3-24-816/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-816

Haldusasi

Kurzeme planeerimispiirkond kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 14.11.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 21 (11.1-

13/23/1312) ja 15.02.2024 vaideotsuse nr 11.1-13/24/99

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kurzeme planeerimispiirkond, volitatud esindaja

Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Katri Oja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kurzeme planeerimispiirkond kaebus ning tühistada Riigi Tugiteenuste

Keskuse 14.11.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 21 (11.1-13/23/1312) ja 15.02.2024

vaideotsus nr 11.1-13/24/99.

2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Kurzeme planeerimispiirkonna kasuks välja

menetluskulud summas 6050 eurot.

3. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

so

hiljemalt

27.12.2024.

Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva. Nõuded apellatsioonkaebusele ning vastuapellatsioonkaebusele on toodud

halduskohtumenetluse seadustiku §-des 182 ja 184.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahandusministeerium ja Kurzeme planeerimispiirkond (edaspidi ka Kurzeme) sõlmisid

13.10.2017 toetuslepingu projekti Est-Lat „Improvement of sailing infrastructure and yacht

harbours network building in Estonia and Latvia“ (edaspidi projekt) teostamiseks. Projekti

juhtivpartner on Kurzeme planeerimispiirkond ning üheks projektipartneriks oli aktsiaselts

Saarte Liinid (edaspidi Saarte Liinid või hankija).

2. Projekti elluviimiseks viis Saarte Liinid läbi järgmised riigihanked1:

2.1. Ringsu sadama väikelaevasadama laiendamine (viitenumber 199174; edaspidi

Ringsu sadama riigihange), mille tulemusel sõlmiti 31.08.2018 hankeleping

Osaühinguga Kaurits2. Tööde maksumus oli käibemaksuta 664 116,70 eurot (sh tellija

reserv 5%). Hankelepingu täitmine lõpetati 03.09.2021 ning selle tegelik maksumus

oli käibemaksuta 653 243,33 eurot.

2.2. Munalaiu sadama väikelaevasadama laiendus II (viitenumber 198843; edaspidi

Munalaiu sadama riigihange), mille tulemusel sõlmiti 24.08.2018 hankelepingu OÜ-

ga BauEst. Tööde maksumus oli käibemaksuta 341 206 eurot (sh tellija reserv 5%).

Hankelepingu täitmine lõpetati 19.05.2021 ning selle tegelik maksumus oli

käibemaksuta 328 154,24 eurot.

3. Rahandusministeerium auditeeris ajavahemikul 09.03.2022–20.06.2023 muu hulgas ka

Ringsu ja Munalaiu sadamate riigihankeid ning tuvastas auditi lõpparuandes JKS-49/2022, et

mõlema riigihanke osas oli hankija viidanud standarditele ja suunistele, kuid ei olnud

märkinud viidet „või samaväärne“.

4. Rahandusministeeriumi auditi järgselt alustas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK)

finantskorrektsiooni tegemisele suunatud menetlust. Menetlus lõppes 14.11.2023 Kurzemele

finantskorrektsiooni otsuse nr 21 (11.1-13/23/1312; edaspidi finantskorrektsiooni otsus)

tegemisega. Finantskorrektsiooni otsusega leiti, et nii Ringsu kui ka Munalaiu sadama

riigihanke kuludest 5% ei ole abikõlblikud ning kokku tuleb Kurzemel tagasi maksta Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus summas 37 535,81 eurot. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult

järgmised:



Riigihangetes oleks pidanud olema standardite ja suuniste juures samaväärsuse märge

ning selle puudumine võis piirata pakkujate ringi;



Hankija ei saa eeldada, et samaväärsusklausli puudumine ei välista pakkujate

võimalust pakkuda oma pakkumuses samaväärseid lahendusi ja juhiseid;



hankes osalevate isikute ring oleks võinud olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud

pakkuda samaväärseid lahendusi;



Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektidele“ ja

ehitusseadustik ei tee viiteid konkreetsetele standarditele.



Objektiivseid põhjendusi, miks on vaja nõuda ehitustööde alusdokumentides

nimetatud erinorme, lisamata märget „või samaväärne“, ei ole esitatud;



Ei ole oluline, kas tegemist on alla rahvusvahelise piirmäära või üle rahvusvahelise

piirmäära jääva hankega, eespool nimetatud standardid ilma märkuseta „või

samaväärne“ on mõlemal juhul konkurentsi piiravad.

5. Finantskorrektsiooni otsuse peale esitas Kurzeme planeerimispiirkond 13.12.2023 RTK-le

vaide, mis jäeti 15.02.2024 vaideotsusega nr 11.1-13/24/99 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.

6. Kurzeme planeerimispiirkond (edaspidi ka kaebaja) esitas 18.03.2024 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka

vastustaja)

finantskorrektsiooni otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.

1 Edaspidi Ringsu sadama ja Munalaisu sadama riigihanked ühiselt riigihanked.

2 Kustutatud äriregistrist 07.07.2023 seoses ühinemisega AS Tariston.

2(12)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukoht

7.1. Finantskorrektsiooni otsus on õigusvastane ning viited konkreetsetele

standarditele olid põhjendatud. Riigihanked jäid alla rahvusvahelist piirmäära, mistõttu

ei tulnud riigihangete läbiviimisel arvestada piiriülese huviga. Sel põhjusel ei saa

finantskorrektsiooni tegemisel tugineda ka väitele, et rikkumine piiras rahvusvahelist

konkurentsi.

7.2. Riigihangete alusdokumentides märgitud standardid on Eesti ehitusettevõtjate seas

üldtuntud. Finantskorrektsiooni otsuses puuduvad jälgitavad põhjused, millest saaks

järeldada, et alusdokumentides märgitud standarditel võis olla objektiivselt piirav mõju

konkurentsile Eesti ettevõtjate seas. Kohtupraktika järgi puuduvad põhjendamatud

takistused hanke avamisel konkurentsile, kui hankel saanuks osaleda vähemalt kaks

ettevõtjat. Nii Ringsu kui ka Munalaiu riigihankel osales kolm ettevõtjat.

7.3. Huvitatud ja hoolsal pakkujal ei olnud põhjust jätta pakkumust esitamata ning

nõustuda ei saa vastustaja väitega, et samaväärsusklausli puudumine on läbipaistvuse

põhimõtte rikkumine ning pakkujad ei saanud arvestada võimalusega esitada

pakkumust samaväärsete standardite alusel. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) § 114

lg 3 sätestab, et kui hankija viitab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses RHSi § 88

lg-s 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui

pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste

tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega

kooskõlas. Valitseva arvamuse kohaselt on RHS § 88 lg 3 tihedalt seotud RHS § 114

lg-ga 3. Juhul kui hankija ei ole tehnilises kirjelduses RHS § 88 lg-s 2 nimetatud

alusele viitamisel lisanud märget „või samaväärne”, on hankijal siiski RHS § 114 lg 3

järgi keelatud pakkumus automaatselt tagasi lükata, kui pakutud lahendused on

tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Seega saab pidada rikkumist

formaalseks ning tõendamata on finantsmõju.

7.4. Riigihangete alusdokumentide kohaselt peavad tarnitavad tooted ja materjalid

olema vähemalt samaväärsed projektis kirjeldatud materjalidega. Seega on väär

finantskorrektsiooni otsuses märgitu, mille kohaselt samaväärsuse klausel hõlmab vaid

materjale. Seda eksimust möönab vastustaja ka vaideotsuses. Riigihangetes

osalemisest huvitatud ettevõtja sai

arvestada, et pakkuda võib

projektdokumentatsioonis viidatud standardites toodud nõuetega määratud toodete ja

materjalidega samaväärseid tooteid ja materjale. Seega ei saa toodete ja materjalide

standardite osas RHS § 88 lg-te 3 ja 7 rikkumist esineda.

7.5. Jättes kõrvale toodete ja materjalide standardid, mille osas samaväärsuse klausel

oli välja toodud, siis ei mõjutanud ülejäänud standardid pakkujate ringi või

pakkumuste arvu. Ringsu ja Munalaiu riigihangete hankelepingute projektide järgi

kohaldatakse ehituse töövõtulepingute üldtingimusi (edaspidi ETÜ 2013) ulatuses,

milles hankelepingu projekti tingimused ei sätesta teisiti. ETÜ 2013 punkti 8.1.3

kohaselt on töövõtjal õigus teha muudatusi tellija poolt või korraldusel koostatud

ehitusprojektis või muudes lähteandmetes ja ehitises kasutatavates ehitustoodetes (sh

viimistlusmaterjalides) üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul, arvestades ETÜ

2013 punktis 3.1.3 sätestatut. Kui tegemist on tehniliselt samaväärsete ehitustoodete,

projektilahenduste või seadmetega, siis tellijal ei ole õigust nende kooskõlastamisest

3(12)

keelduda. Samaväärsust peab tõendama töövõtja, esitades selleks vajalikud andmed

või dokumendid. ETÜ 2013 punkt 3.1.3 järgi on töövõtja kohustatud tegema tööd,

võttes aluseks tellija esitatud ehitusprojekti ja muud lepingus kirjeldatud nõuded ja

tingimused. Töövõtjal on õigus kalduda kõrvale ehitusprojektist tulenevatest nõuetest,

mis käsitlevad tehnilisi parameetreid, üksnes tingimusel, et töövõtja fikseerib

kõrvalekaldumised ehitusprojektist ehitustööde päevikus ja teostusjoonistel, ning

järgmistel juhtudel: 3.1.3.1. sellega ei muutu ettenähtud lõpptulemus, töö

põhimõttelised ega funktsionaalsed lahendused; sellega ei vähendata ehitise ega selle

osade ohutust, funktsionaalsust, kvaliteeti, planeeritavat eluiga ega suurendata

ekspluatatsiooni- või hoolduskulusid; sellega ei muudeta ehitise muid olulisi näitajaid;

tegemist on selliste kõrvalekaldumistega, mille puhul ei ole vaja ehitusprojekti

muuta.“. Samaväärsed ei ole standardid, mis muudavad ehitustööde lõpptulemust või

töö põhimõttelisi ja funktsionaalseid lahendusi; või millega vähendatakse ehitise või

selle osade ohutust, funktsionaalsust, kvaliteeti, planeeritavat eluiga või millega

suurenevad ekspluatatsiooni- või hoolduskulud või millega muudetakse ehitise olulisi

näitajaid. Ehk ka siis, kui projektdokumentatsioonis oleks vaidlusaluste standardite

juures olnud märge „või sellega samaväärne“, ei oleks saanud ettevõtja tugineda

sellistele standarditele, mille järgimine oleks toonud kaasa vastuolu ETÜ punkidega

3.1.3.1–3.1.3.4.

7.6. Otsuses ei ole arvestatud ega kaalutud asjaolu, et nii Ringsu kui ka Munalaiu hangete

objektiks olevad tööd hõlmasid tööprojekti staadiumi projekteerimistööde teostamist.

Tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja

insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab

nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille

olemasolu peetakse vajalikuks. Kasutatava ehitustoote, -materjali ja -seadme mark ja selle

tootja või valmistaja esitatakse alles tööprojektis. Ringsu ja Munalaiu hangete tehnilise

kirjelduse punkt 5.3 järgi võis töövõtja alustada ehitustöödega pärast vastava osa tööprojekti

koostamist ning kooskõlastamist tellija ja omanikujärelevalve esindajaga. Seega võis

professionaalne pakkuja arvestada võimalusega, et tellija ei saa kooskõlas ETÜ 2013 punktiga

8.1.3 keelduda tööprojekti staadiumis dokumentide kooskõlastamisest põhjusel, et kasutatud

on samaväärseid tooteid, projektilahendusi ja/või seadmeid. Seega sätestasid hangete

tingimused huvitatud ettevõtjate jaoks selgelt võimaluse teostada hankelepingute objektiks

olevad ehitustööd viidatud määratud tehniliselt samaväärsete ehitustoodete,

projektilahenduste ja seadmetega.

7.7. Finantskorrektsiooni otsuse järgi ei ole hankelepingute osaks olevad ETÜ 2013

tingimused asjakohased, kuna need kohalduvad üksiku toote või materjali asendamisel

hankelepingu täitmise käigus ega ole seega samaväärse toimega nagu hangete

alusdokumentides viidatud standardite juures olev „või sellega samaväärne“ märge. Samuti ei

ole vastustaja hinnangul hankelepingu täitjal võimalik nende alusel lähtuda hankelepingu

täitmisel samaväärsetest „tööprotseduuridest ja lahendustest“. Vaideotsuse kohaselt seisneb

rikkumine asjaolus, et samaväärsuse klausel puudub standardite juurest, mis puudutavad

ehitamise üldiseid nõudeid. Vastustaja põhjendused on meelevaldsed. ETÜ 2013 punktide

3.1.3 ja 8.1.3 kohaldamine ei ole piiratud „üksiku toote või materjaliga“ ning arusaadavalt ei

ole välistatud ka samaväärsed „tööprotseduurid ja lahendused“ või muudatused ehitamise

üldisemat laadi nõuetes. Tellija ei saa keelduda tehniliselt samaväärsete ehitustoodete,

projektilahenduste või seadmete kasutamisest (ETÜ 2013 p 8.1.3). Kõik finantskorrektsiooni

otsuses loetletud standardid on põhimõtteliselt „projektilahendused“, millest hankelepingu

täitja võib tellija kooskõlastuseta kõrvale kalduda, kui hankelepingu täitja lähtub samaväärsest

standardist/projektilahendusest. Ehitusvaldkonna standardid, sh Ringsu ja Munalaiu

4(12)

projektdokumentatsioonis viidatud standardid, ei ole midagi muud kui süstematiseeritud

nõuded projekteerimis- ja ehitustöödele. Ehitusprojekt ise on projekteerimise käigus

koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet (EhS

§ 5), sh nõudeid, millest tuleb ehitustööde teostamisel lähtuda ning millele ehitustööd peavad

lõppastmes vastama. Standardeid kasutatakse projekteerimisel, kuivõrd need väljendavad

üldiselt aktsepteeritud miinimumnõudeid ja ühtlasi sisustatakse standardite kaudu head tava

(EhS § 7).

7.8. Vastustaja tõlgendus, et osa riigihangetes viidatud standardeid on sellised, millest

hankelepingu täitja ei saa ühelgi juhul kõrvale kalduda, on ilmselgelt kitsendav ega

põhine kehtival õigusel. Avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankeleping on

VÕS § 35 järgi sõlmitud tüüptingimustel ning tüüptingimuste tõlgendamisel

kohaldatakse erireeglit, mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust

tingimuse kasutaja kahjuks. Seega võis ka Ringsu ja Munalaiu riigihangetest huvitatud

ettevõtja arvestada ETÜ 2013 punktide 3.1.3 ja 8.1.3 tõlgendusega, mis võimaldab

järgida kõiki samaväärseid standardeid ja ükskõik millises ulatuses, s.t kõnealused

lepingutingimused ei kohaldu ainult üksiku toote või materjali või ehitamise erinõuete

osas (vaid kõigi toodete, materjalide ning ka ehitamise üldnõuete osas). Et

„samaväärse“ lubatavuse hindamisel tuleb arvestada mitte üksnes tehnilist kirjeldust,

vaid ka lepingu tingimusi, kinnitab ka hiljutine kohtulahend asjas 3-21-2384.

7.9. Ootamatu on vaideotsuse seisukoht, riigihangetes huvitatud ettevõtja ei saanud

ETÜ 2013 punktidega 3.1.3 ja 8.1.3 üldse arvestada, sest ETÜ 2013 ei olnud osa

riigihanke alusdokumentidest. Asjaolu, et ETÜ 2013 dokumenti ei olnud laaditud

riigihangete registrisse ei tähenda, et ETÜ 2013 ei olnud osa riigihanke

alusdokumentidest. ETÜ 2013-le viidatakse hankelepingute projektides. Vastustaja

loogikast lähtudes ei ole ka projektdokumentatsioonis viidatud standardid riigihangete

alusdokumentideks, sest ka neid ei olnud registrisse lisatud.

7.10. Vastustaja väide, et märketa standardite arv ja nendega seotud tööde maht sedavõrd

suur, et rikkumine puudutab hankelepingu olulist osa ning tegemist ei saa olla formaalse

rikkumisega, on põhjendamatu. Enamik finantskorrektsiooni otsuses loetletud standarditest

käsitlevaid tooteid ja materjale, mille samaväärsuse klausel sisaldub hangete tehnilise

kirjelduse punktis 5.1. Seda möönab vastustaja ka vaideotsuses ning nende osas rikkumist ei

esine. Kuna otsuses ei ole selle asjaoluga arvestatud, siis on tegemist kaalumisveaga.

7.11. Rikkumised ei mõjutanud Euroopa Liidu eelarvet ning finantskorrektsiooni

otsust tehes ei ole arvestatud asjakohase kohtupraktikaga. Tallinna Ringkonnakohus

selgitas lahendis 3-20-895, et liidu eelarvele kahju esinemise tuvastamisel tuleb

arvesse võtta kahju tekkimise tõenäosust. Tõenäosuse hindamisel ei tule võtta arvesse

üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka

selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele ehk kas esitatud oleks odavam pakkumus.

Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt

poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust (ei oleks toonud kaasa odavamat

pakkumust), ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Tulenevalt

Ringsu ja Munalaiu riigihangete objektiks olevate sadamate projekteerimis- ja

ehitustööde iseärasusest ja Eestis vastava tegevusvaldkonna väiksusest, osaleb

analoogsetel hangetel üksnes väike ring ettevõtjaid. Märke „või sellega samaväärne“

puudumine osade standardite juurest ei omanud seetõttu hangete tulemustele mingit

mõju. Täna kasutab Saarte Liinid samaväärsuse klauslit ning pakkujate ring ei ole

sellest suurenenud.

5(12)

8. Vastustaja seisukoht

8.1. Kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb

finantskorrektsiooni otsuses ja vaideotsuses toodud põhjenduste juurde.

8.2. RHS § 88 lg 7 rikkumist saab eeldada ainuüksi sellest, kui RHS § 88 lg-s 3 sätestatud

märget „või sellega samaväärne“ ei ole märgitud ning seda ei saa tuletada sõnaselgelt ka

muudest riigihanke alusdokumentide tingimustest. Antud juhul oli samaväärsuse märge puudu

standarditel ja juhistel, mis hõlmavad ka tööprotseduure ja ehituslahendusi, millele ei saa

samaväärsete võimaldamist tuletada ka asjade või materjalide asendamise võimaldamisest.

Lisaks hõlmasid kõnealused standardid ehitustöid läbivalt, mõjutades seeläbi olulist osa

hangitud töödest. Vastustaja on seisukohal, et standarditele viitamisel märke "või sellega

samaväärne" puudumine võis tingida ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ning seada

põhjendamatu takistuse riigihanke avamisel konkurentsile. Asjaolu, et hangetes esitas

pakkumused kolm ettevõtjat, ei mõjuta rikkumise esinemist, vaid seda saab arvesse võtta

finantsmõju suuruse hindamisel, mida vastustaja on ka praegusel juhul teinud leides, et

asjakohane on kohaldada 5%-list määra. Samuti ei mõjuta rikkumise esinemist see, kas

tegemist on alla või üle rahvusvahelise määra hankega, kuivõrd RHS ei näe sellest tulenevalt

samaväärsuse märke lisamisel erisusi.

8.3. Hankija nõutud standardid ja juhised on tehnilise kirjelduse osa, siis mõjutavad need ka

hankes osalemise otsust. Seetõttu võib nõutud standardite või juhiste juures samaväärse

lahenduse lubatavuse märke puudumine kallutada potentsiaalseid pakkujaid loobuma

pakkumuse esitamisest, ehkki nad oleks võimelised pakkuma samaväärseid lahendusi (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-21-2384). Ettevõtted võivad teha ehitustöid erinevalt

ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, mistõttu võivad eelisseisus olla need ettevõtted, kes

tavapäraselt ehitustööde teostamisel juba lähtuvadki hankija poolt nõutud standarditest ja

juhistest. Seevastu ettevõtete puhul, kes ei ole enne hankija poolt nõutud standardite ja

juhistega kokku puutunud, pole välistatud, et lisaks neile võõraste standardite ja juhiste sisuga

tutvumisele, peavad nad hankelepingu sõlmimise ajaks muutma oma tööprotsesse (mis võib

osutuda mõnele ettevõttele liialt keeruliseks või isegi võimatuks) ja koolitama välja oma

töötajaid.

8.4. Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 3-21-2384 ei ole asjakohane. Esiteks

lähtus kohus viidatud lahendis hankija sõnastatud hankelepingu muutmisklauslist, mitte

kaebaja viidatud ehituse töövõtulepingu üldtingimustest (ETÜ 2013). Teiseks olid viidatud

kohtuasjas vaidlusesemeks peamiselt asjade ja teenustega seotud standardid, erinevalt

praegusest vaidlusest, kus peamiseks on ehitustööde ja ehitustegevustega seotud standardid ja

juhised. Seega on mõlema vaidluse asjaolud küllaltki erinevad ning vastustaja hinnangul ei

saa Tallinna Ringkonnakohtu otsusest automaatselt järeldada seda, et ka praegusel juhul said

potentsiaalsed pakkujad nõutud standardite ja juhiste asendamise võimalusega kindlasti

arvestada.

8.5. Kaebaja viidatud ETÜ 2013 punktis 8.1.3 sätestatud lause võib olla asjakohane

tagantjärgi mõne üksiku ehitustoote, lahenduse või seadme asendamise juures, kuid on ilmne,

et see lause ei loo sama suurt kindlust pakkujatele nõutud standardite ja juhiste asendamise

võimaluse kohta, kui seda looks märge „või samaväärne“ iga nõutud standardi ja juhise

juures. Samuti pole võimalik eelkirjeldatud ETÜ 2013 sättest järeldada, et võimalik on

kasutada ka samaväärseid tööprotseduure, mida nõutud standardites ja juhistes kirjeldatud on.

6(12)

8.6. Isegi kui kohus leiab, et ETÜ 2013 punkt 8.1.3 andis pakkujatele juba pakkumuse

koostamise ja esitamise etapis piisava kindluse, et neil on hankelepingu täitmise faasis õigus

nõuda riigihanke alusdokumentides nõutud standardite ja juhiste asendamist samaväärsete

standardite ja juhiste vastu, siis ei toeta seda lähenemist RHS § 123 lg 1 punkt 2, mille

kohaselt pidanuks standardite ja juhiste samaväärsetega asendamise ulatus, sisu ja

kohaldamistingimused olema hankedokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.

Antud juhul leiab vastustaja, et kaebaja poolt viidatud ETÜ 2013 punktis 8.1.3 sätestatud

lausest ei nähtu selget, täpset ja ühemõttelist võimalust pakkujale asendada hankelepingu

täitmise käigus standardeid ja juhiseid.

8.7. Nõustuda ei saa kaebajaga, et riigihangete eripära arvestades on ebatõenäoline, et

samaväärsuse märke puudumisest tulenevalt ei ole liidu eelarvele kahju tekkinud.

Finantskorrektsiooni tegemine ei eelda finantsmõju tõenäosuse hindamist. Euroopa Kohtu

01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu

koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema

majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema

tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud

ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta

kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16,

EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu

14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et

konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de

commerce et d’industrie de l’Indre, C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47). Vastustaja on nii

vaidlustatud otsustes kui ka käesoleva vastuse p-s 4 selgitanud, millest tulenevalt võib mõju

esinemist eeldada. Kuivõrd neid eeldusi ei saa tõsikindlalt välistada, siis tuleb lugeda, et

finantskahju Euroopa Liidu vahenditele on tekkinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Projekt viidi ellu Euroopa territoriaalse koostöö programmina (edaspidi ETK). Perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS2014_2020) § 54 lg 6 sätestab, et

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks ETK programmis kehtestatud

finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord või STS2014_2020 lg 7 alusel kehtestatud

finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord, kui ETK programmi kohaselt võetakse

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevate riikide riigisiseselt

kehtestatud kord. Praegusel juhul on kehtestatud suunised kõigi Eesti-Läti programmi 2014–

2020 poolt rahastatud finantskorrektsioonide tegemiseks3 (edaspidi finantskorrektsiooni

juhend). Juhendi eesmärgiks on kehtestada otsustuspõhimõtted ning kirjeldada asjakohast

õigusraamistikku ja programmi asutuste ülesandeid ning samuti tuua esile projektide

toetusesaajate kohustused, kui avastatakse eeskirjade eiramisi nende projektide osas. Lisaks

STS2014_2020 ja finantskorrektsiooni juhendile kohalduvad praegusel juhul ka veel Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus (EL) nr 1299/20134 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 1303/20135, mis sätestab finantskorrektsioonide tegemise.

3 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 394–405; tõlge esitatud 406–418.

4 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse

koostöö eesmärgil.

5 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

7(12)

10. Finantskorrektsiooni juhend kehtestab finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhimõtted

ning deklareerib, et see on kooskõlas määrusega 1303/2013. Määruse 1303/2013 kohaselt on

finantskorrektsiooni tegemine lubatud, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult

täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Finantskorrektsiooni

juhendi kohaselt on üheks finantskorrektsiooni tegemise põhimõtteks – ei järgita või rikutakse

riigihanke-eeskirju6. Lisaks kehtestab juhend, et kui Eesti toetusesaaja või partner on avaliku

sektori hankija ja teenuse, kauba või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne või suurem

lihthanke piirmäärast, ning hankija on rikkunud kohustust järgida hanke üldpõhimõtteid, võib

finantskorrektsiooni määr olla 5, 10, 25 või 100 protsenti olenevalt rikkumise raskusastmest,

kasutades EÜ-s sätestatud finantskorrektsiooni põhimõtete juhendit. Seega on ka praegusel

juhul asjakohane senine finantskorrektsioonide tegemisel välja kujunenud kohtupraktika,

mille kohaselt peavad finantskorrektsiooni tegemiseks esinema järgmised eeldused: 1) rikutud

peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest

või tegevusetusest; 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju

(Euroopa Kohtu otsus asjas C-743/18 Elme Messer Metalurgs, p 51). Seejuures mõeldakse

liidu õiguse rikkumise all ka selliste riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad

fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist

reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (samas, punkt 52). Selliste

riigisiseste õigusnormide hulka kuulub ka riigihangete korraldamist reguleeriv normistik,

käesoleval juhul riigihangete seaduse kuni 14.07.2018 kehtinud redaktsioon (edaspidi RHS)7.

11. Vaidlust ei ole, et:



riigihangete elluviimisel ja toetusrahade väljamaksete tegemisel vastustaja rikkumisi, mis

oleks pidanud välistama toetuse osalise väljamaksmise, ei tuvastanud ning rikkumised

tuvastas Rahandusministeerium 20.06.2023 auditi nr JKS-49/2022 lõpparuandes8;



RHS § 88 lg 3 sätestas, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS

§ 88 lg-s 2 nimetatud alusele9 kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse

kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”;



Ringsu sadama kui ka Munalaiu sadama riigihanke alusdokumendid sisaldavad erinevaid

viiteid mitmesugustele standarditele ja suunistele10;



standardite ja suuniste osas, mis puudutavad tooteid ja materjale, on samaväärsuse viide

riigihanke alusdokumentides11 tehtud;



Ringsu sadama riigihankes kui ka Munalaiu sadama riigihankes esitasid pakkumused kolm

pakkujat12.

6 Dtl 407.

7 Ringsu sadama riigihange kuulutati välja 06.07.2018 (dtl 39) ning Munalaiu sadama riigihange kuulutati välja

20.06.2018 (dtl 42).

8 Dtl 311–360, kus konkreetseid riigihankeid hinnatakse punktides 4.1.4 (Ringsu sadam) ja 4.1.5 (Munalaiu

sadam).

9 RHS § 88 lg 2 sätestab: Tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks alltoodud järjekorras: 1)

Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi; 2) Euroopa standardi; 3) Euroopa tehnilise tunnustuse, mille on

andnud Euroopa Liidu liikmesriigi määratud tunnustusasutus ja mis kinnitab, et tehnilisest seisukohast lähtudes

sobib toode ettenähtud otstarvet täitma oma omaduste poolest, mis vastavad ehitustöödele esitatud põhinõuetele,

oma tunnuste ja ettenähtud rakendamis- või kasutustingimustele vastavuse poolest; 4) ühtse tehnilise kirjelduse,

mis on kehtestatud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi poolt tunnustatud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud

menetlusele; 5) rahvusvahelise standardi; 6) mõne Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tehnilise

kontrollisüsteemi; 7) ehitustööde projekteerimise, arvestusmeetodite või teostamisega või toodete kasutamisega

seotud Eesti algupärase standardi, Eesti tehnilise tunnustuse või Eesti tehnilise kirjelduse.

10 Loetelu on toodud finantskorrektsiooni otsuse punktides 1 ja 2 (dtl 380–381).

11 Dtl 132 (Ringsu sadama riigihanke tehniline kirjeldus) ja 138 (Manalaiu sadama riigihanke tehniline

kirjeldus); tehnilises kirjelduses on märgitud: Tarnitavad tooted ja materjalid peavad olema vähemalt

samaväärsed projektis kirjeldatud toodete ja materjalidega.

12 Dtl 40 (Ringsu sadama riigihange) ja 43 (Munalaiu sadama riigihange).

8(12)

12. Esmalt on vaidlus selles, kas Saarte Liinid rikkus RHS § 88 lg-t 3 ja 7 või nähtus

samaväärsuse tingimus hankelepingu projektis13 viidatud ETÜ 2013-st. Kui rikkumine aset

leidis, siis tuleb hinnata seda, kas selline rikkumine peaks endaga kaasa tooma

finantskorrektsiooni otsuse tegemise. Nendele küsimustele vastust otsides tuleb aga esmalt

vastata küsimusele, kas riigihanke alusdokumentides tehtud viited standarditele ja suunistele

on üldse käsitatavad pakkumuse vastavuse kriteeriumina, mille osas RHS § 88 lg 3 kohaldub,

või on tegemist hankelepingu täitmise tingimustega, millele RHS § 88 lg 3 ei kohaldu.

13. Jättes kõrvale need standardid ja suunised, mis on seotud materjalide ja toodetega14, siis

nähtub kohtule, et ülejäänud standardid ja suunised on oma olemuselt pigem hankelepingu

esemeks oleva ehitustöö kvaliteedinõuded15. Kohtu hinnangul ei ole aga RHS § 88 lg 3

kohaldatav hankelepingu täitmise tingimustele. Kui hankija soovib, et hankelepingu alusel

tehtavad tööd vastaksid teatud kvaliteedistandardile või oleks nende tegemisel järgitud mingit

konkreetset korda, siis on kõik pakkujad selles osas võrdsed. Ka kohtupraktikas on korduvalt

mööndud hankija õigust ise otsustada ja määrata, mida hankida, millistele nõuetele peab

hankelepingu alusel tehtav töö vastama ning millistest tingimustest hankelepingu täitmisel

lähtutakse. Praegusel juhul ei nähtu finantskorrektsiooni otsusest, et vastustaja või ka

Rahandusministeerium oleks üldse sellest aspektist riigihanke nõuetest kinnipidamist

hinnanud. Seega olukorras, kus standardid ja suunised, mis puudutavad hankelepingu täitmise

kvaliteedinõudeid ja mis ei ole mitte pakkumuse vastavuse tingimused vaid hankelepingu

täitmise tingimused, ei oleks RHS § 88 lg 3 üldse kohaldatav.

14. Finantskorrektsiooni otsuses on kokku kogutud riigihanke alusdokumentides viidatud

kõikvõimalikud standardid ja suunised ning vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebuse punktis

41 esitatud loetelule, mis viitavad ehitustoodetele ja -materjalidele ning mis on

samaväärsusklausliga hõlmatud. Jääb arusaamatuks, miks nii Rahandusministeerium kui ka

hiljem vastustaja leidsid, et riigihangete tehnilises kirjelduses tehtud sõnaselge samaväärsuse

klausel on kohaldatav üksnes tootestandarditele, mitte aga materjalidele. Kuna vähemalt osa

finantskorrektsiooni otsuses viidatud standarditest ja suunistest on samaväärsusklausliga

hõlmatud ning osa puhul ei pruukinud samaväärsusklausli lisamine olla üldse vajalik, siis ei

välista kohus, et seda asjaolu hindamata võib vastustaja olla teinud asjas kaalumisvea.

15. Ent isegi kui möönda RHS § 88 lg 3 kohaldamist seeläbi, et kuna ehitusprojekti tuleb

käsitada tehnilise kirjelduse osana, siis tuleb ka selles märgitud tingimusi käsitada ühe osana

tehnilisest kirjeldusest, siis sellist lähenemist võiks toetada riigihangete tehniliste kirjelduste

sõnastus, kus on märgitud, et: „Tööde teostamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja

head ehitustava, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid./…/ Tööd ja nendega

kaasnevad tööd tuleb teostada vastavalt hanke alusdokumentidele, sealhulgas hankelepingu

projektis (HD Lisa V – Hankelepingu projekt, edaspidi HD Lisa V) esitatud tingimustele.“ Sel

põhjusel leiab kohus, et välistatud ei ole siiski RHS § 88 lg 3 kohaldamine ka neile riigihanke

alusdokumentides viidatud standarditele, mis ei ole seotud toodete ja materjalidega ning mille

osas märge „või samaväärne“ puudub. Sel põhjusel analüüsib kohus finantskorrektsiooni

otsuse õiguspärasust ka sellest aspektist.

16. Pärast vaidemenetlust ei ole vaidlust enam selles, et toodete ja materjalide osas oli mõlema

riigihanke samaväärsuse viide olemas. Küsimus on aga selles, kas nende standardite ja juhiste

osas, mis materjale ja tooteid ei käsita, on samaväärsuse märge olemas või mõistlikult

13 Dtl 144 ja 158.

14 Kaebaja esitatud loetelu on toodud kaebuse punktis 41; dtl 12–13.

15 Nt viidatakse Hoone tehnosüsteemide RYL2002 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõude, Osa 1“ või

MAARYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“ või EVS 932:2017

„Ehitusprojekt“.

9(12)

tuletatav hankelepingutes tehtud viidetest ETÜ 2013-st. Kohus märgib, et samaväärsuse

klausel võib tuleneda ka ETÜ 2013-st. Nimelt ei näe RHS ega ka EL direktiivid ette, et

märkus „või samaväärne“ tuleks märkida iga viite juurde või et see peaks olema toodud

mingis konkreetses riigihanke alusdokumendis. Samuti ei sätesta RHS või EL direktiivid,

kuidas samaväärsusklausel sõnastatud olema peab. Seega võib samaväärsusklausel tuleneda

ka hankelepingust. Kuna hankelepingutes on tehtud viide ETÜ 2013-le, siis nõustub kohus

kaebajaga, et samaväärsusklausel võib tuleneda ka sellest dokumendist.

17. Kaebaja leiab, et samaväärsusklausel on tuletatav ETÜ 2013 punktidest 8.1.3 ja 3.1.3,

tuginedes muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsusele nr 3-21-2384. Vastustaja

on seevastu seda meelt, et viidatud ETÜ 2013 punktidest ei nähtu samaväärsuse klauslit

tööprotseduuridele. Lisaks leiab vastustaja, et kaebaja viidatud ringkonnakohtu lahend ei ole

asjakohane.

17.1. ETÜ 2013 punkt 8.1.3 kehtestab, et: „Töövõtjal on õigus teha muudatusi tellija

poolt või korraldusel koostatud ehitusprojektis või muudes lähteandmetes ja ehitises

kasutatavates ehitustoodetes (sh viimistlusmaterjalides) üksnes tellija eelneval

kirjalikul nõusolekul, arvestades punktis 3.1.3 sätestatut. Kui tegemist on tehniliselt

samaväärsete ehitustoodete, projektilahenduste või seadmetega, siis tellijal ei ole

õigust nende kooskõlastamisest keelduda. Samaväärsust peab tõendama töövõtja,

esitades selleks vajalikud andmed või dokumendid.“

17.2. ETÜ 2013 punkt 3.1.3 kehtestab, et: „3.1.3. Töövõtja on kohustatud tegema tööd,

võttes aluseks tellija esitatud ehitusprojekti ja muud lepingus kirjeldatud nõuded ja

tingimused. Töövõtjal on õigus kalduda kõrvale ehitusprojektist tulenevatest nõuetest,

mis käsitlevad tehnilisi parameetreid, üksnes tingimusel, et töövõtja fikseerib

kõrvalekaldumised ehitusprojektist ehitustööde päevikus ja teostusjoonistel, ning

järgmistel juhtudel: 3.1.3.1. sellega ei muutu ettenähtud lõpptulemus, töö

põhimõttelised ega funktsionaalsed lahendused; 3.1.3.2. sellega ei vähendata ehitise

ega selle osade ohutust, funktsionaalsust, kvaliteeti, planeeritavat eluiga ega

suurendata ekspluatatsiooni- või hoolduskulusid; 3.1.3.3. sellega ei muudeta ehitise

muid olulisi näitajaid; 3.1.3.4. tegemist on selliste kõrvalekaldumistega, mille puhul ei

ole vaja ehitusprojekti muuta.“

17.3. Ehkki viidatud ETÜ 2013 punktide sõnastus on keerukas, siis nõustub kohus

kaebajaga, et viidatud punktid kogumis RHS § 88 lg-lg 3 on mõistetavad

samaväärsusklausliga. Kohtu hinnangul ei ole alust tõlgendada ETÜ 2013 punktis

8.1.3 märgitud mõistet „projektilahendus“ kitsalt ning see saab hõlmata ka nõudeid

tööde teostamisele ning kvaliteedile. Ehkki vastustaja hinnangul ei anna ETÜ 2013

pakkujale samaväärset kindlustunnet võrreldes sellega, kui samaväärsusklausel on

muul viisil sõnastatud, siis on selline väide teoreetiline ning põhineb eeldusel, et

pakkujad ei ole oma ala asjatundjad. Samuti on arusaamatu hankija mõttekäik, et

kindlustunde pakuks märge „või samaväärne“ iga nõutud standardi ja juhise juures.

Selline nõue ei vasta RHS-ile ning hankija kujundusõigusele riigihanke

alusdokumentide koostamisel. Lisaks märgib kohus, et ka viide „või samaväärne“ ei

anna pakkujale automaatset garantiid, et tema poolt järgitav standard või suunis on

aktsepteeritav, kuna pakkuja ei saa olla ilma standardite ja juhistega sisuliselt

tutvumata veendunud, et tema järgitav standard või juhis on riigihanke

alusdokumentides viidatuga samaväärne ja ta suudab samaväärsust tõendada. Hankija

ei ole kohustatud ehitustööde kvaliteedis järeleandmisi tegema ega aktsepteerima

standardeid ja juhiseid, mis tööde kvaliteeti ei taga.

10(12)

18. Ootamatu ja RHS-i põhimõtetega vastuolus on ka see vastustaja seisukoht, et isegi kui

ETÜ 2013 punktis 8.1.3 kohaldub, siis toeta seda lähenemist RHS § 123 lg 1 punkt 2, mille

kohaselt pidanuks standardite ja juhiste samaväärsetega asendamise ulatus, sisu ja

kohaldamistingimused olema hankedokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.

Vastustaja viidatud RHS § 123 lg 1 punkt 2 reguleerib hankelepingus muudatuste tegemist

ning see säte ei puuduta riigihanke alusdokumentide koostamist. Sel põhjusel ei nõustu kohus

vastustajaga, et see säte kohustab hankijat selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt kehtestama

riigihanke alusdokumentides standardite ja juhiste samaväärsetega asendamise ulatuse, sisu ja

kohaldamistingimused. Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankijal oleks

hanke ettevalmistamisel raske, kui mitte võimatu ette näha, millised samaväärsed tooted või

standardid võivad eksisteerida, seetõttu pole ka võimalik seda riigihanke alusdokumentides

ammendavalt reguleerida.

19. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks sisuliselt hinnanud, kas samaväärsusklausel võib

tuleneda ETÜ 2013-st, ehkki kaebaja viitas sellele juba finantskorrektsiooni otsuse eelnõule

esitatud ärakuulamiskirjas16. Vastustaja kommentaar finantskorrektsiooni otsuses kaebaja

esitatud väitele on napisõnaline ja sisuliselt põhjendamata. Veelgi üllatuslikum on vastustaja

seisukoht vaideotsuses, kus märgitakse, et ETÜ 2013 ei ole üldse hankedokumentide osa.

Kohus nõustub kaebaja utreeritud märkusega, et kuna standardeid ja suuniseid ei ole samuti

lisatud riigihanke alusdokumentidele, siis ei ole ka need vastustaja loogikat arvestades

riigihanke alusdokumentide osaks. Seega oleks finantskorrektsiooni otsus õigusvastane ka sel

põhjusel ning tuleks tühistada. Tegemist on ilmselgete kaalumisvigadega, mis on haldusakti

õigusvastasuse aluseks.

20. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et isegi kui samaväärsusklauslit ETÜ 2013 tuletada ei

saaks, siis ei oleks olnud pakkujatel keelatud samaväärsusele tuginemine. Hankijal puudub

RHS § 88 lg-s 3 sätestatud samaväärsuse klausli üle otsustuspädevus ehk tegemist on RHS-st

ja EL õigusest tuleneva nõudega. Tegemist on pakkuja subjektiivse õigusega, mida hankija ei

saa oma suva järgi ära võtta (vt ka Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 otsus asjas 3-24-534).

Nii ei tohi hankija RHS 114 lg-st 3 tulenevalt lükata pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu,

kui hankija ei ole tehnilises kirjelduses RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alusele viitamisel lisanud

märget “või samaväärne”, kuid kui pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud

nõuetega kooskõlas (vt M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud

väljaanne, 2019, § 88 lg 3, komm nr 20). Arvestades Ringsu sadama ja Munalaiu sadama

riigihangete eripärasid, siis on ilmne, et sellistel hangetel saavad osaleda vaid valdkonna

spetsialistid17. Seega pidid pakkujad olema teadlikud RHS § 88 lg-s 7 ja RHS § 114 lg-st 3,

mistõttu ei saa pidada eluliselt usutavaks vastustaja mõttekäiku, et expressis verbis

samaväärsusklausli kehtestamata jätmine heidutas võimalikke pakkujaid pakkumust esitamast.

Riigikohus selgitas hiljutises lahendis nr 3-21-2067, et kohus ei tohi finantskorrektsiooni

õiguspärasust hinnates piirduda vaid ilmselgete vigade testiga, vaid kontroll peab olema range

16 Dtl 259–268.

17 Riigihangetes oli kvalifitseerimistingimusena kehtestatud: Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu

jooksul olema täitnud peatöövõtjana vähemalt 2 hankelepingu esemele sarnaste ehitustööde lepingut, millest: 1)

ühe lepingu objektiks oli veeteede (sealhulgas akvatooriumid, kanalid) süvendustööde, mahuga vähemalt 8000

m3, teostamine, ja 2) ühe lepingu objektiks oli sadamarajatiste ehitustööde teostamine, maksumusega vähemalt

250 000 EUR (ilma käibemaksuta) ning mille peamise kasutusotstarbe kood (vastavalt Majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ Lisale) kuulub koodirühma

21510 "Sadamarajatised ja kanalid" ja on alljärgneva alamkoodiga 21511 (Sadama kai), või 21512 (Kalda- või

ujuvramp, ujuvkai, slipp), või 21513 (Lainemurdja, muul). Pakkuja esitab hankepassis nimekirja hankija poolt

kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul. Hankija nõudmisel esitab edukas pakkuja esitab tõendid selle kohta, et tööd tehti

nõuetekohaselt.

11(12)

ja täielik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid (RKHKm 3-20-2402/47, p 24), sh seda, kas

kahju on pelgalt teoreetiline (Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/23 Obshtina Svishtov, p 36).

Praegusel juhul on kahju teoreetiline, kuna eluliselt usutavaks ei saa pidada olukorda, et väga

spetsiifilisi teadmisi omav potentsiaalne pakkuja, kellel on varasemate hankelepingute

täitmise kogemus ning kes sellest tulenevalt on teadlik Eesti ja Euroopa Liidu

riigihankeõigusest, jätab hankijalt samaväärusklausli kohaldamise osas selgituse küsimata.

21. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus on

kaalutlusvigade tõttu õigusvastane ning tuleb tühistada. Tühistada tuleb ka

finantskorrektsiooni otsusega lahutamatult seotud vaideotsus.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab kaebuse tervikuna tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud välja

mõista vastustajalt.

23. HKMS § 109 lg 6 seob menetluskulude väljamõistmise sellega, et tegemist peab olema

põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja

põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik

üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise

menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb

eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli

menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel

osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus

tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-

2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis viidatud kohtupraktika).

24. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude hüvitamist summas 6452,34 eurot18, millele

lisandub riigilõiv summas 1050 eurot. Kuna kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis

taotleb ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

24.1. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks tervikuna välja mõista kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 1050 eurot.

24.2. Mis puudutab aga õigusabikulude välja mõistmist, siis nende väljamõistmine

koguulatuses ei ole põhjendatud. Sisuliselt kordab kaebus vaidemenetluses esitatud

väiteid, mistõttu vähendab kohus väljamõistetavate õigusabikulude suurust 5000

euroni.

25. Kokku tuleb kaebajale hüvitada 6050 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

18 Dtl 496–502.

12(12)