2-24-1536/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-1536

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1536

Tsiviilasi

R.M. hagi H.M. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades nr 193/2024/100, 084/2024/674 ja 084/2024/1162

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx, XXX, e-

post: XXX).

Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaadi

abi Toomas Metsma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-

post: XXX).

Kostja: H.M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx, XXX, e-

post: XXX).

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik

(Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik, e-post: XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tunnistada täiteasjas nr 084/2024/674 sundtäitmine lubamatuks 2323 eurot ületavas

osas.

3. Tunnistada täiteasjas nr 193/2024/100 sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses.

4. Tunnistada täiteasjas nr 084/2024/1162 sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses.

5. Jätta hagi läbivaatamata osas, milles hageja palub tunnustada

ülalpidamiskokkuleppena 14.04.2020 avalduses toodut ning palub lähtuda edaspidi

elatisraha maksmisel 14.04.2020 ülesütlemisavalduses toodud summast.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud ja riigilõiv jäävad riigi kanda.

7. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel 05.03.2024 ja 07.05.2024 määrusega kohaldatud

hagi tagamine, millega peatati täitemenetlused täiteasjades 193/2024/100, 084/2024/674

ja 084/2024/1162.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 23-25, 51-54, 116-119, 208-216, 276-288)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R.M. (hageja) ja H.M. (kostja) 18.08.2014. a Tartu notar

Andrus Ruuli juures abieluvaralepingu abikaasade ühisvara osaliseks jagamiseks,

asjaõiguslepingu ning elatisraha maksmise kokkuleppe, kus hageja andis nõusoleku

sundtäitmisele allumiseks elatisraha maksmise kokkuleppest tulenevate rahaliste nõuete

täitmiseks. Elatisraha maksmise kokkuleppes sai fikseeritud, et hageja kohustub seadusest

tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks maksma LxxxxxExxxx H.M.

ülalpidamiseks kostjale alates 2014. aasta septembrist igakuiselt elatisraha poole

miinimumpalga ulatuses, nagu toonane kord ette nägi.

2. Pärast koroonaviiruse vallandumist 2020. aastal vähendas hageja tööandja palka tähtajaliselt

15% (tollasest 825 euro suurusest netopalgast jäi alles 706,95 eurot) ning oli selge, et

endises mahus elatise maksmine käib üle jõu. Hageja teatas kostjale, et kriisist tingitud

sissetulekute vähenemisega ning vahepeal olulisel määral muutunud asjaoludega (laste sünd

uude koosellu) ei ole hageja enam majanduslikult suuteline tasuma elatist notariaalses

kokkuleppes fikseeritud ulatuses. Sellise summa maksmine jätnuks hageja uuest kooselust

sündinud lapsed oluliselt kehvemasse seisu, ei arvestaks hageja majandusliku olukorraga

ning igakuiste kohustuslike väljaminekutega. Hageja tegi kostjale korduvalt ettepaneku

elatiskokkuleppe muutmiseks vastastikusel kokkuleppel, kuid vastust ei saanud.

3. 14.04.2020. a esitas hageja kostjale ülesütlemisavalduse. Kostja ülesütlemisavaldust ei

tunnistanud leides, et hagejal tuleb tasuda elatist vastavalt notariaalsele kokkuleppele.

14.08.2023. a esitas hageja kostjale teise ülesütlemisavalduse, milles täpsustas elatise

maksmise asjaolusid ning võimalusi tulevikus. Kostja nõuab jätkuvalt notariaalse

kokkuleppe täitmist ning tagantjärgi elatise tasumist poole miinimumpalga ulatuses, mis ei

vasta ülesütlemisavalduses toodule.

4. Kohtutäiturid on algatanud hageja suhtes kolm täitemenetlust elatise võlgnevuse

nõudmiseks, Sirje Taela juures täiteasi nr 193/2024/100 (elatis ajavahemiku 01.01.2021 kuni

01.08.2023 eest summas 3067 eurot) ja Oksana Kutšmei juures täiteasjad nr 084/2024/674

(elatis ajavahemiku 01.12.2014 kuni 31.12.2020 eest summas 3241 eurot) ja nr

084/2024/1162 (elatis ajavahemiku 01.09.2023 kuni 31.01.2024 eest summas 401,65 eurot).

5. Hageja on ajavahemiku 01.12.2014 kuni 31.12.2020 (täitemenetlus nr 084/2024/674) eest

tasunud kostjale elatist 14 408 eurot. Hageja on ajavahemikul 01.12.2014 kuni 30.04.2020

olnud lapsega koos ning teinud otsekulutusi, mille on makstavast elatisest maha arvestanud.

Nimetatud perioodi sisse jääb vähemalt 8 kuud, mil laps on elanud ühes kalendrikuus hageja

juures vähemalt 12 päeva ning on ebaõiglane nõuda selle perioodi eest lisaks lapsele tehtud

otsekulutustele veel ka täies mahus elatist. Kostja lapsele tehtud kulutusi ei aktsepteeri ning

nõuab täiteasja nr 084/2024/674 menetlusega 3241 eurot.

6. Ülesütlemisavalduse järgi on hageja kohustatud kostjale tasuma ajavahemiku 01.01.2021

kuni 01.08.2023 (täitemenetlus nr 193/2024/100) eest elatist 6080 eurot (32 kuud, 190 eurot

kuus). Reaalselt on hageja tasunud 6401,56 eurot. Selle aja sisse on jäänud ka üks kuu (juuli

2021), mil laps veetis hagejaga kaks nädalat järjest ning selle eest ei peaks elatist maksma,

ehkki summaarselt on kostja raha kätte saanud. Sealhulgas on kahe kuu (detsember 2022 ja

jaanuar 2023) eest tasutud kostjale täiteasja 193/2023/183 raames ning kolme kuu eest

(summas 570 eurot) on makse teostatud tagantjärgi, väljaspool nõudealust perioodi,

28.01.2024. Hageja on ajavahemiku 01.09.2023 kuni 31.01.2024 (täitemenetlus nr

084/2024/1162) eest maksnud kostjale elatist 900 eurot (september 2023 – 140 eurot,

oktoober 2023 kuni jaanuar 2024 – 190 eurot kuus) ning seega on kostja summa, mille

hageja on kohustunud ülesütlemisavaldusega maksma, täies mahus kätte saanud. Hageja on

seisukohal, et täiteasjad on täies ulatuses põhjendamatud.

7. Hageja palub arvesse võtta, et tema sissetulekuks on netopalk 925 eurot kuus, kohustused

pool korteri kommunaalkuludest (sõltuvalt kuust) 95-173 eurot, korteri kindlustus 25,64

eurot, söök ja isiklikud tarbed (ravimid, hügieen, riided) ca 200 eurot, sidekulud 20,50 eurot

ning lisaks kütusekulu 50 eurot. Kuni oktoobrini 2023 tasus hageja ka eluaseme laenu

kuumakset 217,25 eurot. Praegusest kooselust on kaks last, LxxxxxH.M. (xx) ja Kxxx

Hxxxxxk H.M. (xx), kes elavad koos hagejaga ja on õigustatud saama ülalpidamist samas

järjekorras esimesest kooselust pärit lapsega ning kes polnud 2014. aastal kostjaga sõlmitud

ülalpidamiskokkuleppe sõlmimise ajal veel sündinud.

8. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et ei ole loobunud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest,

kuid ei suutnud ette näha abieluvaralepingu sõlmimisel tagajärge, mida nt puhtalt PKS

rakendamise puhul ei esine – muutmiskokkuleppe sõlmimist, kui teine osapool ei soovi

notariaalset lepingut muuta.

9. Hagejapoolset lepingu ülesütlemist tuleb arvestada alates 14.04.2020 ehk esimesest kostjale

edastatud ülesütlemisavaldusest arvates ning ülesütlemisavalduses märgitud põhjused on

mõjuvad ja piisavad VÕS § 196 mõttes. Lisaks diagnoositi hagejal kestvad

terviseprobleemid, millest hageja kostjat ka teavitas. Hageja sai palga vähendamisest teada

10.04.2020 ning esimese ülesütlemisavalduse edastas kostjale 14.04.2020. Seega oli

ülesütlemine edastatud mõistliku aja jooksul pärast vastavate asjaolude ilmnemist. Kostjale

ei kaasnenudki lepinguga mingeid kohustusi, mida ta saaks rikkuda.

10. Hageja majanduslik ja tervislik seisund on tänase teadmise põhjal püsiva kestvusega ning

pigem halvenevas suunas liikuv. Hageja tervisliku seisundiga sobib kõige paremini töö

kodukontoris, ent erialaseid tööpakkumisi, mis tagaks praegusest suurema sissetuleku

muude praeguste võimaluste juures täna sisuliselt ei pakuta.

11. Vastupidiselt kostjale leiab hageja, et igakuised kulud puutuvad ülalpidamiskokkuleppega

fikseeritud igakuise elatise suurusesse, kuna igapäevane elukorraldus eeldab nende tegemist.

Kommunaalmaksed suurenevad, sidekulud kasvavad, toit kallineb jne, samas hageja

reaalpalk on vähenenud. Kohustuslikke kulutusi hagejal kärpida pole enam võimalik.

12. Hageja ei nõustu, et on kohustatud maksma kostjale sõltumata lapsega veedetud ajast elatist

täies mahus. Hageja palub kohtul 31.07.2022 ülesütlemisavalduses väljendatut ülesütlemise

kontekstis mitte arvestada, sest tegemist emotsionaalse reaktsiooniga, mis oli põhjustatud

sellest, et kostja rikkus kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-20-5960, millega kohus pani paika

hageja ja lapse kohtumiskorra.

13. Kuna sundtäitmise menetlus nr 084/2024/1162 puudutab ka jooksvat elatist, palub hageja

kohtul võtta seisukoht ka jooksva elatisraha suuruse osas.

14. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 193/2024/100, nr

084/2024/674 ja nr 084/2024/1162 ning tunnustada ülalpidamiskokkuleppena

14.04.2020 avalduses toodut ning lähtuda edaspidi elatisraha maksmisel 14.04.2020

esitatud ülesütlemisavalduses toodud summast. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (dtl 176-183, 248-255, 260-262)

15. Kostja hagiga ei nõustu ja palub see jätta rahuldamata ning nõue, milles hageja palub

tunnustada ülalpidamiskokkuleppena 14.04.2020 avalduses toodut, läbi vaatamata, sest see

ei põhine ühelgi õigusnormil.

16. Hageja on pärast notariaalse lepingu sõlmimist esitanud kostjale kolm ülesütlemisavaldust –

14.04.2020, 31.07.2022, 14.08.2023, mis on tühised, kostja on esitanud neile vastuväited ja

palunud hagejal täita 18.08.2014. a kokkulepet. Kuivõrd hageja ei ole seda täitnud on kostja

avalduste alusel praegu pooleli kolm täitemenetlust: täiteasi nr 193/2024/100 perioodi

jaanuar 2021 kuni august 2023 eest summas 2482,09 eurot; täiteasi nr 084/2024/674

perioodi detsember 2014 kuni detsember 2020 eest summas 3241 eurot ja täiteasi nr

084/2024/1162 perioodi september 2023 kuni jaanuar 2024 eest summas 401,65 eurot ning

edasiulatuv elatis.

17. Hageja ei ole abieluvaralepingut kehtivalt üles öelnud, mistõttu ei ole ka elatise tasumise

kohustus lõppenud. Hageja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid. Kostja ei ole lepingut ka

mistahes viisil rikkunud. 14.04.2020 ülesütlemisavalduses toodud väide sissetuleku

vähenemisest aprillis 2020 on tõendamata ja vastuolus hagis esitatud väitega, et hageja

töötab igapäevaselt enamuse ajast kodus arvutiga (ajakirjatekstide kirjutamine, toimetamine

ja ajakirja kujundamine). Seetõttu ei olnud pandeemia takistavaks asjaoluks tavapäraselt

tööülesannete täitmiseks. Ka lisandunud ülalpeetavad lapsed ning nende vajaduste jätkuv

suurenemine ei saa olla ülesütlemise aluseks, kuivõrd hageja teine laps Lxxxx H.M. sündis

xxxxxxxxxx ning lapse peatsest sünnist pidi hageja teadlik olema juba abieluvaralepingu

sõlmimise hetkel. Hageja praegusest kooselust sündinud lapsed ei ole aluseks elatisraha

maksmise kohustuse ülesütlemiseks, kuivõrd hagejal on ülalpidamiskohustus enda alaealise

lapse ees ka eelnevast kooselust võrdselt pärast seda sündinud lastega.

18. Hageja ei ole esitanud ülesütlemisavaldust ka mõistliku aja jooksul. Hageja on laste sünnile

tuginenud alles 5 aastat pärast esimese lapse ja 3 aastat pärast teise lapse sündi, mis ei ole

mõistlik aeg VÕS § 196 lg 3 mõistes. Hageja ei saanud abieluvaralepingut erakorraliselt üles

öelda ka VÕS § 97 lg 1 ja lg 5 sätestatud alustel, sest lepingu sõlmimise aluseks olevad

asjaolud ja poolte vahekord ei ole muutunud ning ka hageja kulud lepingu täitmisel ei ole

suurenenud. Ülalpidamiskokkulepped sõlmitakse pikaks ajaks. Hageja pidi lepingut

sõlmides arvestama sellega, et 16 aasta jooksul võivad tema sissetulekud muutuda ja ta võib

veel lapsi saada, mille riski kannab ta ise. Sissetuleku vähenemine ei saa olla asjaoluks, mis

võimaldaks alaealise lapse ülalpidamislepingut üles öelda.

19. Ka 31.07.2022 ülesütlemisavalduses ei sisaldu mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 kohaselt.

20. Hageja kulud ei puutu ülalpidamiskohustusse. Hageja ei ole toonud välja, kuidas on tema

majanduslik olukord või igakuised kohustused muutunud võrreldes kokkuleppe sõlmimise

hetkega. Seega ei ole ka 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega elatisraha maksmise kokkulepe

lõppenud.

21. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei anna alust ka hageja väited, et ta on andnud

lapsele vahetult ülalpidamist. Kokkuleppe kohaselt on hagejal kohustus maksta kostjale

lapse ülalpidamiseks iga kuu kindel summa sõltumata sellest, kui palju aega laps ühes kuus

ühe või teise vanemaga veedab. Paraku on hageja jätnud kostjale osaliselt elatise maksmata.

Seda, et hageja ei ole maksnud kostjale antud perioodil nõutud summas elatist, kinnitab ka

hageja. Seetõttu esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse, mida menetletakse täiteasjas nr

084/2024/674.

22. Kostja leiab, et ülesütlemisavalduste materiaalsed eeldused on täitmata, ülalpidamiskohustus

ei ole lõppenud ning täiteasjade sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

23. Hageja on esitanud kostja vastu hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel,

mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

TMS § 221 lg 11 näeb ette, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, saab võlgnik

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

24. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle vaidlust ei ole.

-

hagejal ja kostjal on ühine laps, xxxxxxxxxxxsündinud laps Lxxxx Exxxx H.M., kes jäi

alates augustist 2014 elama kostja juurde ja elab siiani kostjaga;

-

hageja ja kostja sõlmisid 18.08.2014 notariaalse abieluvaralepingu, hüpoteegiga

tagatavate nõuete muutumise lepingu, elatisraha maksmise lepingu ja nõusoleku

sundtäitmisele allumiseks (edaspidi elatisraha leping, dtl 9-17), mille kohaselt pidi

hageja seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks maksma Lxxxx

Exxxx H.M. ülalpidamiseks alates septembrist 2014 igakuiselt elatisraha 177,50 eurot

kuni Laura Elise H.M. täisealiseks saamiseni või juhul kui laps õpib põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ka pärast täisealiseks saamist, kuid mitte kauem

kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Lepingu p 8.4 järgi ei või elatis olla väiksem kui pool

Eesti Vabariigi miinimumpalga alammäära.

Elatisraha lepingu p 8.5 järgi on leping sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega ja on

seega täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 18¹ mõttes.

25. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja avalduste ja 18.08.2014 elatisraha lepingu alusel

algatatud hageja suhtes

-

täiteasi nr 193/2024/100, nõude sisuks on elatisraha jaanuar 2021 kuni august 2023

summas 2482,09 eurot (dtl 19, 165);

-

täiteasi nr 084/2024/674, nõude sisuks on elatisraha võlgnevus 01.12.2014 kuni

31.12.2020 summas 3241 eurot (dtl 146-149, 167);

-

täiteasi nr 084/2024/1162, nõude sisuks on elatise võlgnevus 01.09.2023 kuni

31.01.2024 summas 401,65 eurot ja edaspidi 410 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.09.2014 kuni 26.06.2027

(dtl 150-154, 169).

26. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas elatiraha maksmise leping on kehtivalt üles öelnud

ning kas sundtäitmised täiteasjades nr 193/2024/100, 084/2024/674 ja 084/2024/1162 on

lubamatud või mitte.

27. Hageja on lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele palunud kohtul tunnustada

ülalpidamiskokkuleppena 14.04.2020 ülesütlemisavalduses toodut, mida saab kohtu

hinnangul käsitleda ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) §

97 lg 1 tähenduses. Samuti on hageja palunud kohtul võtta seisukoht edaspidise elatise

summa osas.

28. Lapse vanemate vahel sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva lapse

ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes, kus lapsele

makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse

ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise

tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad

kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse

ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate

ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes ning kokkuleppe

pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud

osavõlgnikud. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes

vanematele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-15, p 13).

29. Pooled on elatisraha lepingu p-s 8.6 leppinud kokku, et elatisraha maksmise kokkulepet võib

muuta ka mõnes muus vormis kokkuleppega peale notariaalselt tõestatud kokkuleppe. Kuigi

hageja väitel on ta teinud kostjale korduvalt ettepanekuid lepingu muutmiseks, ei nähtu asja

materjalidest, ei poolte sellekohasest kirjavahetusest ning ka asjaoludest, et poolte

kokkuleppel oleks elatisraha maksmise lepingut muudetud.

30. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt vanematevahelise ülalpidamislepingu eripärast, ei saa

vanem VÕS § 97 lg 1 järgi teiselt vanemalt ülalpidamislepingu muutmist vähemasti

üldjuhul siiski nõuda, kuna tegemist ei ole lepinguga, millest tuleneksid vanemate

vastastikused õigused ja kohustused, mille vahekord saaks muutuda. Olukorras, kus

vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad

asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui

kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja

lõppemiseni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-15, p 17).

31. Kuivõrd hageja tugineb elatisraha maksmise lepingu ülesütlemisele (VÕS § 196 lg 1), ei ole

asjaolusid ega ka VÕS §-is 97 sätestatud tingimusi arvestades 14.04.2020

ülesütlemisavalduses toodud ülalpidamiskokkuleppe tunnustamise nõue esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

32. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või

kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

33. Hoolimata sellest, et ülalpidamiskokkulepped sõlmitakse pikemaks ajaks on võimalik ka

elatisraha lepingut üles öelda. Kokkuleppe kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud

nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Lepingupool ütleb lepingu üles

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Elatiskokkulepe

on võimalik üles öelda ka ainult osaliselt.

34. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale kaks elatisraha lepingu

ülesütlemisavaldust – 14.04.2020 (dtl 27) ja 14.08.2023 (dtl 29). Poolte viidatud kolmandat

s.o 31.07.2022 ülesütlemisavaldust kohtule esitatud ei ole ja kuna hageja palub seda ka mitte

hinnata, siis kohus selle kehtivust ei käsitle.

35. Hageja on 14.04.2020 ülesütlemisavalduses tuginenud koroonaviiruse tekitatud

majanduskriisist tulenevate sissetulekute vähenemisele alates aprillist 2020 ja pärast lepingu

sõlmimist lisandunud ülalpeetavatele lastele ning on avaldanud, et on nõus vabatahtlikult

maksma igakuist elatist 190 eurot. 14.08.2023 ülesütlemisavalduses on hageja tuginenud

kokkuleppe aluseks olevate asjaolude olulisel määral muutumisele pärast kokkuleppe

sõlmimist täpsustades, et kokkuleppes fikseeritud summa maksmine jätab kehvemasse seisu

praegusest kooselust sündinud lapsed, ei arvesta majandusliku olukorraga ning igakuiste

kohustuslike väljaminekutega.

36. Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, mis eeldab kehtivuseks adressaadi poolt kättesaamist.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on mõlemad ülesütlemisavaldused kätte saanud. Seega on

mõlema ülesütlemisavalduse formaalsed eeldused täidetud.

37. Seadusest tuleneva lapse ülalpidamiskohustuse kokkuleppe ülesütlemise materiaalsete

eelduste olemasolu hindamisel saab võtta aluseks lapse ülalpidamist reguleerivad sätted ning

hinnata, mis summas elatist oleks lapsel õigus tekkinud olukorras saada.

38. Ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt

ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek

on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Seejuures võib elatise

suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o

osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades

mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud

tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

23.02.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 17).

39. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejal kolm alaealist last, poolte ühine laps Lxxxx Exxxx

H.M. ningxxxxxxxxxxxxsündinud Lxxxx H.M. (dtl 227) ja xxxxxxxxxx sündinud Kxxx

Hxxxxxx H.M. (dtl 226), kes on tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97

õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 alusel antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (elatis). 2020. aastal ülesütlemisavalduse esitamise ajal

kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (milleks oli alates 01.01.2020. a

584 eurot kuus). Seega oli miinimumelatise suuruseks 292 eurot.

40. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühine laps elab kostjaga ja teised lapsed hagejaga. Kui vanem

ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamisel, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi

ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Vanemaga kooselav

laps on selle vanema vahetul ülalpidamisel.

41. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

42. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning kohtupraktika kohaselt ei ole

miinimumelatise puhul vaja tõendada kulutuste kandmist.

43. Elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra on võimalik vaid väga

erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemisel. Selleks, et elatist saaks alla

miinimummäära vähendada, tuleb kohustatud vanemal esile tuua ja tõendada, et ta ei ole

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele

ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste

üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks

on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse

täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg

2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema

töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras

väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps

(PKS § 102 lg 2 lause 3). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida

arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt

mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega

suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline

seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud

huve. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema

arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks

elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. juuni

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17).

44. Hageja töötab xxxxxxxxxxxx OÜ-s ja tegeleb ajakirja tekstide toimetamisega. 10.04.2024

vähendati TLS § 37 lg 1 alusel hageja töötasu 15% ulatuses kolmeks kuuks (dtl 224-225).

Hageja väitel oli tema netopalk enne palgakärbet 825 eurot, millest peale 15%-list kärbet jäi

järgi 706,95 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõttest (dtl 57-66) nähtuvalt sai hageja 2023

aasta augustis palka 925 eurot. Kuigi 2020 aasta palgaandmeid esitatud ei ole puudub kohtul

alus kahelda, et hageja sai 2020 aastal suuremat palka. Aprillis 2020 on hageja pöördunud

tervisemuredega arsti poole (dtl 228) ning talle on soovitatud teha elukorralduses muudatusi

stressi leevendamiseks. Hageja on selgitanud, et tervisliku seisundi tõttu on tulusama töö

leidmine keeruline.

45. Arvestades hageja majanduslikku seisundit ja suutlikust endale tulusamat sissetulekut

teenida ning ülalpeetavaid lapsi, leiab kohus, et hageja ei olnud 2020 aasta aprillis võimeline

andma oma kõikidele lastele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras kahjustamata

sealjuures enese toimetulekut. Kuigi hageja konto väljavõttelt (dtl 113) nähtuvalt on ta

püüdnud oma kohustust täita ja enamasti ka kostjale igakuiselt elatisraha maksnud, on ta

jäänud tasumistega ka viivitusse, mis viitab sellele, et ühele lapsele alampalga määraga

seotud elatise tasumine käis talle üle jõu. Kohus nõustub kostjaga, et

ülalpidamiskokkulepped sõlmitakse pikaks ajaks ning kohustatud isikul tuleb sellega oma

töö- ja pereelu korraldamisel arvestada. Samas ei ole alati võimalik ette näha kõiki olukordi,

nagu majanduslangus või muud ülemaailmsed kriisid või ka kohustatud isikust endast

tulenevaid asjaolusid.

46. Alates 01.01.2022 hakkas kehtima uus elatise regulatsioon, mille aluseks võeti lapse

vajaduspõhise miinimumelatise uuringus kajastatud andmed. Muudatuse eesmärgiks oli luua

lapsele elatise kindaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik, sest

elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär (mis tõusis üsna kiiresti) oli

valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge ning ei kajastanud lapsele tehtavaid

tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema

poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud

uuringus on arvestatud lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav

keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra

kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele

majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh

lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele-

mänguasjadele-raamatutele-vaba aja veetmisele jne.

47. Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma

alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole

töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2

järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes

õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 2172 lg 1)

48. Kuigi antud juhul ei ole tegemist kohtulahendi alusel väljamõistetud elatisega saab kohtu

hinnangul PKS regulatsiooni muudatustega seotud põhimõtteid kohaldada ka vaidlusalusele

elatisraha lepingule kuivõrd pooled on lepingu p-s 8.4 sidunud elatise suuruse alampalgaga,

mis alates 01.01.2023 on 725 eurot (sellest pool ehk elatis 362,50 eurot) ja alates 01.01.2024

on 840 eurot (sellest pool ehk elatis 420 eurot).

49. Arvestades eelpooltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et hageja ei olnud 2020

aasta aprillist alates suuteline tasuma kostjale elatist lepingu punktis 8 kokkulepitud

suuruses kahjustamata sealjuures enese ja temaga koos elavate laste toimetulekut. Seega

esinevad mõjuvad põhjused elatisraha lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel.

50. Kuigi hageja on esitanud kaks ülesütlemisavaldust, siis hinnates nende esitamise aluseks

olevaid asjaolusid ja avalduse sisu, leiab kohus, et 14.04.2020 ülesütlemisavaldust tuleks

käsitleda osalise ülesütlemisena s.o osas, mis ületab 190 eurot ja 14.08.2023 avaldusega on

hageja öelnud elatisraha lepingu tervikuna üles, sest selle sisust nähtuvalt ei olnud ta

võimeline ka esimeses avalduses märgitud suuruses elatist tasuma. Seda näitab ka asjaolu, et

hageja on 03.05.2023 pöördunud elatise vähendamiseks kohtusse (tsiviilasja nr 2-23-6534),

kuid kohus ei võtnud hagi menetlusse poolte vahel sõlmitud elatisraha lepingu tõttu.

Kohtusse pöördumise järgselt esitas hageja 14.08.2023 ülesütlemisavalduse, milles teatas, et

ütleb üles elatisraha kokkuleppe alates 01.09.2023 viidates mh sellele, et kui makstav elatis

ei kata lapse vajadusi, on õigus esitada lapse nimel kohtusse hagi elatise suurendamiseks.

51. Kohus leiab, et antud juhul ei ole mõistlik aeg VÕS § 196 lg 3 mõistes möödunud, sest

14.04.2020 ülesütlemisavalduse esitas hageja vahetult pärast sissetuleku vähenemisest

teadasaamist ning 14.08.2023 avaldus on esitatud kolme kuu möödumisel kohtusse

pöördumisest, kus hagejale oli selge, et lepingujärgne elatise suurus ületas oluliselt kehtivat

seadusjärgset arvutatud elatise suurust ning ei arvestanud teiste ülalpeetavatega. Asjaolu, et

hageja teised lapsed olid selleks ajaks juba mitu aastat tagasi sündinud, ei tähenda seda, et

koostoimes teiste asjaoludega, oleks seetõttu mõistlik aeg möödas.

52. Seega tuleb elatisraha maksmise leping lugeda lõppenuks alates 01.09.2023 ning

ülesütlemise tagajärjel vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest.

53. Kohus ei nõustu hagejaga, et tehes lapse vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil laps

viibis tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud ja ei pea kostjale elatist

tasuma ning võib kokkulepitud elatisest mahaarvamisi teha. Pooled on elatisraha summa ja

selle arvestamise alused elatisraha lepingus kokku leppinud. Hageja ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjaga oleks arutatud lapsele kulutuste tegemist või

kostjaga muul viisil kokkulepitud elatise tasumises. Kui hageja ka tegi ajavahemikul

01.12.2014 kuni 30.04.2020 lapsele kulutusi (nt ostis jalgratta, käis reisil jne), ei saa neid

lepingus kokkulepitud elatise summast maha arvata.

54. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal oli õigus elatisraha maksmise leping 14.04.2020 osaliselt

s.o 190 eurot ületavas osas ja 14.08.2023 leping tervikuna üles öelda, oli kostjal õigus nõuda

elatist enne ülesütlemisavalduse esitamist (s.o 01.12.2014 kuni 31.03.2020) lepingu p-s 8

kokkulepitud suuruses ja alates aprillist 2020 kuni augustini 2023 190 eurot kuus.

55. Ajavahemikul 01.12.2014 kuni 31.12.2020 pidi hageja elatisraha lepingu järgi tasuma elatist

15 033,50 eurot (s.o 01.12.2014 kuni osalise ülesütlemiseni s.o märts 2020) ja

ülesütlemisavalduse järgi 1710 eurot (s.o aprill 2020 kuni 31.12.2020 190 eurot x 9 kuud)

kokku 16 743,50 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt (dtl 111-114) on

hageja tasunud 14 420,50 eurot. Seega on täiteasjas nr 084/2024/674 hageja võlgnevus

2323 eurot.

56. Ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.08.2023 pidi hageja elatisraha lepingu osalise

ülesütlemise tõttu tasuma elatist (32 kuud x 190 eurot) kokku 6080 eurot. Hageja on

selgitanud, et on sel perioodil tasunud elatist 6401,56 eurot, samas nähtub kohtule esitatud

maksekorraldustest (dtl 48-49) tasumisi 1524,28 euro ulatuses. Täiteregistri andmetel on

võlgnevus 2482,09 eurot. Kuivõrd kostja ülesütlemisi ei aktsepteerinud ja nõudis elatist

lepingus kokkulepitud suuruses (ehk poole alampalga ulatuses), siis oleks sel perioodil (s.o

01.01.2021 kuni 31.08.2023) hageja pidanud lepingu järgi tasuma elatist 10 328 eurot (mis

on 4248 eurot enam kui hageja pidi osalise ülesütlemise korral tasuma). Kuna aga kostja ei

ole hageja tasutud summale vastuväiteid esitanud (et ta ei ole hageja väidetud raha saanud),

loeb kohus tuvastatuks, et hageja on ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.08.2023 eest kostjale

elatise tasunud.

57. Ajavahemikul 01.09.2023 kuni 31.01.2024 on hageja tasunud kostjale elatist 1540 eurot (dtl

110), kuigi tal lepingu ülesütlemise tõttu seda kohustust enam ei olnud. Eelnev ei tähenda

aga seda, et hageja vabaneks poolte ühise lapse ülalpidamiskohustusest. Kohus leiab, et sel

perioodil tasutud raha tuleb lugeda hageja seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse

täitmiseks poolte ühisele lapsele Lxxxx Exxxx H.M.-ile ning kui pooled ei saa kokkuleppele

edasise elatise tasumise osas saab laps esitada kohtule hagi elatise saamiseks.

58. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning tunnistab TMS § 221 lg 1 alusel

sundtäitmised täiteasjades nr 193/2024/100 ja 084/2024/1162 lubamatuks ning sundtäitmise

täiteasjas nr 084/2024/674 lubamatuks 2323 eurot ületavas osas.

59. Tartu Maakohus peatas 15.02.2024 määrusega (tsiviilasjas nr 2-24-3450, mis liideti

käesoleva asja juurde) täitemenetluse täiteasjas nr 084/2024/674 ja täiteasjas nr

084/2024/1162 üksnes elatise võlgnevuse (401,65 eurot) osas kuni liidetavas tsiviilasjas nr

2-24-1536 tehtava lahendi jõustumiseni. 07.05.2024 määrusega peatas kohus täitemenetluse

täiteasjas nr 193/2024/100 kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.

60. Kuna kohus tunnistas kahes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks ja ühes osaliselt lubamatuks,

tuleb hagi tagamine tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

MENETLUSKULUD

61. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1.

62. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

63. Arvestades asja olemust, hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi rahuldamise ulatust, leiab

kohus, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

64. 15.02.2024. a määrusega anti hagejale riigi õigusabi korras kohtus esindamiseks advokaat

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning vabastati hagiavalduse

esitamisel riigilõivu tasumisest.

65. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda tuleks hagejal riigilõiv, millest ta oli

vabastatud, riigile hüvitada (TsMS § 190 lg 4). Arvestades hageja majanduslikku seisundit

vabastab kohus hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik