2-24-105804/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-105804

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X.U vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

684,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479; lepinguline esindaja Pavel Butsenko;

kostja X.U , isikukood XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi X.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt X.U hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks Inbank AS

ja kostja 10.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89005844910 alusel

põhivõlg 69,46 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 385,23 eurot, intressi 27,72 eurot, viivise

56,20 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 43,50

eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.3. Välja mõista kostjalt X.U hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskulude katteks 43,50 eurot.

4.4. Menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ kontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 716770349.

4.5. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt

tagaseljaotsusega rahuldada alternatiivse nõude osas ja jätta ülejäänud osas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab

põhjendava osa osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.10.2024. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb

kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited. TsMS §

407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

6. Hageja nõue põhineb Inbank AS ja kostja 10.06.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud

lepingust tulenevad nõuded hagejale 31.08.2023. Kohus on selgitanud

tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist

17.04.2024 ja 20.05.2024 määrustes.

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi

kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-

21710, p 29.3).

9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud asjaolusid, mis

võimaldaksid tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud. Hagiavalduse järgi lähtus krediidiandja kostja

krediidivõime hindamisel laenutaotluses esitatust ja tegi päringu kostja sissetulekute

kohta Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja sissetulekud on

ligikaudu 600 eurot kuus, kuid ei ole teinud kindlaks, millist liiki sissetulekutega on

tegemist, ega veendunud, et on põhjust eeldada, et kostja saab seda ka tulevikus.

Laenutaotluses ei ole kostja esile toonud oma tööandjat ega viidanud töötasu

olemasolule. Krediidiandja on kontrollinud kehtivate maksehäirete puudumist, kuid

üksnes selle toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et kontrollida laenutaotluses

märgitud kohustuste suurust. Krediidiandja ei ole küsinud kostja pangakonto

väljavõtet. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole omandanud

piisavat teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta ning jättis seega

kostja võime saadud krediit tagastada sisuliselt kontrollimata.

10. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud

intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja

kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS §

407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm

03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Seega on

hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

11. Hagiavalduse järgi andis krediidiandja kostjale laenu 1000 eurot. Kostja on teinud

tagasimakseid kokku 930,54 eurot. Nõude ümberarvestamisel vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, ei olnud kostja 31.08.2023 seega viivituses

vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, mistõttu ei saa lugeda lepingut kehtivalt

üles öelduks. Siiski, arvestades, et kostjal tuli lepingu järgi laen tagastada hiljemalt

15.06.2024, on leping tänaseks lõppenud tähtaja möödumise tõttu. Seega on hagejal

õigus nõuda antud krediidi tagastamist.

12. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 69,46 eurot.

13. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (10%), tuleb menetluskulud

jätta 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.

15. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

16. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu eest, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu kahe tunni eest kogusummas 338 eurot.

17. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes

ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud

hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, hageja esindaja kvalifikatsiooni, samuti asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 240 eurot. Seega on hageja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 435 (175+20+240) eurot, millest

10% ehk 43,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

19. Kohus rahuldab hageja taotluse kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks

menetluskulude hüvitise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik