3-24-2667/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2667

Määruse kuupäev

27. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes (liikumis- ja suhtlemisvõimaluste

piiramine 25.10.2019 - 10.06.2020)

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse

teadmiseks vastustajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 23.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Kaebaja viitas haldusmenetluse dokumendile nr 1-13/24/351-5 ning kohtuasjadele 3-20-64 ja

3-20-565. Kaebaja väitel on tõestatud, et teda hoiti 25.10.2019 - 10.06.2020 õigusvastaselt

üksikvangistuses. Ta esitas kahjunõude 2022. või 2023. aastal, kuid tuli välja, et ta peab ise

asjaolusid kirjeldama. Ta esitas uue taotluse ja täiendas seda mai-august 2024. Ta tõi välja

uued asjaolud, mis seisnevad selles, et Rubanjak, kelle tõttu kaebaja suhtes kohaldati

25.10.2019 täiendavaid julgeolekuabinõusid, oli ka 2023 ja 2024 kaebajaga samas sektoris

ning tema ja kaebaja vahel toimuvad konfliktid. See tõendab, et 2019 oli kõik lavastatud ja

praegu on alust asja uuesti menetleda. Kaebaja arvab, et kui jõustusid 3-20-64 ja 3-20-565,

siis ta esitas õigeaegselt kahjunõude. Kaebaja palus anda talle riigi õigusabi ja vabastada teda

riigilõivu tasumisest.

2. Kohtute infosüsteemist nähtuvad järgmised andmed.

2.1. Kohus tühistas kohtuasjades 3-20-64 ja 3-20-565 Tartu Vangla 28.11.2019, 27.12.2019

ja 27.02.2020.a otsused, mille alusel jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Kehtima jäi 25.10.2019.a käskkiri nr 6-1/1324, millega täiendavate julgeoleku-

abinõude kohaldamine algas, ja muud otsused nende kohaldamisega jätkamise kohta.

2.2. Kohtuasja 3-23-826 andmetel esitas kaebaja 16.04.2023 kaebuse Tartu Vangla vastu,

milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist paljudel erinevatel alustel. Nende hulgas oli, et

25.10.2019 paigutati kaebaja põhjuseta E-majja kartserikambrisse, 23.04.2020 ei lastud

kaebajat kartserikambrist välja ja ei viidud tagasi S-majja, 03.06.2020 viidi kaebaja tagasi E-

majja kartserikambrisse. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja esitas 23.10.2022 kahju hüvitamise

taotluse, milles ta viitas 25.10.2019 põhjuseta kartserikambrisse paigutamisele. Vastustaja

jättis 16.03.2023.a otsusega nr 1-13/322-8 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata,

kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi. Kohus leidis, et vastustaja jättis 23.10.2022.a

taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt ja muude kaebuse aluste osas ei ole kaebaja kohtueelses

menetluses kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kohus tagastas kaebuse.

2.3. Kohtuasja 3-24-2406 andmetel esitas kaebaja 23.08.2024 kaebuse, milles ta taotles

mittevaralise kahju hüvitamist ja viitas Tartu Vangla otsusele nr 1-13/24/351-3. Kohus tegi

kindlaks, et kaebaja esitas kohtueelses menetluses 21.05.2024 nõude hüvitada talle 7 kuu

jooksul eraldatud lukustatud kambris viibimisega tekitatud kahju. Vastustaja lahendas nõude

23.07.2024.a otsusega nr 1-13/24/351-3. Vastustaja tegi kahju hüvitamise taotluse

lahendamisel kindlaks, et kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris 25.10.2019 -

23.04.2020 ning kohtuasjade 3-20-64 ja 3-20-565 alusel oli täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine õigusvastane 28.11.2019 - 31.01.2020 ja 27.02.2020 - 30.03.2020. Vastustaja

jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ületas kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaega (RVastS § 17 lg 3). Taotlus oleks tulnud esitada hiljemalt 23.04.2023. Kohus

nõustus, et vastustaja jättis taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt ja kaebajal puudub kohtule

kaebuse esitamise õigus. Kohus tagastas kaebuse.

3. Tartu Vangla esitas kohtule dokumendi nr 1-13/24/351-5, see on koostatud 20.09.2024.

Sellest nähtub, et kaebaja esitas menetluses 1-13/24/351 (vt määruse punkti 2.3) 22.07.2024

täiendava avalduse, mis jäi eksituse tõttu asja menetlenud vanemjuristile edastamata. Kaebaja

täiendav avaldus jõudis vanemjuristini pärast seda, kui määruse punktis 2.3 nimetatud

23.07.2024.a otsus oli juba tehtud. Põhjendatud on õigeaegselt tähelepanuta jäänud avalduse

valguses hinnata, kas esineb aluseid menetluse uuendamiseks. Selliseid aluseid ei esine, kuna

periood, mille eest kaebaja hüvitist taotleb, jäi samaks, ning avalduses välja toodud

täiendavad asjaolud (ruumipuudus, kaebaja tervislik seisund, abistaja puudumine, akna

avamise võimalus) ei muuda seda, et kahju hüvitamise taotlus on esitatud tähtaja ületamisega.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja on esitanud 25.10.2019 - 10.06.2020 kaebaja

liikumis- ja suhtlemisvõimaluste piiramisega (kaebaja sõnastuses üksikvangistuses

hoidmisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Kohus alustuseks märgib, et vale on kaebaja väide, et kohtuasjades 3-20-64 ja 3-20-565 tehti

kindlaks kaebaja liikumis- ja suhtlemisvõimaluste õigusvastane piiramine 25.10.2019 -

10.06.2020. Kohus tühistas kolm konkreetset otsust, mille alusel kaebaja suhtes kohaldati

täiendavaid julgeolekuabinõusid 28.11.2019 - 31.01.2020 ja 27.02.2020 - 30.03.2020. Kohus

taunib selle väite esitamist kaebaja poolt, kuna kaebajale pidi olema selgelt arusaadav, et tema

kaebused rahuldati osaliselt.

5. Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja §

124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kaebaja on esitanud kohtule nõude, mis lahendati kohtueelses menetluses vastustaja

23.07.2023.a otsusega nr 1-13/24/351-3. Kaebus tuli riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2

alusel esitada 30 päeva jooksul selle otsuse kaebajale teatavaks tegemisest. Kaebajal ei olnud

objektiivset ega subjektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et

kaebaja esitas kaebuse kohtuasjas 3-24-2406. Käesolevas kohtuasjas on kaebus esitatud

kaebetähtaja ületamisega ja selle ennistamine ei ole võimalik.

6. Kaebetähtaja ületamist ei kõrvalda see, et üheks kaebajale alates 25.10.2019 täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel aluseks võetud asjaoluks oli konflikt kaebaja ja kinnipeetav

Rubanjaki vahel ning kaebaja arvates näitab kinnipeetav Rubanjaki hilisem käitumine, et

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei olnud piisvalt alust. See ei muuda asjaolu,

et vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 23.07.2023 ning kaebaja esitas

käesolevas kohtuasjas kaebuse rohkem kui 30 päeva pärast kohtueelse menetluse lõpplahendi

tegemist.

7. Samuti ei kõrvalda kaebetähtaja ületamist see, et vastustaja jättis tähelepanuta ühe kahju

hüvitamise menetluses esitatud kaebaja avalduse ning tegi hiljem kindlaks, et see ei oleks

kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tehtud otsust muutnud. Dokument nr 1-13/24/351-5 ei

ole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine RVastS § 18 lg 2 tähenduses. Lisaks ei

käsitle see dokument käesolevas asjas välja toodud kaebuse alust, s.o liikumis- ja

suhtlemisvõimaluste piiramist.

Kohus märgib, et vastustaja on kohtu hinnangul ekslikult hinnanud menetluse uuendamise

vajadust ja lisanud dokumendile vaidlustamisviite. Kahju hüvitamise taotluse lahendamine ei

ole haldusmenetlus haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 2 lg 1 tähenduses, kuna kahju

hüvitamise taotluse suhtes tehtav otsus ei ole haldusakt või toiming. Kui vastustaja märkas, et

üks kahju hüvitamise nõude lahendamise raames esitatud avaldus oli tähelepanuta jäänud, siis

oli kohane ja korrektne see viga parandada, kuid tegemist ei olnud HMS § 44 reguleeritud

menetluse uuendamisega. Dokument nr 1-13/24/351-5 on käsitletav 23.07.2024.a otsuse nr 1-

13/24/351-3 tegemisel tehtud vea parandamisena. Kaebajale oli teada, millistel alustel taotles

ta kahju hüvitamist menetluses nr 1-13/24/351. Kaebajal oli 30 päeva jooksul 23.07.2024.a

otsuse nr 1-13/24/351-3 teatavaks tegemisest õigus esitada kohtule kaebus kõigil alustel,

millele kaebaja selles kahju hüvitamise menetluses oli tuginenud. Selle kaebuse esitas kaebaja

kohtuasjas 3-24-2406.

8. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 5 ja 6 alusel. Esiteks on tegemist mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ja asja suhtes ei

esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Teiseks on määruse punktis 4-7 toodust

lähtudes kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).

9. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebaja ei saa kohtule uuesti esitada sama nõuet samal

alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei vaja

menetluse lõpetamise korral lahendamist.

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks