattuvad, et saab

pidada eesmärgipäraseks (HMS § 5 lg 2) nende taotluste osas ühe küsimustiku esitamist.

Selline teguviis on ka taotlejat vähem koormavam.

22. Vastustaja on nimetatud küsimustiku osas selgitanud (dtl 75), et kaebaja ei võtnud

18.11.2024 kirja Omniva kaudu vastu, 19.11.2024 nimetatud kirja väljastamine kaebajale

isiklikult ebaõnnestus ning kiri ootab saajat Kaubamaja postkontoris. Esitatud asjaoludest ei

nähtu kohtu hinnangul, et vastustaja hoiduks teadlikult kaebajaga suhtlemast või tema

abivajaduse hindamisest (vt ka käesoleva määruse p-d 22 ja 23). Vastustaja on püüdnud

küsimused kaebajani toimetada seaduse nõudeid järgides. Sellest, et vastustajal on võimalik

kasutada veel ka muid kätte toimetamise viise (nt HMS § 27), ei järeldu, et vastustaja oleks

viivituses. Vastustaja saab asjaolusid kaaludes otsustada, millist kättetoimetamise viisi

3-24-3161

kasutada. Mõistlikuks saab pidada sedagi, et vastustaja võtab arvesse, kuidas kaebajale

varasemalt on õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eesmärgiks peab olema see, et isik ka

tegelikult dokumendiga tutvuda saab, kuid vastustajal peab olema võimalik tuvastada

dokumendi kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses määratud tähtajad. Kohtu

hinnangul vastustaja seda eesmärki ka järginud on.

23. Kohus juhib siiski vastustaja tähelepanu sellele, et lisaks juba kasutatud lubatavatele

kättetoimetamise viisidele on e-postile küsimuste saatmine haldusorgani jaoks vähe koormav

alternatiivne lisaviis, kuidas küsimused kaebajani toimetada. Seejuures on kaebajal kohustus

dokumendi kättesaamisel seda ka kinnitada. Kui kaebaja seda olenemata oma praeguses asjas

esitatud väidetest ei tee, saab kaebaja jätkuvalt dokumentide kättetoimetamisele ise kaasa

aidata need vastu võttes või neile järele minnes.

24. Vastustaja märgib seejuures kohaselt (dtl 78), et kaebajale on võimalik teha 10.11.2024

taotluse osas otsus peale seda, kui kaebaja on 18.11.2024 kirja kätte saanud (millest hakkab

kulgema kaebaja vastamistähtaega) ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg

vastamiseks on möödunud.

25. Kaebaja on asja juurde esitanud 22.11.2024 avalduse täienduse ja asja juurde vastustaja

19.11.2024 otsuse nr 5-8/1695-10, millega jäeti kaebaja sotsiaaltoetuse taotlus läbi vaatamata.

Tegemist on otsustusega haldusmenetluses, mille menetluse läbi viimise osas esitas kaebaja

kaebuse asjas a-aa-aaaa ja mis kaebajale tagastati ja mille osas on määruskaebemenetlus

pooleli. Selle otsustuse sisu ei mõjuta käesolevas haldusasjas tuvastatut.

26. Eelnevat arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega põhjendamatult

viivitanud. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.

27. Praeguse vaidluse puhul tuleb silmas pidada ka seda, et toimetulekutoetuse eesmärk ongi

ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada

neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS)

§ 131 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne

asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Äärmise

materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud

põhiõigused/.../(vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr c-cc-cccc/11). Praegusel juhul saab kaebusega

kaitstava õiguse riivet pidada kohtu hinnangul siiski väheintensiivseks. Ühest küljest ei saa

üldjuhul Põhiseaduse (PS) § 28 lõike 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul väheintensiivsele

riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud menetluse kiirendamisele ning

kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka

kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu peab kohus muuhulgas menetluse kiirendamisele suunatud

kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet väheintensiivseks. Sealjuures arvestab

kohus, et isikul on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik menetlust kiirendada, mis

vähendab kohtu hinnangul riive intensiivsust veelgi.

28. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada, kuna kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

29. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotlus

30. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

3-24-3161

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik.

31. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks

sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole

siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh

osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist

kahju (RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head

eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra

tekitamist. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute

muud põhiõigused, mis võib õigustada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, olenemata

sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka TlnRnKm

13.12.2023 nr c-cc-cccc/11).

32. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma kaebajale

toimetulekutoetust november 2024 eest 895,24 eur. Kaebaja põhjendab, et kaebaja elatub

töövõimelanguse toetusest, puudetoetusest ja taotleja ema stipendiumist ja lastetoetusest. See

katab vaevu üüri ja kommunaalkulud, eritoiduks, toiduks ja raviks ei jää midagi. Kuna

kaebaja maksab kogu raha üüriks siis ei ole puudega ja 2 töövõimelangusega haige inimese

esmavajadused tagatud juba 15 kuud ja on viinud raskele tervisehalvenemisele, mida oleks

saanud vältida, kui esmavajadused oleks tagatud olnud. Kaebaja on esitanud ka tõendid

eelnevalt J.L ja S.R tervise olukorra pideva halvenemise kohta ja kuidas on kaebaja pere

pikaajaliselt vaimselt väärkoheldud, mis on tekitanud tervise kahjud, mis on juba

pöördumatud.

33. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu tuleb jätta

rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik kohustada

vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse

tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave puudub. Kaebaja ei ole

ka 18.11.2024 kirja Omniva kaudu vastu võtnud ega seetõttu vastanud talle ka 18.11.2024

kirjas esitatud täiendavatele küsimustele. Seesugune apaatsus toetuste saamise eelduseks

olevate toimingute teostamisel (ka varasemate taotluste puhul) näitab selgelt, et kaebaja

heaolu vaidlusalusest rahast tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole selle raha

kättesaamisega kiiret.

34. Kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline (perspektiivitus), jääb esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Kaebuse rahuldamine eeldaks praegusel juhul selle tuvastamist, et

vastustaja on viivitanud otsuse tegemisega, kuigi kaebaja on täitnud kohaselt

kaasaaitamiskohustust ning esitanud kõik asjakohased tõendid toetuste määramiseks.

Kaebajale adresseeritud küsimusi ei ole alust pidada ilmselgelt asjakohatuteks. Vastustaja on

esitanud põhjendused kaebaja taotlusele lisatud vastuste osas, miks need ei ole taotluse

lahendamiseks piisavad. Vastustaja on selgitanud kaebajale küsimuste kättetoimetamisega

seotud raskuseid.

35. Lähtuvalt sellest, et toimetulekutoetuse eesmärk on vältida äärmist materiaalset puudust,

mis aitab takistada ka teiste põhiõiguste ülemäärast riivet, märgib kohus täiendavalt, et

esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamine praegusel juhul tähendaks seda, et on ilmne, et

3-24-3161

kaebaja kaitstavad huvid võivad toetuse välja maksmata jätmisel esialgse õiguskaitse korras

saada kahjustada viisil, mida hiljem kohtulahendiga kõrvaldada ei ole võimalik.

36. Kaebaja õiguskaitse vajaduse seab esmalt aga kahtluse alla vastustaja poolt kohaselt välja

toodu, et vastustaja poolt riiklikesse andmebaasidesse tehtud päringutest (dtl 128 jj) nähtub, et

kaebajale on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja

tütrele on määratud puudetoetus summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa on määranud kaebaja

tütrele ja kaebajale töövõimetoetuse oktoobris 2024 vastavalt summas 351,75 eurot ja 351,75

eurot. Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust summas 362,70

eurot. Vastustaja selgitab, et toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka

lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku summas 1146,20

eurot. Vastustaja märgib kohaselt, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll

sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud

lisakuludeks.

37. SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme

toimetulekupiir on 2024 aastal 200 eurot kalendrikuus (2024. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 6

p 2). Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti

perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4). Vastustaja viitab seega õigesti,

et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (SHS §

131 lõike 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360

eurot (ema ja tütar) mitte 720 eurot nagu väidab kaebaja. Kohus viitab täiendavalt, et

praegusel juhul ei kohaldu SHS § 131 lõige 12.

38. Kaebaja õiguskaitse vajaduse seab täiendavalt kahtluse alla ka see, et vastustaja viited

kaebaja tegutsemisele sotsiaalmeedias annavad aluse järeldada, et kaebaja ei ole välja toonud

kõiki asjakohaseid sissetulekuallikaid. Kaebaja esitatud selgitustest ega dokumentidest ei

nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht elamispinna kaotamiseks või

esmavajaduste rahuldamata jätmiseks. Arvestades varasemalt kohtumenetluses väljendatut (vt

nt TlnRnKm 12.02.2024 nr b-bb-bbbb), ei ole põhistatud ega tõendatud kaebaja väide, et

kaebajale ei ole tagatud esmavajadused juba 15 kuu vältel. Ka ei ole kaebaja ei ole põhistanud

ega tõendanud, kuidas väidetavad terviseprobleemid on seotud vahetult vastustaja tegevusega

toetuse taotluse menetlemisel.

39. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus.

40. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Muud selgitused

41. Määruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist

suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS

§ 175 lg-d 4 ja 6).

42. Kohus meenutab kaebajale, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või

nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget,

kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus

avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult

väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2).

3-24-3161

(allkirjastatud digitaalselt)