3-24-2876/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2876

Määruse kuupäev

27.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses eluosakonna avatud olemise aja

lühendamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 08.07.2024 (registreeritud 18.07.2024) Tartu

Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles märkis, et ta viibis Tartu Vangla S-hoone II

üksuses alates 2015. aasta juulist ning sektor oli avatud kell 8.30–20.00, v.a lõuna- ja

õhtusöögi ajal. Tallinna ja Viru Vanglas ei suleta sektoreid ka selleks ajaks. Kaebaja viibib

lukus võrreldes teiste vanglatega. Lukustatud kambrites lähevad kinnipeetavad sagedamini

tülli kui avatud sektoris. Kaebaja nõuab 500 eurot hüvitist iga päeva eest kuni ta paigutatakse

jälle avatud sektorisse, nagu oli S-hoone II üksuses.

1.1. Tartu Vangla jättis 17.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/455-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et vangla tegevus osakondade avatud olemise aja

muutmisel ei olnud õigusvastane. Kaebaja paiknes Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S8

osakonnas ning 19.04.2024 paigutati ta ümber eeluuritavate eluhoone E6 osakonda, kus ta

paiknes kuni 04.07.2024. Seejärel paigutati kaebaja tagasi S8 osakonda, kus ta viibib

käesoleva ajani. Kaebaja suhtes kohaldati viimati julgeolekuabinõusid, sh eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist perioodil 01.08.2023–15.08.2023. Kaebaja ei ole hõivatud

ka vangla majandustöödega ega muu taasühiskonnastava tegevusega, mille tõttu ta peaks

viibima temale määratud eluosakonnast osakonna lahtioleku ajal eemal ja mistõttu tema

eluosakonnas vaba aja veetmise võimalusi ja aega oleks kuidagi piiratud või vähendatud.

19.04.2024 (ja eelnevalt) kehtis Tartu Vangla II üksuses, sh S8 eluosakonnas päevakava,

3-24-2876

mille kohaselt oli osakond avatud kell 08.30–12.15, 14.10–17.00 ja 18.00–20.00, so kokku 8

tundi ja 35 minutit. 04.07.2024–12.07.2024 kehtis S8 osakonnas eeluuritavate eluhoone 7. ja

12. osakonna päevakava, mille kohaselt oli osakond avatud kell 08.30–10.30, 13.00–15.00 ja

18.00–20.00.

Tartu Vangla direktori 12.07.2024. a. käskkirjaga nr 1-1/24/37 kehtestatud päevakava

kohaselt on süüdimõistetute eluhoone 8. osakond avatud kell 08.30–10.30, 13.00–15.00 ja

18.00–20.00. Seega kokku on kinnipeetavatel vaba aega avatud eluosakonnas viibimiseks 6

tundi varasema 8 tunni ja 35 minuti asemel. See aeg ületab kinnipeetavale ette nähtud

liikumiseks vaba aega nelja tundi kahe tunni võrra (justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 8 lg 1).

Tartu Vangla direktori 12.07.2024. a. käskkirjaga kehtestati võrdselt kuus tundi vaba aega

kõikides eluosakondades, välja arvatud osakondades, milles paiknevad vahistatud,

arestialused, lukustatud ja kartserirežiimil paiknevad kinni peetavad isikud ning

psühhiaatrilist abi vajavad kinni peetavad isikud. Käskkirja alusel tehtud kodukorra muudatus

on seotud ja põhjendatud Tartu Vangla töö ümber korraldamisega alates 01.07.2024.

2. J. Kolesnikov esitas 16.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Eestis on

kolm erinevat vanglat, kus on kõik reeglid ühesugused. Tartu Vangla direktor otsustas 2023.

aastal, et vanglas koopiate tegemine maksab 0,19 eurot 0,06 euro asemel. Sarnaselt tehti nüüd

vanglas muudatus osakondade lahtiolekuaegades põhjendusega, et vana kord ei ole

põhjendatud. Vangla sõnul tuleb kõiki kinnipeetavaid kohelda võrdselt, kuid kaebaja leiab, et

vangla seda ei tee, kuna Tallinna ja Viru Vanglas on sektorid avatud kell 06.00–20.00.

Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 2008. aastast ja sektor oli sellel ajal avatud 8 tundi ja 35

minutit päevas. Sektor oli suletud üksnes lõuna- ja õhtusöögi ajal. Praeguseks on vangla

teinud muudatusi sektori avatud hoidmise ajas ning nüüd on sektor suletud terve päeva.

Arvestades, et kaebaja ei ole vangla süü tõttu mitu aastat õues käinud, siis viibib ta lukustatud

kambris tund aega rohkem kui teised. Kaebaja leiab, et kahe tunni jooksul ei saa

mitukümmend kinnipeetavat normaalselt jagada aega helistamiseks, köögi kasutamiseks, duši

kasutamiseks, teleri vaatamiseks, mängimiseks jne. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Samuti on kaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi

saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab

aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Kuigi kaebaja ei ole märkinud, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1

loetletud õigushüve on riivatud, võib siiski mõista, et kaebaja hinnangul on vangla enda

tegevusega alandanud kaebaja väärikust. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja

hinnangul põhjustas vangla talle mittevaralist kahju, kuna muutis vangla eluosakonna, kus

kaebaja viibib, avatud olemise aega ning lühendas seda kahe tunni võrra – varasema 8 tunni ja

35 minuti asemel on osakond avatud 6 tundi.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kaebusest ei saa järeldada, et asjaolu, et Tartu Vangla muutis süüdimõistetute eluhoone

osakondade avatud olemise aega selliselt, kinnipeetavatel on vaba aega avatud eluosakonnas

viibimiseks 6 tundi varasema 8 tunni ja 35 minuti asemel, oleks saanud põhjustada kaebajale

3-24-2876

intensiivseid kannatusi. Kohus nendib, et osakonna avatud olemine harjumuspäraselt lühemalt

võib põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste

ebamugavustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebaja

märgib kaebuses, et eluosakonna sektor, milles ta viibib, on terve päev kinni, ei ole see

toimiku materjalide pinnalt kinnitust leidnud. Vangla märkis 17.09.2024. a kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmise otsuses, et kaebaja suhtes kohaldati viimati julgeolekuabinõusid,

sealhulgas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist perioodil 01.08.2023–15.08.2023 ning

ta ei ole hõivatud vangla majandustöödega, õppetegevusega ega muu taasühiskonnastava

tegevusega, mistõttu ei saa vastata tõele kaebaja väide alates 04.07.2024 terve päeva jooksul

suletud osakonnas viibimise kohta.

6. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral.

Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis

erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate

põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise

raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-

17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine

(vangistusseaduse § 41 lg 1). See hõlmab kohtu hinnangul ka eluosakonnas vabalt liikumise

võimalusi. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et Tartu Vangla direktori 12.07.2024.

a. käskkirjaga nr 1-1/24/37 kehtestatud päevakava kohaselt on süüdimõistetute eluhoone 8.

osakond avatud kell 08.30–10.30, 13.00–15.00 ja 18.00–20.00. Seega kokku on

kinnipeetavatel vaba aega avatud eluosakonnas viibimiseks 6 tundi. VsKE § 8 lg 1 kohaselt

peab kinnipeetaval olema oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt neli

tundi. Seega ületab eluosakonna avatud oleku aeg pärast muudatuste tegemist jätkuvalt ette

nähtud 4-tunnist vaba aega, s.o kahe tunni võrra. Seetõttu ei nähtu kohtule, et vangla oleks

käitunud õigusvastaselt, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebuse rahuldamise

tõenäosust ei suurenda kaebaja väide, et Tallinna ja Viru Vanglas on eluosakonnad avatud

selliselt, nagu oli varasemalt ka Tartu Vanglas, s.o kell 06.00–20.00, mistõttu toimub

ebavõrdne kohtlemine. Kaebajal on õigus nõuda õigusaktidega kooskõlas olevaid

kinnipidamistingimusi, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda täpselt samu

kinnipidamistingimusi, mis on mõnes teises vanglas.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

9. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

10. Kaebaja soovib kaebuses veel talle advokaadi määramist. Kohus mõistab, et kaebaja

soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist tema esindamiseks käesolevas asjas (RÕS § 4

lg 3 p 5).

11. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele

isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on

3-24-2876

sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel

lähtuda RÕS-st ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole

sätestatud teisiti. Riigil on kohustus anda abi vajavale isikule tasuta õigusabi üksnes RÕS-s

ettenähtud tingimuste täidetuse korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

12. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Kolesnikov aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele

kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise

tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise

oma õigusi kaitsma. Eelnevat ei muuda kohtu hinnangul ka kaebaja poolt väidetud

tervisprobleemid. Sõltumata kaebaja terviseprobleemidest on kaebaja olnud varasemalt

suuteline pöörduma nii kohtu kui ka vangla poole.

13. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud põhjusel, et kohus

on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab kaebuse käesoleva

määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

14. Eelnevat arvestades jätab kohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja

p 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)