3-24-3161/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated10.11.2024 esitas kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse 2024. aasta novembrikuu 18.11.2024 kirjaga nr 5-8/1835-2, mis edastati kaebajale tähitult, teavitas vastustaja
Legislator headnote
AI generated3-24-3161/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: aasta novembrikuu 18.11.2024 kirjaga nr 5-8/1835-2, mis edastati kaebajale tähitult, teavitas vastustaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Karolin Soo
Määruse tegemise aeg ja koht
27.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3161
Haldusasi
J.L-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse
tegevusetusele kohustamisnõudes kaebaja 10.11.2024
taotluse läbivaatamiseks, viivituse õigusvastasuse
tuvastamiseks ja toetuse andmise otsustamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja – J.L
Vastustaja – Tallinn linn
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse
lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus.
2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed
tähemärgiga.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. 10.11.2024 esitas kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse 2024. aasta novembrikuu
eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva
universaaltoetuse saamiseks, mille vastustaja sai kätte sellele järgnevalt tööpäeval ehk
11.11.2024.
2. 18.11.2024 kirjaga nr 5-8/1835-2, mis edastati kaebajale tähitult, teavitas vastustaja
kaebaja vajadusest vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja
kättesaamisest kirjas toodud küsimustele, mille osas sotsiaalhoolekande osakonnal teave
puudub. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et kui kirjas nimetatud tähtaja jooksul isik asjakohaseid
3-24-3161
dokumente ja teavet ei esitata, võib vastustaja jätta taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 38 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3. 17.11.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus J.L-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse
tegevusetusele novembrikuus 2024. aastal. Kaebaja esitas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse.
4. 18.11.2024 kohtunõudega palus kohus Tallinna linnalt selgitusi kaebajaga seotud
haldusmenetluse ning ka esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas.
5. 22.11.2024 esitas kaebaja avalduse täienduse ja asja juurde vastustaja 19.11.2024 otsuse nr
5-8/1695-10, millega jäeti kaebaja sotsiaaltoetuse taotlus läbi vaatamata. Tegemist on
otsustusega, mille menetluse läbi viimise osas esitas kaebaja kaebuse asjas a-aa-aaaa ja mis
kaebajale tagastati.
6. 25.11.2024 esitas vastustaja vastuse kohtunõudele ühes seisukohaga esialgse õiguskaitse
taotluse osas.
Kaebuse nõuded
4. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise,
kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks
menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel
esitaja tegelikust tahtest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4).
5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6. 17.11.2024 esitas kaebaja järgmised taotlused: tuvastada Tallinna Kesklinna valitsuse poolt
avalduste lahendamise viivitamise õigusvastasus november 2024 (1); kohustada vastustajat
kaebaja taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse
tegemisest (2); rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat esialgse
õiguskaitse korras maksma kaebajale toimetulekutoetust november 2024 eest 895,24 eur (3).
7. Seega soovib kaebaja esitada avalduste lahendamisega viivitamise õigusvastasuse
tuvastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustamisnõude taotluse läbi vaatamiseks ja
lahendamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).
Kaebuse tagastamine
8. Kaebaja on taotlenud nii sissetulekust sõltuvat toetust kui ka toimetulekutoetust (digitaalse
kohtutoimiku lehekülg (dtl) 7).
9. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab
Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja
kord" § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide
esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise
tähtpäevast. Määruse nr 26 § 2 kohaselt selles ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel
lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande
seadusest ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi.
Määruse 26 § 14 lõike 1 kohaselt sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks
(edaspidi toetus) määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras
sätestatud alustel. Määruse 26 § 14 lõiked 1¹-4 reguleerivad toetuse andmise aluseid ja korda.
Toetust on ennekõike võimalik taotleda ühel korral kalendrikuus dokumentaalselt
tõendatavate kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot taotluse kohta ja mis on
tehtud taotluse esitamise kalendrikuul või sellele eelnenud kalendrikuul (määrus nr 26 § 14 lg
4).
3-24-3161
10. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu
netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud
eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lõike 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5
tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna
linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lõikes 2
määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh
täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra
sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.
11. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise
kord“ (määrus nr 24) § 9 lõike 1 kohaselt linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või
perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima
abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises
perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada.
Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemisel. Määruse nr 24
§ 9 lõike 2 kohaselt abivajaduse hindaja: 1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja
klienditöö käigus kogutud teabest; 11) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete
sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest
andmeregistritest; 2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja
arengut käsitlevaid eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad
riiklikest andmeregistritest; 3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema tavapärases
keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim
abi.
12. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele
menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotsiaalseadustiku
üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1)
esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud
tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu
väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2)
teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest
asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas
täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel
läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle
hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).
13. Kohtu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et
Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse
lahendamisega põhjendamatult viivitanud.
14. SHS, SÜS ning määrused nr 24 ja 26 kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale
toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa.
Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14)
kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lõiked 3 ja 4, § 133 § 1-
5, 6¹-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud.
15. Vastustaja on kaebajale koostanud küsimused 18.11.2024 (dtl 117-118). Esimene
küsimus palub edastada pangakinnitustega pangakontode väljavõtted, mis on suunatud
kaebaja tegelike sissetulekute ja kulude tuvastamisele, mis on mõlema toetuse liigi
seisukohast asjakohane. Teine ja kolmas küsimus on suunatud tuvastamaks, kas ja millised on
kaebaja tegelikud kulud eluasemele. Neljas küsimus on suunatud kaebaja tegelike kulude ja
3-24-3161
abivajaduse tuvastamisele. Viies küsimus on suunatud kaebaja tegelike sissetulekute
tuvastamisele.
16. Kaebaja leiab, et on viidatud küsimustele vastanud juba taotluse esitamisel, kui esitas
vastused talle eelnevate kuude kohta esitatud küsimuste pinnalt (dtl 34 jj). Vastustaja on
18.11.2024 kirjas nende vastuste osas selgitanud järgmist: „Mööname, et olete esitanud
küsimuste osas omaselgitused, kuid sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele ei
ole Te endiselt andnud, mis võimaldaksid Teie perekonnamajanduslikku toimetulekut
terviklikult hinnata. Samuti ei ole Te esitanud palutud dokumente.“
17. Kõrvutades kaebaja selgitusi (dtl 34 jj) vastustaja 18.11.2024 küsimustega (dtl 117-118)
nähtub esmalt, et kaebaja ei ole esitanud palutud pangakonto väljavõtteid panga kinnitusega.
Teiseks nähtub, et vastustaja soovib lisaselgitusi eluasemekulude osas ja dokumentaalselt
esitatud tõendeid (küsimused nr 2 ja 3) – kaebaja vastused on selles osas üldsõnalised ega
võimalda selgitada välja tegelike kulude ja võlgnevuste suurust. Üksnes e-kiri ja
kommunaalkulude arve ei ole piisavad kõrvaldamaks vastustaja viidatud kahtlusi võlgnevuste
tegelikkusele vastavuse osas. Kaebaja abivajaduse osas (küsimus nr 4) ei ole kaebaja vastused
samuti piisavad, sest kaebaja keeldub sõnaselgelt kolmandate isikutega seotud lepingute
edastamisest viitega konfidentsiaalsusele. Küsimuse nr 5 osas ei ole samuti kaebaja selgitanud
seoses 03.10.2024 kirjas viidatud tööl käimisega seotud asjaolusid.
18. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale täiendavate küsimuste esitamine oli põhjendatud.
19. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei olnud nõus kaebaja taotletud abivajaduse
hindamisega peale kohtuistungit (dtl 2). Vastustaja on 18.11.2024 kirjas (dtl 118) selles osas
selgitanud, et „sotsiaaltoetuste taotlustega seonduvaga tegelevad konkreetset taotlust
menetlevad spetsialistid, kas osakonnas või vajadusel taotleja kodus, mistõttu on välistatud
abivajaduse hindamine ja taotlusega seotud küsimuste esitamine kohtuistungil või
kohtumajas.“
20. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1).
Vastustaja ei ole kohustatud kohtumajas või teise haldusasja kohtuistungil kaebaja abivajadust
hindama. Kui kaebaja soovib, et vastustaja esitaks küsimused haldusmenetluse raames
suuliselt kaebajale on kaebajal võimalik selles osas vastustajale taotlus esitada. Abivajaduse
hindamise eesmärki (SHS § 15) silmas pidades, on vastustajal sel juhul kohustus pakkuda
kaebajale erinevad alternatiivsed ajad kohtumiseks.
21. Kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad (toimetulekutoetus määratakse viie
tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2); sissetulekust
sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud
lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast (määrus nr 26 § 3
lg 2 ls 2)) on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul sedavõrd kattuvad, et saab
pidada eesmärgipäraseks (HMS § 5 lg 2) nende taotluste osas ühe küsimustiku esitamist.
Selline teguviis on ka taotlejat vähem koormavam.
22. Vastustaja on nimetatud küsimustiku osas selgitanud (dtl 75), et kaebaja ei võtnud
18.11.2024 kirja Omniva kaudu vastu, 19.11.2024 nimetatud kirja väljastamine kaebajale
isiklikult ebaõnnestus ning kiri ootab saajat Kaubamaja postkontoris. Esitatud asjaoludest ei
nähtu kohtu hinnangul, et vastustaja hoiduks teadlikult kaebajaga suhtlemast või tema
abivajaduse hindamisest (vt ka käesoleva määruse p-d 22 ja 23). Vastustaja on püüdnud
küsimused kaebajani toimetada seaduse nõudeid järgides. Sellest, et vastustajal on võimalik
kasutada veel ka muid kätte toimetamise viise (nt HMS § 27), ei järeldu, et vastustaja oleks
viivituses. Vastustaja saab asjaolusid kaaludes otsustada, millist kättetoimetamise viisi
3-24-3161
kasutada. Mõistlikuks saab pidada sedagi, et vastustaja võtab arvesse, kuidas kaebajale
varasemalt on õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eesmärgiks peab olema see, et isik ka
tegelikult dokumendiga tutvuda saab, kuid vastustajal peab olema võimalik tuvastada
dokumendi kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses määratud tähtajad. Kohtu
hinnangul vastustaja seda eesmärki ka järginud on.
23. Kohus juhib siiski vastustaja tähelepanu sellele, et lisaks juba kasutatud lubatavatele
kättetoimetamise viisidele on e-postile küsimuste saatmine haldusorgani jaoks vähe koormav
alternatiivne lisaviis, kuidas küsimused kaebajani toimetada. Seejuures on kaebajal kohustus
dokumendi kättesaamisel seda ka kinnitada. Kui kaebaja seda olenemata oma praeguses asjas
esitatud väidetest ei tee, saab kaebaja jätkuvalt dokumentide kättetoimetamisele ise kaasa
aidata need vastu võttes või neile järele minnes.
24. Vastustaja märgib seejuures kohaselt (dtl 78), et kaebajale on võimalik teha 10.11.2024
taotluse osas otsus peale seda, kui kaebaja on 18.11.2024 kirja kätte saanud (millest hakkab
kulgema kaebaja vastamistähtaega) ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg
vastamiseks on möödunud.
25. Kaebaja on asja juurde esitanud 22.11.2024 avalduse täienduse ja asja juurde vastustaja
19.11.2024 otsuse nr 5-8/1695-10, millega jäeti kaebaja sotsiaaltoetuse taotlus läbi vaatamata.
Tegemist on otsustusega haldusmenetluses, mille menetluse läbi viimise osas esitas kaebaja
kaebuse asjas a-aa-aaaa ja mis kaebajale tagastati ja mille osas on määruskaebemenetlus
pooleli. Selle otsustuse sisu ei mõjuta käesolevas haldusasjas tuvastatut.
26. Eelnevat arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega põhjendamatult
viivitanud. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.
27. Praeguse vaidluse puhul tuleb silmas pidada ka seda, et toimetulekutoetuse eesmärk ongi
ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada
neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS)
§ 131 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne
asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Äärmise
materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud
põhiõigused/.../(vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr c-cc-cccc/11). Praegusel juhul saab kaebusega
kaitstava õiguse riivet pidada kohtu hinnangul siiski väheintensiivseks. Ühest küljest ei saa
üldjuhul Põhiseaduse (PS) § 28 lõike 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul väheintensiivsele
riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud menetluse kiirendamisele ning
kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka
kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu peab kohus muuhulgas menetluse kiirendamisele suunatud
kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet väheintensiivseks. Sealjuures arvestab
kohus, et isikul on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik menetlust kiirendada, mis
vähendab kohtu hinnangul riive intensiivsust veelgi.
28. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada, kuna kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
29. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
Esialgse õiguskaitse taotlus
30. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse
kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse
ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,
3-24-3161
mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult
raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste
pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.
Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks
hädavajalik.
31. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks
sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole
siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh
osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või
faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist
kahju (RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head
eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra
tekitamist. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute
muud põhiõigused, mis võib õigustada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, olenemata
sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka TlnRnKm
13.12.2023 nr c-cc-cccc/11).
32. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma kaebajale
toimetulekutoetust november 2024 eest 895,24 eur. Kaebaja põhjendab, et kaebaja elatub
töövõimelanguse toetusest, puudetoetusest ja taotleja ema stipendiumist ja lastetoetusest. See
katab vaevu üüri ja kommunaalkulud, eritoiduks, toiduks ja raviks ei jää midagi. Kuna
kaebaja maksab kogu raha üüriks siis ei ole puudega ja 2 töövõimelangusega haige inimese
esmavajadused tagatud juba 15 kuud ja on viinud raskele tervisehalvenemisele, mida oleks
saanud vältida, kui esmavajadused oleks tagatud olnud. Kaebaja on esitanud ka tõendid
eelnevalt J.L ja S.R tervise olukorra pideva halvenemise kohta ja kuidas on kaebaja pere
pikaajaliselt vaimselt väärkoheldud, mis on tekitanud tervise kahjud, mis on juba
pöördumatud.
33. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu tuleb jätta
rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik kohustada
vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse
tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave puudub. Kaebaja ei ole
ka 18.11.2024 kirja Omniva kaudu vastu võtnud ega seetõttu vastanud talle ka 18.11.2024
kirjas esitatud täiendavatele küsimustele. Seesugune apaatsus toetuste saamise eelduseks
olevate toimingute teostamisel (ka varasemate taotluste puhul) näitab selgelt, et kaebaja
heaolu vaidlusalusest rahast tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole selle raha
kättesaamisega kiiret.
34. Kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline (perspektiivitus), jääb esialgse õiguskaitse
taotlus rahuldamata. Kaebuse rahuldamine eeldaks praegusel juhul selle tuvastamist, et
vastustaja on viivitanud otsuse tegemisega, kuigi kaebaja on täitnud kohaselt
kaasaaitamiskohustust ning esitanud kõik asjakohased tõendid toetuste määramiseks.
Kaebajale adresseeritud küsimusi ei ole alust pidada ilmselgelt asjakohatuteks. Vastustaja on
esitanud põhjendused kaebaja taotlusele lisatud vastuste osas, miks need ei ole taotluse
lahendamiseks piisavad. Vastustaja on selgitanud kaebajale küsimuste kättetoimetamisega
seotud raskuseid.
35. Lähtuvalt sellest, et toimetulekutoetuse eesmärk on vältida äärmist materiaalset puudust,
mis aitab takistada ka teiste põhiõiguste ülemäärast riivet, märgib kohus täiendavalt, et
esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamine praegusel juhul tähendaks seda, et on ilmne, et
3-24-3161
kaebaja kaitstavad huvid võivad toetuse välja maksmata jätmisel esialgse õiguskaitse korras
saada kahjustada viisil, mida hiljem kohtulahendiga kõrvaldada ei ole võimalik.
36. Kaebaja õiguskaitse vajaduse seab esmalt aga kahtluse alla vastustaja poolt kohaselt välja
toodu, et vastustaja poolt riiklikesse andmebaasidesse tehtud päringutest (dtl 128 jj) nähtub, et
kaebajale on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja
tütrele on määratud puudetoetus summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa on määranud kaebaja
tütrele ja kaebajale töövõimetoetuse oktoobris 2024 vastavalt summas 351,75 eurot ja 351,75
eurot. Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust summas 362,70
eurot. Vastustaja selgitab, et toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka
lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku summas 1146,20
eurot. Vastustaja märgib kohaselt, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll
sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud
lisakuludeks.
37. SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme
toimetulekupiir on 2024 aastal 200 eurot kalendrikuus (2024. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 6
p 2). Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti
perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4). Vastustaja viitab seega õigesti,
et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (SHS §
131 lõike 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning
muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360
eurot (ema ja tütar) mitte 720 eurot nagu väidab kaebaja. Kohus viitab täiendavalt, et
praegusel juhul ei kohaldu SHS § 131 lõige 12.
38. Kaebaja õiguskaitse vajaduse seab täiendavalt kahtluse alla ka see, et vastustaja viited
kaebaja tegutsemisele sotsiaalmeedias annavad aluse järeldada, et kaebaja ei ole välja toonud
kõiki asjakohaseid sissetulekuallikaid. Kaebaja esitatud selgitustest ega dokumentidest ei
nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht elamispinna kaotamiseks või
esmavajaduste rahuldamata jätmiseks. Arvestades varasemalt kohtumenetluses väljendatut (vt
nt TlnRnKm 12.02.2024 nr b-bb-bbbb), ei ole põhistatud ega tõendatud kaebaja väide, et
kaebajale ei ole tagatud esmavajadused juba 15 kuu vältel. Ka ei ole kaebaja ei ole põhistanud
ega tõendanud, kuidas väidetavad terviseprobleemid on seotud vahetult vastustaja tegevusega
toetuse taotluse menetlemisel.
39. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et
toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus.
40. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Muud selgitused
41. Määruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed
tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist
suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS
§ 175 lg-d 4 ja 6).
42. Kohus meenutab kaebajale, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või
nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget,
kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus
avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult
väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2).
3-24-3161
(allkirjastatud digitaalselt)