2-24-117260/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-117260

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AS Ühisteenused hagi R Ti vastu võla nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

55,01 eurot, lihtmenetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

AS

Ühisteenused (registrikood

11052490, asukoht: Endla tn 15,

10122 Tallinn)

A J, e-post: xxx

R T (isikukood xxx, elukoht: xxx )

RESOLUTSIOON

1. AS Ühisteenused hagi rahuldada.

2. Välja mõista R Tilt AS Ühisteenused kasuks 50 (viiskümmend) eurot 65 senti (sh

põhivõlg 35 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

eest 06.05.2021. a kuni 21.06.2024. a).

3. Välja mõista R Tilt AS Ühisteenused kasuks viivis põhinõudelt (35 eurot) alates

22.06.2024. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4.1. Välja mõista R Tilt AS Ühisteenused kasuks hageja menetluskulude katteks 711

(seitsesada üksteist) eurot 50 senti.

4.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4.3. Välja mõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Otsuse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA

MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused esitas 08.05.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

N Ti vastu võla nõudes. Kohus tegi 09.05.2024. a N Tile makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.06.2024. a määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue võlgniku vastu anti üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 20.06.2024. a määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis AS-ile Ühisteenused

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu

tasumiseks.

3. AS Ühisteenused palub hagiavalduses N Tilt välja mõista hageja kasuks kokku 50,65 eurot

(millest põhivõlg on 35 eurot, viivis 10,65 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot) ja lisanduva

viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Hagiavalduse kohaselt parkis N T 24.04.2021. a sõiduauto registreerimismärgiga xxx AS

Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas xxx kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes,

mille eest on talle esitatud leppetrahvinõue 35 eurot.

Leppetrahvi

nõude nr

Kuupäev

Parkla

Auto reg.

nr

Leppetrahvi põhjus

Nõue

(EUR)

xxx

24.04.2021

xxx

xxx

Parkimiskorraldusnõuete

eiramine

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimisala on tähistatud, selle järgi tohib parkida

vaid KÜ xxx kirjalikul loal. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi kuna tal puudus

nähtaval kohal KÜ xxx kirjalik luba. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõude, mille kostja

on jätnud hagejale tasumata. Hageja märgib, et teeb sõidukite omanike/vastustavate kasutajate

välja selgitamiseks päringud Transpordiametile. Transpordiameti andmetel oli hageja sõiduki

omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal. Päring Transpordiametile sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks tehakse läbi X-tee. Päringut tehes läbi X-tee,

edastab hageja Transpordiametile sõiduki numbri ja rikkumise aja so leppetrahvi koostamise

aja. Vastuseks päringule saab hageja Transpordiametilt registri/või isikukoodi, kes leppetrahvi

koostamise ajal oli antud registreerimisnumbriga sõiduki omanik. Isikukood ühtis kostja

omaga. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahvi nõue on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. AS Ühisteenused volitas

22.03.2022. a end esindama kohtulikus menetluses OÜ-t Julianus Inkasso, edasivolitamise

õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Arvestusperiood

06.05.2021. a kuni 21.06.2024. a.

Kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid 10,65 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude (35 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot. Leppetrahvi sissenõudmiskulu on 5 eurot.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise ette, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt peab olema pakkumus ehk ofert piisavalt määratletud ja väljenduma

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõutumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. (Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik

pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel ära toodud sõlmitava lepingu

tingimused ammendaval kujul, s.t pakkumus sisaldab juba lepingu täisteksti, mida oferent enam

ei muuda).

VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses.

6. Kostja poolt esitatud tõendid jäävad hagejale arusaamatuks, mida kostja esitatud

dokumentidega tõendada soovib. Esitatud tõendid ei tõenda, et sõiduk oli teise isiku valduses ja

sellekohane väide on paljasõnaline.

7. Kostja (N T) hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja kinnitab,

et ei rikkunud parkimisenõudeid. Seisuga 24.04.2021. а sõiduauto registreerimisnumbriga xxx

asus tema poja R Ti valduses ja kasutuses, kes antud ajal elas elamus aadressil: xxx. Seega

sõiduauto valdaja parkis auto eeskirjade järgi elumaja territooriumil, kus ta elas. Seda, et

sõiduauto on pargitud elumaja xxx territooriumil, on näha isegi fotodelt, millised on esitatud

hageja poolt. Samuti kostja kinnitab, et trahviteade ei olnud talle kätte toimetatud ning hageja ei

esitanud tõendeid selle kohta, et antud teade oli kätte toimetatud hagejale. Trahvinõudest

ebaõige parkimise eest kostja sai teada alles hagimaterjalide kättesaamisel. Kostja kinnitab, et

hagis toodud faktilised asjaolud millele tuginevad hageja väited, samuti toodud haginõuete

õiguslikud alused ei saa olla aluseks hagi rahuldamisele.

8. Kostja esitas kohtule sõiduki registreerimismärgiga xxx põhiandmed ja taustakontrolli, kostja

poja R Ti elukoha andmed. Kostja leidis, et asja on võimaliku lahendada kompromissiga.

Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega.

9. Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui

pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.

Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele, kuna kostja ei

reageerinud hageja kompromissettepanekule.

10. Hageja esitas 25.09.2024. a kohtule taotluse kostja asendamiseks.

11. Kohus asendas 16.10.2024. a esialgse kostja N Ti uue kostja R Tiga.

12. Asendatud kostja (R T) hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et ta et

ei rikkunud parkimisenõudeid. Kostja antud ajal elas elamus aadressil: xxx. Seega sõiduauto

valdaja parkis auto eeskirjade järgi elumaja territooriumil kus ta elas. Seda, et sõiduauto on

pargitud elumaja xxx territooriumil, on näha isegi fotodelt, millised on esitatud hageja poolt.

Kostja kinnitas, et trahviteade ei olnud talle kätte toimetatud ning hageja ei esitanud tõendeid

selle kohta, et antud teade oli kätte toimetatud hagejale. Trahvinõudest ebaõige parkimise eest

kostja sai teada alles hagimaterjalide kättesaamisel. Kostja tegi kompromissettepaneku, mille

kohaselt kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse 35, 00 eurot 5 päeva jooksul peale kompromissi

kinnitava kohtumääruse jõustumist; hageja loobub viivise väljamõistmise, sissenõudmise

kuludest, VÕS § 113 alusel viiviste nõuetest; poolte poolt kantud menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

13. Hageja esitas omapoolse seisukoha. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud. Lisatud

Google Maps ja Maa-Ameti pildimaterjalilt nähtub, et kinnistu aadressiga xxx, piir jookseb

paralleelselt tee servaga. Seega saab väita, et kostja parkis nii kinnistul, kus tal oli selleks õigus,

kui ka kinnistul, mille kasutamiseks pidi ta saama KÜ xxx kirjaliku loa ja selle sõidukis

nähtavale kohale panema. Ka hagi lisa 2 pildimaterjalilt nähtub, et osaliselt parkis sõiduk xxx

kinnistul ja parkimiskeelu mõjualas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

16. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1

mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe

tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

17. AS Ühisteenused hagiavalduse kohaselt parkis kostja R T AS Ühisteenused opereeritavas

parklas xxxx parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõue nr

xxx. Hagiavalduse kohaselt AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise

üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimisala on tähistatud,

selle järgi tohib parkida vaid KÜ xxx kirjalikul loal.

18. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul

vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu 23.03.2016. a

lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017. a lahend nr 3-2-1-68-16, p 31).

19. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh

viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2).

20. Enamasti on sõiduki juhiks sõiduki omanik või vastutav kasutaja, aga isegi kui see nii ei

ole, kehtib eraparklates sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldus.

21. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-68-16 märkinud, et sõiduki juhi isikuga seotud asjaolude

väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning on objektiivselt

võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud esitada selle kohta tõendeid parkla haldajal.

22. Seetõttu tuleb sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanik või

vastutav kasutaja kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis sel ajahetkel muu isik.

23. Leppetrahv nr xxx 24.04.2021. a on tehtud sõiduki reg.nr xxx parkimiskorraldusnõuete

eiramise eest.

24. Transpordiameti teatega on tõendatud, et xxx registreerimismärk nr xxx omanik oli

24.04.2021. a N T ja vastutav kasutaja R T.

25. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et trahvi tegemise ajal kasutas sõiduautot R T.

Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal võimaliku parkimislepingu rikkumisega kaasnev vastutus.

26. Hagiavalduse kohaselt volitas AS Ühisteenused 22.03.2022. a võlgnikelt võla

sissenõudmisel end kohtuvälises ja kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ-t ning

viimane omakorda edasivolitusega Julianus Õigusbüroo OÜ-t.

27. Hagejal ja xxx maa omanikul (xxx korteriühistu (KÜ xxx)) vahel on sõlmitud leping, mille

kohaselt hageja korraldab ja kontrollib nimetatud parklas parkimiskorraldust ja tingimusi.

Parkimisala on tähistatud selliselt, et nimetatud parklas tohib parkida vaid xx Južxnõi kirjalikul

loal.

28. Google Maps andmetel on xxx parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvel koos viitega

„eraparkla“ koos lisatahvliga „välja arvatud KÜ xxx kirjalikul loal“ ja parkimistingimused

asuvad infotahvlil parklas.

Korteriühistu xxx alal on lubatud parkimine ainult KÜ xxx esimehe kirjalikul loal.

29. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta trahviteadet kätte saanud.

30. Kohus märgib, asjaolu, et kostja oli 24.04.2021. a sõiduki vastutav kasutaja ja elas aadressil

xxx ei anna kostjale õigust xxx parklas parkimiskorralduse nõuete rikkumiseks.

31. Hageja poolt esitatud piltidelt on näha, et sõidukil puudub KÜ xxx (xxx korteriühistu)

kirjalik parkimisluba ja/või xxx korteriühistu esimehe kirjalik parkimisluba.

32. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust

kahelda selles, et sõiduki kasutaja määratud leppetrahvi teadet kätte ei saanud.

33. Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojameeste vahele

24.04.2021. a.

34. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust

autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017. a lahend tsiviilasjas

nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019. a lahend nr 2-17-117146, p 12).

35. Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise eest

oleks vastutav mõni muu isik, on kostja parkimiskorralduse nõuete rikkumise hetkel sõiduki

kasutajana rikkunud parkimiskorralduse nõudeid.

36. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu

määrati kostjale leppetrahv summas 35 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki kasutaja (esialgselt omaniku)

suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimiskorralduse nõuded täitmata (puudus kirjalik

parkimisluba) ja/või parkimistasu oli maksmata). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

37. Kostja (nii esialgne kui ka asendatud kostja) ei ole vastu vaielnud ka sellele, et

leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude

kohaselt täitnud või tal puudub kohustus seda täita.

38. Hageja on tõendanud, et kostja on hagis märgitud päeval parkinud xxx parklas, kus mõistlik

inimene pidi märkama sinna paigaldatud liiklusmärkidelt ja suurtelt teavitustahvlitelt

parkimistingimuste ja korralduste infot.

39. Google Maps ja Maa-Ameti pildimaterjalilt nähtub, et kinnistu aadressiga xxx piir jookseb

paralleelselt tee servaga. Seega saab väita, et kostja parkis nii kinnistul, kus tal võis olla selleks

õigus, kui ka kinnistul, mille kasutamiseks pidi ta saama KÜ xxx kirjaliku loa ja selle sõidukis

nähtavale kohale panema.

39.1.

xxx

39.2.

xxx

40. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi parkimiskorralduste rikkumise eest

35 eurot.

41. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-

st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist.

41.1. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise

keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega võib hageja

leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (Riigikohtu

15.10.2008. a lahend nr 3-2-1-69-08, p 24).

41.2. Hageja on arvestanud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras.

41.3. Põhjendatud on leppetrahvi nr xxx viivise nõue 10,65 eurot

42. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

42.1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

42.2. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast,

so alates 22.06.2024. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

43. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluse hüvitamist VÕS § 113 1 lg 1 alusel. Viidatud

sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist.

43.1. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla

nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja

võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks.

43.2. Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

43.3. Hagiavalduse kohaselt on iga leppetrahvi nõude sissenõudmiskulu 5 eurot (mis sisaldavad

päringuid Transpordiametile; nõude andmete töötlemist ja kontrollimist; kontaktandmete

otsinguid ja päringuid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega

tehtud kulu).

43.4. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on 5 eurot.

43.5. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulu nõue põhjendatud.

44. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, ning kohus rahuldab

hagi.

45. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba

edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

46. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

47. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud.

47.1. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja

kuludest (TsM § 144 p1) ja kohtukuludest (TsMS § 138 lg 2). Hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

47.1. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 711,50 eurot. Hageja lepinguline

esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

47.2. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169,00 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulisele

esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab

üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks

ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015. a 3-2-1-115-

14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017. a 3-2-1-159-16, p 24).

48. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

48.1. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2025 lahendiga