2-24-11672/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku
Legislator headnote
AI generated2-24-11672/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-11672
Tsiviilasi
Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A. H. Tammsaare tee
47 11316 TALLINN) hagi V Si (S, isikukood xxx, elukoht xxx)
vastu võla nõudes
Hagihind
6729,76 eurot
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku
summas 2703,9 eurot.
3. Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev viivis
põhivõlgnevuselt (2043,57 eurot) määras 21,43% aastas alates 01.08.2024 kuni
põhinõude täitmiseni.
4. Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku
summas 2953,63 eurot.
5. Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks lepingust nr XXX tulenev viivis
põhivõlgnevuselt (2046,11 eurot) määras 31% aastas alates 01.08.2024 kuni põhinõude
täitmiseni.
6. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus
7. Menetluskulud jätta V Si kanda.
8. Välja mõista V Silt Bondora AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 830
eurot (riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot).
9. Välja mõista V Silt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja
peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele
tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda
riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata
kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui
jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus
selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete
võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on
teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostja pangakonto
alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on
võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja omas töökohta ning kohtu hinnangul
võimaldasid kostja sissetulekud kostjal laenu tagastada vastavalt lepingule. Kohus leiab, et
krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel
kujul hagiavalduse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik