3-24-2528/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2528

Määruse kuupäev

27.11.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja HKMS §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 9.9.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse talle tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses arstiabiga Tartu Vanglas.

Kaebaja kurdab, et ravimeid jagavad vangla ametnikud, kes ei peaks üldse kursis olemas

tema tervislikust seisundist ning tarvitatavatest ravimitest, ravimeid peaks jagama arstid

ise; psühhiaater Liisi Graf väitis vastuvõtul, et nad narkomaanidele ravi ei paku; ei

pakutud isegi alternatiivset ravi jj. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest

vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus.

2. Tartu Vangla esitas kohtule 24.9.2024 ja 12.11.2024 vastused kohtunõuetele, märkides

kaebaja on esitanud sel aastal 16 kahjunõuet, lisaks hulganisti pöördumisi

meditsiiniosakonnale (sh peale 01.07.2024, mil tervishoiuteenust asus osutama SA

Viljandi Haigla) jne. Vangiregistris on kaebaja kontaktandmetena märgitud:

Kontaktandmed:XXX, XXX, tel XXX RR elukoht: XXX.

KOHTU SEISUKOHT

3-24-2528

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal,

et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.

4. Asjaolu, et kaebaja sai ravimeid vanglaametnikelt, mitte arstidelt (nagu Ta sooviks), ei saa

kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada.

Kirjeldatust ei tulene kaebajale ühegi õigushüve, sh eraelu puutumatuse olulist riivet, ning

seda ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Vanglaametnikud teostavad ravimite

manustamisel ja jälgimisel oma teenistusülesandeid ning nad on niikuinii kinnipeetavate

ravivajadustest teadlikud.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-

st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh

väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline

kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika).

6. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38

lg-te 1-3 kohaselt jagavad kinnipeetavatele ravimeid vanglateenistuse ametnikud, järgides

vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, psühhotroopsete ja narkootiliste

ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja ning vanglateenistuse ametnik on

kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ravimi manustab. Eelsätestatud

korda täpsustab Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu

Vangla kodukord“ (TVK). TVK p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele

vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid ning kinnipeetavad peavad ravimid

manustama koheselt vanglaametniku juureolekul. TVK p 20.8 kohaselt antakse

narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud kujul

õe poolt ning kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul. Seega peab kaebaja

eelnimetatud õigusaktidest lähtudes manustama ravimid vanglaametniku või õe

juuresolekul ning vangla on kohustatud veenduma, et kaebaja ravimid manustab.

Arvestades eeltoodut ei saa vangla anda kaebajale ravimeid päevases annuses kambrisse,

et kaebaja tagaks ise nende õigeaegse ja korrektse manustamise. Näiteks vangla peab

tagama ravimite korrektse manustamise ning selle eesmärgi täitmiseks on

proportsionaalne nõuda ravimite manustamist videokaamerate vaateväljas. TVK p 20.12.1

seletuskirja kohaselt on ravirežiimist kinnipidamine tulemi saavutamiseks äärmiselt

oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib endaga kaasa tuua fataalseid tagajärgi, ka

on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise

eesmärki. Ravimi manustamine vastavalt arsti ettekirjutusele ja ka videokaamera

vaateväljas suurendab järelevalve efektiivsust. Tartu Vangla ei ole ravimite manustamise

korra muutmisel õigusvastaselt käitunud, kaebaja on VangS § 67 p 1 kohaselt kohustatud

vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma ning puudub alus kahjunõuet rahuldada.

Eeltoodust lähtudes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-24-2528

7. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

9. Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse, millest kohus saab aru selliselt, et

kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi,

ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Samuti, kuivõrd kohtu hinnangul tuleb

kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus

oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

10. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)