3-23-1757/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1757

Haldusasi

Tammlaane kodu OÜ (pankrotis) kaebus hüvitada

Viimsi valla tekitatud varaline kahju

Menetlusosalised

Kaebaja Tammlaane kodu OÜ (pankrotis), esindajad

v.adv Piret Kergandberg ja adv Mariliis

Timmermann

Vastustaja Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tammlaane kodu OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tammlaane kodu OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 05.03.2024 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2024 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 28.04.2020 otsusega nr 26 Randvere külas Tammelaane

kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu (edaspidi DP). Tammlaane kodu

OÜ (nüüdseks pankrotis, edaspidi Tammlaane kodu OÜ) oli DP koostamisest huvitatud isik.

3-23-1757

2. Tammlaane kodu OÜ nimel esitati 17.08.2021 Viimsi Vallavalitsusele ehitusteatis nr

2111201/30096 piirdeaia ehitamiseks ümber Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13

kinnistute ja Tammelaane haljak 2 kinnistu. Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2021 otsusega

„Haldusakt nr 2112994/03046“ ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-te 5 ja 6 alusel täiendavaid

nõudeid piirdeaia (võrkaia) rajamisele. PK Infra OÜ rajas Tammlaane kodu OÜ tellimusel

metallpostidega keevisvõrgust piirdeaia Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja

Tammelaane haljak 2 ümber. Piirdeaed valmis mais 2022.

3. Riigikohtu halduskolleegium tühistas 15.12.2022 otsusega asjas nr 3-20-1310 Viimsi

Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26, millega oli kehtestatud DP. Viimsi Vallavalitsus

tunnistas 22.03.2023 korraldusega nr 80 tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks Viimsi

Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakti. Tammlaane kodu OÜ esitas korralduse nr 80 peale

vaide, mille Viimsi Vallavalitsus jättis 17.05.2023 korraldusega nr 146 rahuldamata.

4. Tammlaane kodu OÜ esitas 19.06.2023 Viimsi Vallavalitsusele riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg 1 alusel taotluse hüvitada kahju, s.o piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused

59 194,13 eurot.

Valla õigusvastane tegevus seisneb esiteks õigusvastase DP kehtestamises. Teiseks valla

õigusvastaseks tegevuseks on 28.09.2021 õigusvastase haldusakti andmine. Valla 28.09.2021

haldusakt on õigusvastane kahel eraldiseisval alusel, esiteks õigusvastase DP tõttu ning

teiseks selle tõttu, et DP ei näinud ette Tammelaane haljak 2 kinnistu ümbritsemist

piirdeaiaga. DP õiguspärasust ja kehtima jäämist usaldades tellis Tammlaane kodu OÜ DP

kohase piirdeaia projekteerimise ja rajamise. DP elluviimisega sundis kiirustama Tammlaane

kodu OÜ ja Viimsi valla vahel 04.09.2019 sõlmitud haldusleping, mille kohaselt tuli

Tammlaane kodu OÜ-l 48 kuu jooksul ehitada välja DP kohased avalikud rajatised,

moodustada maaüksus ja anda see vallale tasuta üle, rajada terviserada ning tasuda sotsiaalse

taristu arendamise tasu. DP kohase piirdeaia rajamine oli vajalik elamumaa kruntide väärtuse

tõstmiseks. Seega on tekkinud olukord, kus vald andis piirdeaia rajamiseks seaduses nõutud

loa ning pärast piirdeaia rajamist tunnistas loa kehtetuks, sest see oli õigusvastane. 28.09.2021

haldusakti andmisega oli vald andnud kinnituse, et on teostanud kontrolli, et ehitis ja

ehitamine vastab teatud nõuete täitmise korral nõuetele. Tammlaane kodu OÜ jaoks on

piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused muutunud kasututeks. Kui Viimsi vald ei oleks

õigusvastast DP-d kehtestanud ega andnud õigusvastase 28.09.2021 haldusaktiga luba

piirdeaia rajamiseks, ei oleks Tammlaane kodu OÜ piirdeaeda rajanud ning kahju ei oleks

tekkinud.

5. Viimsi Vallavalitsus jättis 10.07.2023 vastusega Tammlaane kodu OÜ kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Keeldumise põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

DP ei olnud haldusakti (ehitusluba aia ehitamiseks) andmise hetkeks omandanud lõplikku

õigusjõudu. Tammlaane kodu OÜ-le oli teada enne aia rajamiseks ehitusteatise esitamist, et

DP on vaidlustatud halduskohtumenetluses. Kaebus halduskohtule esitati 20.04.2020,

ehitusteatis aia rajamiseks esitati 17.08.2021. Üheski kohtuastmes ei kohaldatud esialgset

õiguskaitset ega peatatud DP kehtivust. Seetõttu ei olnud haldusorganil võimalik keelduda DP

alusel esitatud lubade menetlemisest või viivitada menetlusega muudel kui EhS §-s 44 toodud

alusel, mida aga haldusakti väljastamise ajal ei esinenud. Majandustegevuses kogenud isik

võttis ehitusteatist esitades teadliku riski, et DP võidakse tunnistada kehtetuks (RVastS § 13

lg 3). On loomulik, et vald kaitses kohtus oma otsust. Vallal ei pidanud tekkima kahtlust, et

kohus tühistab DP.

2(7)

3-23-1757

Piirdeaia rajamine ei tulenenud valla ja Tammlaane kodu OÜ vahel 04.09.2019 sõlmitud

lepingust. Leping ei käsitle piirdeaia rajamist. Leping käsitleb DP kohaselt väljaehitamisele

kuuluvate avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise

kohustust. Samuti ei ole DP kehtestamise haldusaktis lubatud paigaldada piirdeaeda

Tammelaane haljak 2 ümber. Küll aga tuleneb vallale samast lepingust kohustus väljastada

arendajale õigusaktides sätestatud ajal ja korras kõik lepingust tulenevate arendaja kohustuste

hulka kuuluvate tööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused ja ehitusload, eeldusel et

arendaja esitab vallale kõik õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad dokumendid

õigusaktides sätestatud ajal ja korras. Piirdeaia väljaehitamiseks esimeses järjekorras puudus

kaebajal kiire vajadus, omamata veel kindlust, kas DP kehtestamine jääb jõusse või mitte.

Viimsi vald tunnistas haldusakti õiguspäraselt kehtetuks. Ehitise omanikul ei ole õigust nõuda

kahju hüvitamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 3 alusel, kuivõrd ehitise omanikul

ei saanud tekkida usaldust haldusakti kehtivuse vastu HMS § 67 lg 4 p 1 mõttes. Tulenevalt

RVastS § 13 lg-st 3 vabanes vald vastutusest. Siinsel juhul jääb halduse seaduslikkuse

printsiip prevaleerima usalduse kaitse printsiibi üle.

6. Tammlaane kodu OÜ esitas 09.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse hüvitada

Viimsi valla tekitatud kahju 49 328,44 eurot. Lisaks taotleb kaebaja väljamõistetud

kahjuhüvitiselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.06.2023 kuni

põhinõude kaebajale tasumiseni.

7. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja oleks saanud kahju vältida, kui ta oleks oodanud ära DP õiguspärasuse üle käiva

kohtuvaidluse tulemuse. Otsus asuda DP-d realiseerima juba kohtumenetluse ajal oli kaebaja

äririsk.

Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26 oli õigusvastane haldusakt, kuna Riigikohus

tühistas selle. Õigusvastane oli ka Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakt, kuivõrd see

tugines tühistatud DP-le; lisaks oli haldusakt juba selle andmise ajal osaliselt vastuolus DP-ga

Tammelaane haljak 2 kinnistu osas. Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldusest nr 80,

millega tunnistati 28.09.2021 haldusakt kehtetuks, nähtub, et 28.09.2021 haldusakt on

õigusvastane, kuna Riigikohtu poolt Tammelaane DP tühistamise tõttu on 28.09.2021

haldusakt vastuolus üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga. Lisaks on 22.03.2023 korralduses

nr 80 märgitud, et ka juhul, kui DP oleks kehtiv, ei olnud kehtestamise otsusega lubatud aia

rajamine Tammelaane haljak 2 ümber.

Olukorras, kus tagasiulatuvalt on kehtetuks tunnistatud haldusakt, millega lubati kaebajal

püstitada piirdeaed ja piirdeaed on ka püstitatud, on rikutud kaebaja omandiõigust, kuid

üksnes osas, milles kaebajal oli õigus DP kohaselt rajada piirdeaed. Nimelt on asjas

tõendatud, et DP ei andnud kaebajale õigust piirdeaia rajamiseks Tammelaane haljak 2

kinnistule (vt Viimsi Vallavalitsuse 05.07.2023 korraldus nr 204, lk 3). Ainuüksi asjaolu, et

28.09.2021 haldusakt oli õigusvastane, ei tähenda automaatselt, et selle kehtetuks

tunnistamisega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ka kinnistu Tammelaane haljak 2

osas. Subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb analüüsida eraldiseisvalt haldusakti

õigusvastasusest. Viimsi vald on rikkunud kaebaja omandiõigust osas, millega tunnistati

kehtetuks haldusakt osas, millega oli lubatud püstitada piirdeaed Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9,

10, 11 ja 13 kinnistutele.

3(7)

3-23-1757

Piirdeaia rajamise kulutused, mis muutusid haldusaktide kehtetuks tunnistamisega kasutuks,

on kaebajale tekkinud varaline kahju.

Põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult (Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 12). Vallavolikogu 28.04.2020

otsus nr 26 oli halduskohtus vaidlustatud, kuid kaebaja otsustas asuda DP-d realiseerima

(esitas ehitusteatise piirdeaia rajamiseks) enne kohtumenetluse lõppu. Juhul kui kaebaja oleks

ära oodanud haldusasjas nr 3-20-1310 tehtud kohtuotsuse jõustumise, siis oleks olnud varaline

kahju välditav. Seejuures oli kaebaja haldusasjas nr 3-20-1310 menetlusosaline (kolmas isik).

Kaebaja äririsk oli asuda esitama DP alusel ehitusteatist ja rajama piirdeaeda, kui polnud

selge, kas DP jääb selliselt ka kehtima. Analoogia korras on asjas kohaldatav HMS § 67 lg 4 p

1. Kaebaja tegi piirdeaiaga seotud kulutused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks esitatud

kaebuse läbivaatamise ajal. Järelikult puudub põhjuslik seos väidetava varalise kahju ning

vastustaja õigusvastase tegevuse vahel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tammlaane kodu OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha

uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja rajas piirdeaia valla kehtiva haldusakti alusel, mille seaduslikkuses puudus kaebajal

alus kahelda. Vastustajal oli võimalik peatada DP kehtivus ja keelduda piirdeaia rajamist

lubava haldusakti andmisest. Vastustaja õigusvastasest tegevusest tulenevate kahjude jätmine

kaebaja kanda on vastuolus RVastS § 7 lg-ga 1. Haldusorganil on seaduslikkuse põhimõtte

kohaselt kohustus anda õiguspäraseid haldusakte ja eraisikul on õigus nendest lähtuda. Pannes

eraisikule kui haldusakti adressaadile haldusorgani otsuse kontrollimise kohustuse, muutub

loamenetlus ning haldusorgani kohustus anda õiguspäraseid haldusakte sisutuks.

Kaebaja ei ole teinud piirdeaiaga seotud kulutusi 28.09.2021 haldusakti kehtetuks

tunnistamise menetluse ajal. Seetõttu ei kohaldu asjas HMS § 67 lg 4 p 1. Kuna seadusandja

ei ole näinud ette, et usalduse kaitse tuleks välistada ka juhul, kui haldusakti aluseks olev

haldusakt on vaidlustatud, ei ole tegemist lüngaga, mida tuleks asuda täitma analoogia korras.

Erandit tuleb tõlgendada kitsalt.

Kaebaja rajas piirdeaia mitte DP, vaid ehitusteatise menetluses antud 28.09.2021 haldusakti

alusel. Vald pidas kuni haldusasja nr 3-20-1310 menetluse lõpuni DP-d täiesti õiguspäraseks.

Tekib küsimus, millest tulenevalt pidi kaebaja olema vastustajast ja kohtust targem, nägema

ette DP kehtetuks tunnistamist (arvestades, et kaks kohtuastet jätsid detailplaneeringu

kehtima) ja nende teoreetiliste riskide tõttu seiskama kogu tegevuse ja ootama kohtuvaidluse

lõppu.

Kaebaja „äririsk“ ei välista vastustaja vastutust tekkinud kahju eest. Äririsk ei ole HMS-s,

RVastS-s ega üheski muus kohalduvas seaduses reguleeritud termin, veel vähem haldusorgani

vastutust välistav asjaolu. Kaebaja pidi eraettevõtjana saama usaldada vastustaja tegevust ning

tegutsema ratsionaalselt ja viima ellu projekti, mis oli niigi DP menetluse tõttu veninud.

Kui vastustaja oleks DP kehtivuse kohtumenetluse ajaks peatanud ja keeldunud piirdeaia

rajamiseks loa andmisest, ei oleks kaebajale piirdeaia rajamisega kahju tekkinud, sest kaebaja

ei oleks piirdeaeda rajama asunud. Sündmuste ahel, mis viis kaebajale kahju tekkimiseni, sai

alguse vastustaja õigusvastasest tegevusest. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja

subjektiivseid õigusi on rikutud üksnes osaliselt. Vastustaja ülesanne oli 28.09.2021

4(7)

3-23-1757

haldusakti andmisel kontrollida, kas piirdeaia rajamine Tammelaane haljak 2 ümber on

kooskõlas kehtiva DP-ga. Kaebajal oli õigus ehitada kehtiva haldusakti alusel piirdeaed ka

Tammelaane haljak 2 kinnistu ümber valla 28.09.2021 haldusakti alusel, vaatamata sellele, et

28.09.2021 haldusakt oli selles osas õigusvastane. Kaebaja nõuab piirdeaia rajamisega seotud

kulude hüvitamist, sest piirdeaia rajamine on vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu muutunud

kasutuks kulutuseks. Seepärast ei ole oluline, millises ulatuses on vald kohustanud kaebajat

piirdeaeda lammutama.

10. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellant on asunud õiguspärase ootuse printsiipi kuritarvitama, kasutades seda kohatus

kontekstis. Apellant teadis algusest peale, et DP kehtestamine on vaidlustatud. Tal ei saanud

tekkida usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes ja järgnenud toimingud on sellest

tulenevalt tema enda äririsk. Riskijuhtimine tuleneb hoolsuskohustusest ja on ettevõtluses

tavapärane. Kui DP-d ei oleks olnud, siis ei oleks olnud võimalik ka väljastada ehituslubasid.

Apellandil ei olnud vallaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust ehitada piirdeaeda. On

arusaamatu, miks apellant ehitas piirdeaia enne hoonete valmimist. Põhjendamatu on väide, et

vastustajal oleks olnud võimalus hoida ära apellandile tekkinud kahju, aga apellandil endal

mitte. Vald ei saanud keelduda ehitusteatise kooskõlastamisest. Apellant ei ole esitanud

halduskohtule kaebust Viimsi Vallavalitsuse 05.07.2023 korraldusega nr 204 tehtud

lammutamisettekirjutuse peale. Rahalist hüvitist kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks

olnud

võimalik

kõrvaldada

muude

õiguskaitsevahenditega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

12. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tühistamiskaebusi Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023

korralduse nr 80 (millega tunnistati kehtetuks 28.09.2021 haldusakt nr 2112994/03046) ega

05.07.2023 korraldusega nr 204 tehtud lammutamisettekirjutuse peale. Kaebaja jättis seega

kasutamata kohase õiguskaitsevahendi RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Kui kaebaja pidas

piirdeaia säilitamist vajalikuks mõnel muul põhjusel kui DP elluviimine, aidanuks kaebuse

esitamine kahju tekkimist ära hoida. Seega ei ole kaebajal alust nõuda vallalt kahju eest

rahalist hüvitist.

13. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kulutuste tegemine arendusprojekti

elluviimiseks, mille aluseks olev detailplaneering on halduskohtus vaidlustatud, on arendaja

enda äririsk ning tehtud kulutuste hüvitamist ei saa ta nõuda vallalt. Arendaja peab sellises

olukorras arvestama võimalusega (riskiga), et detailplaneering võib osutuda õigusvastaseks ja

see tühistatakse, mistõttu pole võimalik seda ellu viia, sh saada DP-ga ette nähtud õigust

ehitada. Haldusorgan ei saa anda arendajale garantiid, et kohus ei tühista tähtaegselt

vaidlustatud detailplaneeringut. Asjaolu, et haldusorgan vaidleb detailplaneeringu

vaidlustanud kaebusele vastu, ei saa tekitada kelleski õigustatud ootust ega usaldust, et

planeeringut ei tühistata. Detailplaneeringu õiguspärasuse üle otsustab kohus.

14. Praegusel juhul otsustas kaebaja hakata ehitama piirdeaeda ning esitada selleks vallale

ehitusteatise haldusasja nr 3-20-1310 menetluse ajal, kus oli vaidlustatud DP. Olukorras, kus

DP oli kehtiv haldusakt, ei olnud vallal alust keelduda ehitamise lubamisest (HMS §-d 60 ja

61), ega kohustust peatada DP kehtivust või võtta muid sarnaseid meetmeid. Arendajal on

sellises olukorras lubatud omal riisikol alustada teda soodustava DP alusel ehitamist ja

taotleda selleks vajalikke lubasid, tingimusel et halduskohus ei ole ehitamist esialgse

õiguskaitse korras keelanud.

5(7)

3-23-1757

15. Riigikohus tühistas DP oma 15.12.2022 otsusega asjas nr 3-20-1310. HMS § 69 lg-st 1

tuleneb üldine põhimõte, et haldusakti tühistamise korral tuleb see tagasi täita. Vastasel korral

poleks haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudel õiguskaitsevahendina sageli reaalset mõju ja

see rikuks põhiseadusest tulenevat efektiivse õiguskaitse põhimõtet. Tuleb arvestada, et isikul,

kelle õigusi tühistatud haldusakt rikkus, on RVastS § 11 lg 1 kohaselt õigus nõuda tühistatud

haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Isik, kes hakkab kasutama tähtaegselt

kohtus vaidlustatud haldusaktist tulenevaid õigusi, peab arvestama tagasitäitmise riskiga ning

sellega, et tehtavad kulutused võivad osutuda asjatuks, kuna vaidlustatud haldusaktile

tuginevalt tehtud toimingute ja haldusaktide õiguslik alus langeb tagasiulatuvalt ära. Järelikult

ei saa ta tugineda usalduse kaitsele, olles ise võtnud riski, mis realiseeruski. Õiguspärase

ootuse ja usalduse kaitse aspektist on oluline vahe, kas isik tugineb pärast vaidlustamistähtaja

möödumist või vaide- või kaebemenetluses jõusse jäetud ja seeläbi lõpliku õigusjõu

omandanud haldusakti kehtivusele või on tegemist tähtaegselt vaidlustatud haldusaktiga, mille

puhul peab igaüks möönma, et see võib osutuda õigusvastaseks ja tunnistatakse kehtetuks.

Sellele viitavad nii HMS § 67 lg 4 p 1 kui ka RVastS § 3 lg 3 p 2. Seejuures peab isik

möönma ka seda, et tähtaegselt vaidlustatud haldusakti alusel sooritatud toimingud ja antud

haldusaktid võivad osutuda õigusvastaseks, kui nende aluseks olnud haldusakt tagasiulatuvalt

kehtetuks tunnistatakse.

16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt Riigikohtu 07.10.2015 otsusele asjas nr 3-3-1-11-15

(p 12) tuginevalt, et põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS §

127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Teoga liialt

kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2

ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule

hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks,

mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Normi kaitse-eesmärgiga

hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

26.04.2012 otsus asjas nr 3-3-1-17-12, p 8). Olukorras, kus arendaja võtab riski ja asub ellu

viima tähtaegselt kohtus vaidlustatud DP-st tulenevaid õigusi, ei ole temale hiljem DP

tühistamise tõttu alusetuks osutunud kulutuste hüvitamine hõlmatud nende normide kaitse-

eesmärgiga, mille rikkumist kaebaja vastustajale ette heidab (s.o usaldus haldusorgani antud

haldusaktide õiguspärasuse ja kehtima jäämise suhtes).

17. Halduskohus leidis seega õigesti, et vastustaja tegevuse ja kaebaja kahju vahel puudub

piisavalt vahetu põhjuslik seos. Vald ei kohustanud kaebajat tegema asjatuks osutunud

kulutusi.. Ehitama asumine ja esimesena just piirdeaia rajamine (kuigi sellist kohustust ei

tulnud valla haldusaktidest ega kaebajaga sõlmitud halduslepingust, nagu vald on õigesti

osutanud) oli kaebaja enda valik ja risk. Siinsel juhul kahju jätmine avaliku võimu kanda ei

jaotaks riske õiglaselt. Hüvitise väljamõistmine oleks sellises olukorras ka vastuolus RVastS §

13 lg 1 p-dega 4 ja 5.

18. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning

vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad

menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

6(7)

3-23-1757

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)