2-24-116518/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

2-24-116518

Kohtuasi

Bondora AS-i hagi E.X-i

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas

Kostja: E.X , isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Bondora AS-i hagi E.X-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale esindajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Bondora AS esitas 01.05.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 5623,31 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2024. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Kohtunikuabi lõpetas 26.08.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus andis 04.10.2024. a määrusega hagejale tähtaja nõude ja selle põhjenduse

esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohus selgitas ka, et hagejal tuleb märkida

kostja tegelik elukoht, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente

kätte toimetada. Kotja võib elada xxxxx, täpsem aadress on teadmata. Samuti tuli hagejal

selgitada kohtualluvuse valikut.

3. Hageja esitas hagiavalduse 17.10.2024. a. Kostja elukoha osas hageja täiendavaid

andmeid ei esitanud, ka ei selgitanud hageja kohtualluvuse valikut.

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel

üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012

(kohaldub alates 10.01.2015. a) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik

siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.

5. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Bondora AS-i ja kostja vahelisest

tarbijakrediidilepingust.

6. Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti b kohaldamisalasse. Määruse

artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse

menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse

nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht

asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011. a otsus kohtuasjas C-327/10

p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015. a määrusega nr 1215/2012, on

tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul

kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast

kehtiva määruse tõlgendamisel.

7. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale makseettepanekut üritatud kätte toimetada e-

posti aadressile xxx, samuti xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Hagiavalduses on võlgniku

viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud xxxxxxxx-xxxxxxxxx. Märgitud aadress

on Rahvastikuregistri kohaselt kostja endine elukoht. Politsei- ja Piirivalveameti

andmebaasi kohaselt on E.X-i elukohaks olnud xxxxxxxxx-xxxxxxxxx linn, xxxxx

maakond, kuid ka märgitud aadress on Rahvastikuregistri kohaselt kehtetu.

Korteriomaniku sõnul lõppes üürileping 01.08.2024. a. Kohtu kogutud andmete

kohaselt kostja xxxxx linnas ei ela. Kostja kehtiva elukohana on Rahvastikuregistris

märgitud xxxxx. Kohus on eelnevat hagejale selgitanud ning andnud hagejale tähtaja

kostja tegeliku elukoha andmete esitamiseks. Täiendavaid andmeid kostja tegeliku

elukoha kohta hageja ei esitanud.

8. Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus

siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1

kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3

sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib

järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud

andmed näitavad, et kostja ei ela Eestis. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris

kostjal kehtiv töötamise kanne puudub. Viimane töösuhe on lõppenud 2023. aasta

novembris. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised

kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires

tuvastada, kus kostja elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse

võtmata. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.

9. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub

Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja

seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja

kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem

informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt

deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on

ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja

arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi

menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012.

a, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus on maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt avaldatud kostja e-

posti aadressile XXX edastanud makseettepaneku 02.05.2024. a, 07.05.2024. a, 10.05.2024. a.

Kohus saatis 19.11.2024. a kostjale kirja, milles andis kostjale aega kuni 26.11.2024. a

vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus. Kostja ei ole kohtu

päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust.

10. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei

allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et

asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt,

kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude

jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS

§ 173 lg 1 ja 2).

12. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin