2-22-11707/42 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-11707

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

O D hagi D D vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1098 eurot (292 – 170 = 122 × 9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja O D (isikukood XXX) Hageja lepinguline

esindaja Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Andrei

Matvejev)

Kostja D D (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja J A (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Aleksei Forstiman

(Advokaadibüroo Narlex)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

27. november 2024, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hageja 7. oktoobri 2024. a lõppseisukohas esitatud alternatiivnõuet

menetlusse võtmast.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Muuta alates 10. augustist 2022 Viru Maakohtu 27. juuni 2014. a otsusega asjas nr 2-

14-52626 O D D D ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.

4. Mõista O D (isikukood XXX) välja D D (isikukood XXX) kasuks ja ülalpidamiseks

alates 10. augustist 2022 kuni D D täisealiseks saamiseni XXX igakuine elatis

alljärgnevalt:

4.1. ajavahemikul 10.08.2022. a – 31.12.2022. a 225,64 eurot;

4.2. ajavahemikul 01.01.2023. a - 31.03.2023. a 215,64 eurot;

4.3. ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 260,33 eurot;

4.4. alates 1. aprillist 2024 kuni D D täisealiseks saamiseni XXX. a 287,72 eurot

(baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot 1832 * 0,03 = (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) 327,72 – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada O D poolt alates 10. augustist 2022 D D

ülalpidamiseks tasutud raha.

6. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-22-11707

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. O D (hageja) esitas 10. augustil 2022 (dtl 2-5) Viru Maakohtule hagiavalduse D D (kostja)

vastu väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.

Hageja nõuab vähendada temalt hageja kasuks Viru Maakohtu 27.06.2014. a tagaseljaotsusega

tsiviilasjas 2-14-52626 välja mõistetud elatise summa kuni 170 euroni kuus. Jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja on kostja isa. Kostja elab koos ema J A. Viru

Maakohtu 27.06.2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-52626 mõisteti hagejalt välja

kostja kasuks elatis summas 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud töötasu alammäärast, alates 28.06.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o

21.10.2026. Seega, praegu on kostja kohustatud maksma 292 euro suurust elatist.

Hageja leiab, et käesoleval ajal esinevad asjaolud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse

vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna lapse vajadused on väiksemad.

Tsiviilasjas nr 2-14-52626 kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg

1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Siinjuures, PKS § 101 lg

5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles saab lapse vajadused rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetuse saab lapse ema. Seega on kehtiva PKS

redaktsiooni kohaselt elatise alammäär 213,44 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui kostjalt

väljamõistetud elatise summa.

Hageja arvates on kostja vajadused ei vasta väljamõistetud elatuse suurusele (oluliselt väiksem).

Lapse igapäevaste kulude kindlaks tegemisel tuleb lähtuda Justiitsministeeriumi tellimusel

valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringust

„Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ , mille kohaselt 13–17aastaste laste ülalpidamiskulu on

standardeelarve meetodi põhjal 412 eurot kuus (uuringu lk 40). Standardeelarve vastab

küsimusele, kui palju on enamasti lapsele vaja kulutada. Uuringus soovitatakse miinimumelatise

baasina kasutada just standardeelarve metoodikaga saadud hinnanguid. Standardeelarve on

võrdlevanalüüsi metoodikast palju põhjalikum ning sellel ei ole mitmeid võrdlevanalüüsi

2(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

meetodi puudusi. Samuti vastab standardeelarve meetod paremini küsimusele „mida on lapsel

vaja“. Standardeelarve põhineb suures osas erinevate ekspertide hinnangutel, mistõttu mängivad

väiksemat rolli lapsevanemate väga erinevad tõekspidamised, võimalused ja harjumused

(uuringu lk 45). Uuringus märgitakse, et oluliseks teguriks, mis mitmeid lapsega seonduvaid

kulusid mõjutab, on piirkond, kus laps üles kasvab. Näiteks kasutavad erinevad KOVid lasteaia

kohatasu arvestamiseks erinevaid meetodeid. Samuti sõltub piirkonnast oluliselt see, kui palju

maksavad keskmiselt huviringid. Piirkonna puhul on aga oluline eristada erinevusi, mis on

objektiivsed (nt huviringide keskmine maksumus) ja millised on tingitud lihtsalt sellest, et

piirkonna majandusseis on keskmisest halvem ja inimestel pole võimalik samal tasemel

kulutada. Uuringust selgub, et Ida-Virumaal on lapse ülalpidamiskulud madalamad kui mujal

Eestis. Standardeelarve näitab, et ka objektiivselt on seal lapse kulud odavamad kui Eestis

keskmiselt 14 euro võrra (uuringu lk 47-48).

Uuringus toodud valemi järgi elukoha arvestamisel oleks miinimumelatise arvutamise valem

Ida-Virumaal järgmine (kui arvestatakse laste vanust): (selle vanuserühma, millesse laps kuulub,

standardeelarve maksumus +/- selles vanuserühmas piirkonna X kulude erinevus keskmisest) /2

(sest vanemad kannavad lapse kulusid võrdselt).

Elatise määramisel tuleb praegu PKS § 101 lg 5 alusel maha arvata ka lapsetoetuse summa.

Lapse ema saab lapsetoetuse summas 60 eurot. Seega, peretoetusega arvestav elatis kujuneks siis

järgmiselt: (vastava vanuserühma standardeelarve maksumus +/- selle vanuserühma piirkonna

erinevus keskmisest – peretoetused) /2, s.o (412 - 14 - 60) : 2 = 169 eurot. Antud lähenemist

toetatakse ka uuringus (uuringu lk 52).

Hageja arvates ei ületa lapse vajadused 398 eurot kuus ja, arvestades väljamakstavat toetust,

elatise põhjendatud suuruseks on 170 eurot kuus.

Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostjal on elatise suuruse muutmise aluseks nii faktilised

asjaolud kui ka õiguslikud muudatused.

2. Viru Maakohus 15. augusti 2022. a määrusega võttis hagi menetlusse (dtl 57-60).

3. Kostja (dtl 65-67) ei võta omaks ühtegi hageja õiguslikku ja faktilist väidet (v.a väited, mille

osas on kostja omaksvõttu selgelt avaldanud). Kostja on seisukohal, et hagi kuulub

rahuldamisele vaid osaliselt.

Hagi vastuse põhjendustest nähtub, et alates 01.01.2022 õigusliku olukorra muutumise tõttu peab

kostja põhjendatuks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmist alates

hagiavalduse esitamisest 10.08.2022. PKS § 101 kohaselt on igakuine elatis ühele lapsele ei või

olla hetkel väiksem kui 225,64 eurot kuus (elatise baassumma 209,20 eurot + 3% keskmisest

brutokuupalgast - 46,44 eurot - pool lapsetoetusest 30 eurot). Ülaltoodu alusel on hagi

põhjendatud vaid osaliselt ja hagejalt väljamõistetud elatise suurus kuulub vähendamisele alates

10.08.2022 summani 225,64 eurot. Muus osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole hageja viide uuringule asjakohane. Hagi

asjaoluna ehk nimetatud alusel elatise vähendamise alusena pidanuks hageja esile tooma ja

tõendama vastavad asjaolud. Seda hageja ei ole esitanud. Hageja arvamus, et kostja peaks

hakkama saama hageja poolt makstava 170 euroga, ema poolt lapse ülalpidamises samaväärses

ulatuses osalemisena 170 euroga + 60 euroga peretoetuse näol, ehk 400 euroga, on meelevaldne

ja subjektiivne. Hageja pakutud elatise summa 170 eurot kuus on isegi 7,50 eurot võrra vähem

elatislahendi tsiviilasjas nr 2-14-52626 tegemise ajal 2014. a kehtinud elatise miinimummäärast,

kuigi seaduses sätestatud elatise miinimumsuurus ja seega tõendatud lapse vajadused on oluliselt

suurenenud. Kostja elab emaga. Hageja ei tunne kostja vajadusi. Kostja igakuised vajadused ei

ole võrreldes otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52626 tegemise ajaga vähenenud, vastupidi arvestades,

3(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

et tänapäeval on toidu ja eluasemekulu hinnad märgatavalt tõusnud ja tõusu tendents jätkub.

Seetõttu ei ole hageja taotletav elatis piisav kostja ülalpidamiskulude katmiseks. Uuring „Lapse

vajaduspõhine miinimumelatis“ ei saa olla antud juhul PKS § 101 arvestatud elatise alla

vähendamise aluseks.

Kostja palub kohtul jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt kostja

emale ettepanekuga vähendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Seetõttu on hageja soov

tekitada kostjale kahju kostja poolt enda esindaja kulude kandmisega. Sel põhjusel on hagi

osalise rahuldamata jätmisel õiglane kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.

Kokkuvõtvalt on kostja nõus, et kohus muudab Viru Maakohtu 27.06.2014. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-14- 52626 O D D D kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõistab O D

D D kasuks alates 10. augustist 2022 kuni D D täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine

elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Hagi vastuse kohta esitatud seisukohast nähtub, et (dl 72-73) hageja seisukohalt ei anna ükski

hagiavalduse vastuse väite alust jätta hagi rahuldamata. Asja faktilised asjaolud jäävad samaks

kui hagi esitamise päeval. Kuna kostja võttis need omaks, ei hakka hageja neid üle kordama.

Kostja nõustub sisuliselt sellega, et elatise suuruse määramisest möödunud aja jooksul on

muutunud seadusandlus ja seetõttu esineb alus elatise vähendamiseks. Kostja vastuväide seisneb

sisuliselt selles, et elatis peab olema vähendatud PKS § 101 lg 1 ettenähtud miinimummäärani.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakkanud PKS § 101 lg-te 1-5 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus

võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetulekuga kui

ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.

Kostja lähtub sellest, et elatise miinimummääras väljamõistmisel ei ole kostja kohustatud

tõendama tema ülalpidamisega seotud kulude suurust. Kostja ei esita ühtegi tõendit, mis

iseloomustaks kostja kulusid. Hageja seisukohalt on antud väide väär. Selles osas rõhutab hageja

esmalt, et PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatis ei täida tõenäoliselt enam oma algset eesmärki,

s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu laste tegelike

vajaduste ega vanemate võimalusega elatist maksta. Seetõttu tuleks suurelt osalt vanematelt

jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Sellisele seisukohale on mitmes lahendis

asunud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30).

Arvestades eeltooduga, ei ole asjakohane kostja viide üksnes sellele, et elatise suurus peab

olema määratud vältimatult miinimummääras. Hageja esitas tema sissetulekut tõendavad tõendid

samuti kui hageja kulud, mis näitavad, et hageja ei ole võimeline tasuma elatist

miinimummääras. Kostja esitas ainult kostja seadusliku esindaja kontolt väljavõtte, mis kajastab

üksnes kostja seadusliku esindaja palgatulu. Väljavõttes kajastatud andmed on sorteeritud

valikuliselt ja ei ole kostjaga seotud kulud, samuti kui kostja seadusliku esindaja kulud

objektiivselt. Lisaks tuleb ära märkida, et väljavõttes määratud kostja seadusliku esindaja tulu

summas ca 660 eurot kuus eeldab, et kostja poolt vastuses hagiavaldusele määratud elatise

summa 225 eurot 64 senti puhul, et lapse seaduslik esindaja hangib lapse ülalpidamiseks

vähemalt sama summa. Kuid sissetulekul ca 660 eurot kuus ei võimalda seda.

4(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

5. Kohus arutas asja 7. augusti 2024 kohtuistungil (dtl 104-108). Osapooled arutasid

kompromissi, kuid kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Kohus lükkas asja arutamist edasi

ning tegi päringuid erinevatesse registritesse ja ametitele kostja vanemate varalise seisundi

kohta.

Mõlemad pooled nõustusid arutama asja kirjalikus menetluses.

6. Kirjalikus menetluses esitas hageja lõppseisukoha (dtl 168-169), mille kohaselt oli hageja

nõudeks vähendada elatise summa seadusega ettenähtud miinimummäärani kuna 27.06.2014. a

otsusega tsiviilasjas nr. 2-14-52626 väljamõistetud elatise summa seoses perekonnaseaduse

muutmisega hakkas ületama uue seaduse redaktsiooniga kehtestatud elatise miinimummäära.

Antud nõude esitamine seoses seadusega muutmisega on aktsepteeritav kujunenud kohtupraktika

järgi.

Hageja esitas hagi 10.08.2022 ja palus elatis vähendada alates hagi esitamisest. Juhul kui elatis

oleks vähendatud alates 10.08.2022, siis ajavahemikul 01.08.2022 kuni 31.01.2023 oleks hageja

kohustatud maksma kostjale kuus 225,94 eurot. Seega, kuue kuu eest alates 01.08.2022 kuni

31.01.2023 oleks hageja kohustatud kostjale kokku 1255,64 eurot. Hageja aga maksis 292 eurot

kuus, ehk kuue kuu eest 1752 eurot. Seega, antud ajavahemiku eest enammaksutud summa on

496,36 eurot.

Ajavahemikul 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oleks hageja kohustatud tasuma 215,64 eurot kuus

ehk kokku 431,28 eurot kahe kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 584

eurot kahe kuu eest. Seega, enammakstud summa on 152,72 eurot.

Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.12.2023 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus

ehk kokku 2342,97 eurot üheksa kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 2628

eurot üheksa kuu eest. Seega, enammakstud summa on 285,03 eurot.

Ajavahemikul 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus

ehk kokku 780,99 eurot kolme kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 876

eurot kolme kuu eest. Seega, enammakstud summa on 95,11 eurot.

Ajavahemikul 01.04.2024 kuni 30.11.2024 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus

ehk kokku 2082,64 eurot kaheksa kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk

2336 eurot kaheksa kuu eest. Seega, enammakstud summa on 253,36 eurot (arvestus tehakse

kuni novembrini lähtudes kohtuotsuse tegemise eeldatavast ajast).

Antud perioodi eest enammakstud summa on kokku 1282,58 eurot.

Hageja avaldas kohtuistungil, et hageja jääb varasema avaldatud nõude juurde, ehk nõuab

vähendada elatis kuni 170 euroni kuus.

Kuid arvestades kohtuistungil arutletuga, esitab hageja alternatiivnõude. Alternatiivnõude

esitamisel tugineb hageja Riigikohtu otsusele, milles kohus mh. rõhutas, et elatisevõlgnikke

olukord peab olema võrdne vaatamata sellele, kas elatis oli mõistetud välja varem kehtiva

seaduse järgi või uue seaduse redaktsiooni järgi.

Kostja täisealiseks saamiseni jääb 24 kuud ja 14 päeva ehk 24 ja pool kuud. Juhul, kui jagada

enammakstud summa 1282,58 eurot 24,5 kuuks, siis tulemina on 52,35 eurot kuus.

Lähtudes sellest, taotleb hageja juhul, kui kohus ei vähenda elatise suurust 170 euroni, määrata

elatis arvestades enammakstud summaga selliselt, et igakuise elatise igakuise baasisumma

5(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

vähendatakse 52,35 euro võrra ja baasisummaks määratakse 197,35 eurot (249,72 eurot – 52,35

eurot).

7. Kostja seisukoha (dtl 177-178) kohaselt vaidlust ei ole, et hagejal on kostja

ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma

vähendamise üle. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule asjakohaseid väiteid rääkimata

tõenditest, millised võiksid olla elatise vähendamise eelduseks. Hageja selgitas kohtuistungil, et

ta viitab ainult uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ning leiab, et kostja vajadused

on miinimummäärast väiksemad.

Kostja on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole hageja viide uuringule asjakohane. Ka ei toeta

kehtiv perekonnaseaduse hageja väiteid ja arvutuskäiku. Seetõttu on viidatud uuring, millega

ainult põhjendab hageja haginõuet, asjakohatu ning seetõttu hagi rahuldamisele ei kuulu.

Kostja palub kohtul jätta menetluskulud hageja kanda, kuna, esitades alusetu hagiavalduse,

tekitas hageja kostjale kulud ja seejärel kahjustab kostja varalist seisundit. Kohtule on teada

andmed kostja ema majandusliku seisundi kohta. Kostja kulude jätmine kostja kanda ei ole

TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane, kuna kahjustab ülemäära kostja olulisi vajadusi.

Osaliselt kordab kostja hagi vastuses esitatud väited, misõttu kohus jätab need sellest otsuse

osast välja.

8. Hageja lõppseisukoha suhtes esitatud kostja arvamuse (dtl 181) kohaselt esitas hageja

lõppseisukohas uued väited ja taotluse. Kostja vaidleb hageja uuele väitele ja taotlusele vastu

ning palub kohtul jätta need tähelepanuta TsMS § 329 lg 1 alusel, sest neid on esitatud

menetlustähtaja möödumisel. Samuti on hageja uued väited valed ja uus taotlus asjakohatu, sest

PKS ei näe baassumma vähendamiseks alust hageja esitatud põhjusel. Lisaks eelnimetatule

põhinevad hageja arvestused hageja valele ja tõendamata väitele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lahendamata taotlused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus

otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Kirjalikus menetluses esitatud lõppseisukohas (dtl 168-169) esitas hageja alternatiivnõude

juhuks, kui kohus ei vähenda elatise suurust 170 euroni, paludes määrata elatis arvestades

enammakstud summaga selliselt, et igakuise elatise igakuise baasisumma vähendatakse 52,35

euro võrra ja baasisummaks määratakse 197,35 eurot (249,72 eurot – 52,35 eurot).

Kostja (dtl 181) vaidleb hageja lõppseisukohas uuele väitele ja taotlusele vastu ning palub kohtul

jätta need tähelepanuta TsMS § 329 lg 1 alusel, sest neid on esitatud menetlustähtaja

möödumisel.

Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud.

Viru Maakohus 20. septembril 2024 määras pooltele tähtajad, mille jooksul oli võimalik esitada

avaldusi ja seisukohti ning vastaspoole avalduse või seisukoha kohta arvamusi.

TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on

menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi

6(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud

mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle hageja 7. oktoobri 2024.

a lõppseisukohas esitatud alternatiivnõuet. Eelmenetlus on asjas lõppenud, kohus määras

pooltele tähtajad ning lõpplahendi kuulutamise aja. Hageja ei põhistanud, mille pärast ei saanud

ta esitada alternatiivnõuet varem. Alternatiivnõude menetlusse võtmine oleks tähendanud

kostjale võimaluse andmist alternatiivnõude osas seisukoha võtmiseks ja oleks põhjustanud

kohtu arvates niigi kaua aega kestva menetluse lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1).

Asja sisuline lahendamine

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

seega osalisele rahuldamisele.

Hageja nõuab vähendada hagejalt kostja kasuks Viru Maakohtu 27. juuni 2014. a otsusega nr 2-

14-52626 välja mõistetud elatise summa 170 euroni kuus. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Oma nõude põhjendab hageja seaduse muudatusega elatise suuruse osas, et esinevad PKS § 102

ettenähtud asjaolud elatise määra vähendamiseks alla seaduses sätestatu; lapse kulutuste suurust

põhjendab hageja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud

uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Hageja palub arvestada ka, et kostja ema saab

peretoetust.

Kohus tegi kindlaks (dtl 53-54), et 1. augustil 2014 jõustunud Viru Maakohtu 27. juuni 2014

otsuse (tagaseljaotsuse) nr 2-14-52626 (varasem otsus) 3. punkti järgi mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja igakuise elatusrahana 177 eurot 50 senti alates 28.06.2014 kuni kostja täisealiseks

saamiseni 21. oktoobril 2026. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuutasu alammäära muutumisel arvestada kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast.

Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks

igakuine elatis enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummääras.

Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 170 euroni kuus. Kostja on nõus hagiga

osaliselt. Kostja on nõus varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamisega alates

1. jaanuarist 2022 kehtiva määrani.

Seega, hageja nõudeks on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine TsMS §

459 lg 1 tähenduses. Hageja tugineb elatise vähendamise nõuet esitades muuhulgas õigusliku

olukorra muutumisele alates 01.01.2022.

7(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-2-

1-124-15, p 11).

PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Seega, hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele

tuginedes.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja laps ning et hagejal on kohustus PKS § 96 ja § 97

järgi kostjale ülalpidamist anda kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad elatise

suuruse üle.

Perekonnaseaduse muudatustega, mis jõustunud 1. jaanuaril 2022, on kehtestatud uus alaealisele

lapsele elatise arvutamise kord.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat

perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui

isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

8(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid 2. lõike sõnastust), s.o et erandina saab

alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu

asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.

Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema

ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kostja vajaduste ja kulutuste põhjendatuse hindamisel palub hageja lähtuda Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringus „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“. Lõpparuanne. 2020, esitatust (vt. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/

miinimumelatise_lopparuanne.pdf (01.02.2022).

Kohus ei ole nõus kostja käsitlusega, et hageja nimetatud uuringuga arvestamine on

põhjendamata. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtib uus elatise arvutamise kord, mille aluseks

võetakse pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus ehk elatise baassumma (PKS § 101 lg 3),

mis korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse

võrra liitintressi põhimõttel. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu

lõpparuandes

(vt. https://www.just.ee/meedia/491/download)

pakutud keskmisest

standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv

miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümmardati eelnõu menetlemise käigus kahekümne

euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed juba

mõnevõrra vananenud. Seega baassumma väljaarvutamisel ja seaduse muudatuse eelnõus

arvestati just hageja poolt nimetatud uuringut.

Ülaltoodu alusel ikka ei ole kohus nõus hageja väitega, et lapse vajadusest ja kostja emale

väljamakstavast toetusest lähtudes on elatise põhjendatud suuruseks 170 eurot. Elatise

baassumma on kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise

summa, mistõttu lähtub kohus elatise baassummast.

Elatise baassumma muutus alljärgnevalt:

- alates 01.01.2022. a 200 eurot;

- alates 01.04.2022. a 209,20 eurot;

- alates 01.04.2023. a 249,78 eurot ning

- alates 01.04.2024. a 272,76 eurot.

PKS § 101 lg-st 4 tulenevalt lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest

brutopalgast.

Elatise baassummale lisanduv vanema sissetulekust olenev summa muutus alljärgnevalt:

- alates 01.01.2022. a 43,44 euro võrra;

- alates 01.04.2022. a 46,44 euro võrra;

- alates 01.04.2023. a 50,55 euro võrra ning

9(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

- alates 01.04.2024. a 54,96 euro võrra.

Eeltoodud kaks elatise arvutamise kriteeriumi annavad elatise summaks:

- ajavahemikul 01.01.2022. a – 31.03.2022. a 243,44 eurot (200 + 43,44);

- ajavahemikul 01.04.2022. a – 31.03.2023. a 255,64 eurot (209,20 + 46,44);

- ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 300,33 eurot (249,78 + 50,55);

- ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 327,72 eurot (272,76 + 54,96).

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas

arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega (perehüvitiste seadus

(PHS) § 17 lg 3). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse

vajadused nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5).

Lapse toetus esimesele lapsele oli ajavahemikul 01.01.2022. a – 31.12.2022. a 60 eurot kuus

ning alates 01.01.2023. a 80 eurot (vt. RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 01.01.2023).

Miinimumelatise väljaarvutamisel arvatakse maha pool lapsetoetusest.

Eelneva alusel oli alates hagi esitamisest 2022. a augustis ühele alaealisele lapsele

miinimumelatis alljärgnev:

- ajavahemikul 10.08.2022. a – 31.12.2022. a 225,64 eurot (255,64 – 30 (60 / 2));

- ajavahemikul 01.01.2023. a - 31.03.2023. a 215,64 eurot (255,64 – 40 (80 2));

- ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 260,33 eurot (300,33 – 40 (80 / 2));

- alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 on 287,72 eurot (327,72 – 40 (80 / 2)).

Kostja on nõus vähendama varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 alusel väljaarvutatud miinimummäärani.

Miinimummääras elatise nõustumisel ei pea kostja oma kulutuste liiki ja suurust tõendama, kuna

eeldatakse, et selles suuruses on kulutused põhjendatud ja katavad alaealise lapse vajalikud ja

põhjendatud kulud.

Riigikohus 30. novembri 2022. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja on nõudnud

elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjale maksma elatist vähem, kui on PKS § 101 lg-s 3

sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on PKS § 102 lg 2 järgi alust

vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma.

Hageja nõuab elatise vähendamist tunduvalt väiksem kui baassumma. Seega, hagi põhjendatuse

otsustamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele

ülalpidamist.

Hageja sissetulekud ja varaline olukord

Hageja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja

ametitele.

Hageja esitas pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.2019 – 19.01.2022 eest (dtl 6-52), mille

kohaselt oli laekumisi suuruses 64789,69 eurot, väljaminekuid suuruses 64 670,77 eurot,

19.01.2022 seisuga konto jääk 121,33 eurot.

Kinnistusraamatu andmeil oli kuni 12.05.2022 hageja omandis Narva linnas aadressil XXX asuv

28 m2 suurune eriomand (registriosa nr 850809, dtl 111-112) ja Narvas, aadressil XXX asuv

kinnistu (registriosa 403409, dtl 113-114). Kuni 13.05.2022 oli hageja Narva linnas aadressil

XXX asuva 47,60 m2 suuruse eriomandi (registriosa nr 2213909, dtl 109-110) omanik. Alates

10(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

13.05.2022 (dtl 115-116) kuulub hagejale aadressil XXX asuv 47,70 m2 suurune eriomand,

registriosa nr 2111109. Tsiviilasja materjalide kohaselt on see aadress hageja elukohaks.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 118) kuulub hagejale alates 15.05.2023 sõiduk

JAGUAR X-TYPE Universal, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2004.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 120) andmetel töötab hageja alates

01.03.2016 F OÜ-s programmjuhtimispingi operaatorina (metall).

Ajavahemiku 01.01.2019 – 19.01.2022 eest (dtl 6-52) ajavahemikul 06.08.2021 (2021 juuli eest)

– 08.12.2021 (2021 novembri eest) (dtl 45-50) esitatud hageja pangakonto väljavõtte kohaselt sai

hageja F OÜ-lt töötasuna ja muude väljamaksetena kokku 5502,46 eurot, mis teeb keskmiselt

1100,49 eurot kuus (5502,46/5). Kohus võttis arvesse töötasu üks aasta enne hagi esitamist.

Kohus ei võtnud arvesse 07.01.2022 (dtl 51) väljamakstud töötasu, kuna väljamakse oli tehtud

2021 detsembri eest ja on kajastatud Maksu- ja Tolliameti 12.08.2024. a teatisele lisatud TSD

kokkuvõttes 2022 jaanuaris (dtl 154). Kohtu hinnangul jääb töötasu varasema perioodi eest

arvestamine põhjendamata, sest kohus peab hindama, kas ja millises suuruses on hageja

võimeline oma lapsele ülalpidamist andma ja see periood peab olema hagi esitamise päevale

lähedane.

AS-i Pensionikeskus 09.08.2024. a vastusest (dtl 135) ja hageja pangakonto väljavõttest (dtl 46-

47) tulenevalt on hagejale 2021. a septembris tehtud väljamakseid kokku 10 132,91 eurot.

Maksu- ja Tolliameti 12.08.2024. a teatise (dtl 153) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022 –

31.07.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

mahaarvamist hagejale väljamakseid 46 363,88 eurot (palgatulu 45 241,44 eurot + tööandja

makstud haigushüvitis 426,78 eurot + haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis 31,34 eurot +

muu tulu 246,24 eurot + täiendava kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga 418,08 eurot).

Teatisele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi F OÜ (dtl 154) 2022. a-l hagejale väljamaksed

pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 16 449,78 eurot, mis teeb keskmiselt

1370,80 eurot kuus. Samuti tegi hagejale väljamaksed Sotsiaalkindlustusamet (dtl 155, 138)

2022. a septembris ja novembris pärast tulumaksu mahaarvamist kokku 246,24 eurot.

2023. a-l tegi hagejale F OÜ (dtl 156-157) väljamaksed pärast tulumaksu ja

töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 18 188,54 eurot, mis teeb keskmiselt 1515,70 eurot kuus.

Peale selle tegi hagejale 2023. a veebruaris väljamakse Tervisekassa (dtl 158) pärast tulumaksu

mahaarvamist summas 31,34 eurot. 2023. a mais tegi väljamakse AS Pensionikeskus (dtl 135,

159) pärast tulumaksu mahaarvamist summas 418,08 eurot.

2024. a jaanuarist juulini (k.a) tegi hagejale F OÜ (dtl 160) väljamaksed pärast tulumaksu ja

töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 11 029,90 eurot, mis teeb keskmiselt 1575,70 eurot kuus.

Eesti Töötukassa 09.08.2024. a teatisest (dtl 130) nähtub, et hageja ei ole registreeritud töötuna,

ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–09.08.2024 töötutoetust, töötuskindlustushüvitist ega

töövõimetoetust.

Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et nii enne hagi esitamist, hagi esitamisel kui ka

tsiviilasja arutamise ajal töötas hageja pidevalt ja omas sissetulekut, mis iga-aastaselt kasvas ning

mille suurus võimaldab tal anda ainukesele alaealisele lapsele ülalpidamist alates 1. jaanuarist

2022 PKS §-s sätestatud elatise miinimummääras. Lisaks sai hageja aastal 2021 ja 2023 raha AS-

ilt Pensionikeskus, müüs 2022. a-l kinnisavara. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab vanem

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

11(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

Hageja tõi välja, et osa kostja vajadustest on kaetud riikliku toetusega.

Sotsiaalkindlustusameti 09.08.2024. a vastuse (dtl 138) kohaselt on J A perioodil alates

01.01.2022 kuni tänaseni määratud ning makstud:

- lapsetoetus: 01.01.2022 - 31.01.2023 iga kuu kogusummas 120 eurot

- 01.02.2023 - 30.04.2023 iga kuu kogusummas 160 eurot

- 01.05.2023 - 31.05.2023 kogusummas 200 eurot, sh 40 eurot 01.2023 eest

- 01.06.2023- 09.08.2024 iga kuu kogusummas 160 eurot;

- hinnatõusu leevendamise toetus: 11.2022 kogusummas 100 eurot;

- lapsepuhkuse tasu: 11.2022 brutosummas 92,34 eurot, peeti kinni tulumaks 18,47 eurot;

12.2022 brutosummas 61,56 eurot, peeti kinni tulumaks 12,31 eurot; 01.2023 brutosummas

153,90 eurot, peeti kinni tulumaks 30,78 eurot.

Kohus leiab põhjendatuks, et elatise määrast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast

lapsetoetusest. Kohtu hinnangul on lapsetoetuse väljamaksmise eesmärgist lähtudes lapse kulud

toetusega kaetud osaliselt.

Hageja ega kostja ei väitnud, et kostja viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viieteist ööpäeva kuus.

Seetõttu ei ole kohtul alust elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga

proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6).

PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma elatist vaid ühele alaealisele lapsele,

mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu.

Kohus leiab, et õigusliku olukorra muutumise tõttu ja kogumina eeltoodust lähtudes jääb

põhjendatuks muuta alates 18.07.2022 hagejalt kostja ülalpidamiseks varasema kohtuotsusega

väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 alusel

väljaarvutaud summadeni. Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõendite põhjal elatise

vähendamine hageja poolt hagiavalduses toodud suuruseni põhjendatud. Kohus, hinnates hageja

sissetulekuid ja varalist seisundit, leiab, et ei ole alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud elatist alla baassumma (kehtiv PKS § 101 lg 3).

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Otsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 10.

augustist 2022 kostja ülalpidamiseks tasutud raha.

Kostja ema varaline olukord

PKS § 105 lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku

vahelisi suhteid.

Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka kostja ema Jekaterina Abramova sissetulekud ja

varalise seisundi üle. Kostja ema varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid

erinevatele registritele ja ametitele.

Kostja ema pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.02.2022 - 29.08.2022 eest (dtl 68) tuleneb,

et N maksis talle välja töötasu kogusummas 4266,67 eurot, mis jagatuna seitsme kuuga teeb

keskmiselt 609,52 eurot kuus.

12(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 117) kuulub kostja emale alates 10.11.2022 sõiduk

OPEL ANTARA UNIVERSAAL, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2007.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 119) andmetel töötab kostja ema alates

12.04.2004 Vaivara lasteaias kokana.

AS-i Pensionikeskus 09.08.2024. a vastusest (dtl 135) tulenevalt on kostja emale 2021. a

septembris tehtud väljamakseid kokku 6652,93 eurot.

Maksu- ja Tolliameti 12.08.2024. a teatise (dtl 143) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022 –

31.07.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

mahaarvamist hagejale väljamakseid 21 913,95 eurot (palgatulu- 21 497,67 eurot + haigekassa

ajutise töövõimetuse hüvitis- 292,99 eurot + muu tulu- 123,12 eurot + intressid 0,17 eurot).

Teatisele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi N (dtl 144) 2022. a-l kostja emale väljamaksed

pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 7393,80 eurot, mis teeb keskmiselt

616,15 eurot kuus. 2022. a veebruaris ja oktoobris tegi kostja emale väljamaksed Tervisekassa

(dtl 145) pärast tulumaksu mahaarvamist kokku summas 262,99 eurot. Sotsiaalkindlustusamet

(dtl 146) tegi väljamaksed 2022. a novembris ja detsembris pärast tulumaksu mahaarvamist

kokku summas 123,12, eurot.

2023. a-l tegid kostja emale väljamaksed:

- N (dtl 147) pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 8594,96 eurot, mis teeb

keskmiselt 716, 25 eurot kuus;

- Sotsiaalkindlustusamet (dtl 148) jaanuaris pärast tulumaksu mahaarvamist 123,12, eurot;

- Swedbank (dtl 149) pärast tulumaksu mahaarvamist 0,10 eurot.

2024. a jaanuarist juulini (k.a) tegi kostja emale N (dtl 150) väljamaksed pärast tulumaksu ja

töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 5508,91 eurot, mis keskmiselt on 787 eurot kuus.

Eesti Töötukassa 09.08.2024. a teatisest (dtl 130) nähtub, et kostja ema ei ole registreeritud

töötuna,

ei

ole

saanud

ajavahemikul

01.01.2022–09.08.2024

töötutoetust,

töötuskindlustushüvitist ega töövõimetoetust.

Sotsiaalkindlustusameti 09.08.2024. a vastuse (dtl 138) kohaselt on J A perioodil alates

01.01.2022 kuni tänaseni määratud ning makstud:

- lapsetoetus: 01.01.2022 - 31.01.2023 iga kuu kogusummas 120 eurot

- 01.02.2023 - 30.04.2023 iga kuu kogusummas 160 eurot

- 01.05.2023 - 31.05.2023 kogusummas 200 eurot, sh 40 eurot 01.2023 eest

- 01.06.2023- 09.08.2024 iga kuu kogusummas 160 eurot;

- hinnatõusu leevendamise toetus: 11.2022 kogusummas 100 eurot;

- lapsepuhkuse tasu: 11.2022 brutosummas 92,34 eurot, peeti kinni tulumaks 18,47 eurot;

12.2022 brutosummas 61,56 eurot, peeti kinni tulumaks 12,31 eurot; 01.2023 brutosummas

153,90 eurot, peeti kinni tulumaks 30,78 eurot.

Kohus, hinnates kostja ema sissetulekute ja varalise seisundi kohta olemasolevaid andmeid,

leiab, et selle suurus ei võimalda kostja emal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses, millises

mõisteti hagejalt varasema kohtuotsuse alusel välja, muuhulgas arvestades, et kostja emal on

veel üks laps. Seega, muuhulgas selletõttu ei ole põhjendatud jätma elatise suuruseks varasema

kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust.

Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et kostja ema sissetulek ja vara võimaldavad tal anda

kostjale ülalpidamist samas suuruses kui mõisteti hagejalt välja käesoleva otsusega.

13(14)

Tsiviilasi nr 2-22-11707

Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et esitades alusetu hagiavalduse, tekitas hageja kostjale kulud ja seejärel

kahjustab kostja varalist seisundit. Kohtule on teada andmed kostja ema majandusliku seisundi

kohta. Kostja kulude jätmine enda kanda ei ole TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane, kuna kahjustab

ülemäära kostja olulisi vajadusi. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt kostja emale ettepanekuga

vähendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Seetõttu on hageja soov tekitada kostjale

kahju kostja poolt enda esindaja kulude kandmisega. Sel põhjusel on hagi osalisel rahuldamata

jätmisel õiglane kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.

TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt

olulisi vajadusi.

Kohtu hinnangul kostja väited on asjakohatud. Hagejal oli seadusest tulenev õigus pöörduda

kohtusse hagiga elatise suuruse vähendamiseks. Seadusest ei tulene kohustus enne kohtusse hagi

esitamist pöörduda kostja poole.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, sest

asjaoludest ei tulene, et selline menetluskulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane

või kahjustaks ülemäära poole olulisi vajadusi. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamiseks muul

viisil kui on sätestatud TsMS § 164 lg-s 1 alust ei ole.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Tamara Šabarova

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

14(14)