3-24-583/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-583

Määruse kuupäev

27. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks väljastada

tema esitatud kaebuste koopiad ning kaebuste edastamisega

tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a ja

27. mai 2024. a määrused tsiviilasjas nr 2-20-766.

2. Tuvastada, et X-il puudub haldusasjas nr 3-24-

583 teovõime.

3. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-583.

4. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja tema eestkostjale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 28. veebruaril 2024 X-i (kaebaja) kaebus. Kaebaja taotleb

Sotsiaalministeeriumi kohustamist väljastada talle tema 11. oktoobril 2023, 20. novembril

2023 ja 27. novembril 2023 tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud

kaebustest koopiad ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt tekitati

kaebajale kahju sellega, et Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjon edastas kaebaja kaebuste koopiad Viljandi Haiglale, kes varjab neid kaebaja

eest.

2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus seadis 11. märtsi 2020. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-766 (jõustunud 14. aprillil 2020) kaebajale eestkoste. Eestkostjaks määrati

Tallinna linn (Haabersti linnaosa valitsuse kaudu) tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 11. märtsini

2025. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 6 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik

esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide

kaitsmine oma ülesannete piirides. Eeskostja ülesannete hulka kuulub kaebaja esindamine

kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema vara valitsemine ning tema

esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kaebaja on taotlenud eestkoste

lõpetamist, kuid tema taotlus jäeti Harju Maakohtu 27. mai 2024. a määrusega rahuldamata.

Kaebaja on selle kohtumääruse vaidlustanud.

3-24-583

3. Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu)

26. novembril 2024 kohtule, et Tallinna Linnavalitsus teostab eestkostet Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu. Eestkostja, olles tutvunud esitatud dokumentidega ning arvestades

kaebaja tervislikku seisundit, ei kiida kaebaja poolt esitatud kaebust heaks. Seega puudub alus

kaebuse menetlemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt ei

ole piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 tähenduses

halduskohtumenetluses teovõimet. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandite kohaselt on

täisealisel piiratud teovõimega isikul halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul:

1) teovõime piiratus ei puuduta haldusasja; 2) piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla

tema eestkostja huvidega vastuolus või 3) seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega

isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.

5. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on ning oli ka kaebuse esitamise aja seisuga piiratud

teovõimega isik TsÜS § 8 lõike 2 mõttes, sest Harju Maakohus seadis 11. märtsi 2020. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 kaebajale eestkoste ja määras eestkostjaks Tallinna linna.

Kohus määratles eestkostja ülesannete ringi, kuhu kuulub muu hulgas ka X-i esindamine

kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kuigi kaebaja on soovinud eestkoste

lõpetamist, siis praegusel ajal on eestkoste kehtiv.

6. Kohtu hinnangul ei esine HKMS § 25 lõikes 2 nimetatud aluseid käesolevas asjas kaebaja

teovõimeliseks lugemiseks.

Kaebaja üle seatud eestkoste hõlmab Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusest tsiviilasjas

nr 2-20-766 tulenevalt kaebaja esindamist kõigis õigustoimingutes. Teovõime piiratus

puudutab seega ka kohtumenetluses osalemist. Kuivõrd kaebaja vaidlustab

Sotsiaalministeeriumi tegevust ning vaidluse ese ei puuduta kaebaja eestkostjat, siis puudub

alus arvata, et kaebaja huvid võiksid olla tema eestkostja huvidega vastuolus. Vastupidiselt,

kaebaja eestkostjal on ülesanne ning huvi tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse. Samuti ei ilmne

praegusel juhul asjaolusid, millest tulenevalt seataks kaebaja teovõime tuvastamata jätmisel

ohtu kaebaja või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi. Kohus leiab, et kaebaja

käesolevas asjas teovõimeliseks tunnistamata jätmine ei sea ohtu tema õigusi.

7. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas teovõime.

8. HKMS § 121 lõike 1 punkti 6 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks.

9. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajal puudub käesolevas haldusasjas teovõime ja

samuti ei ole kaebaja eestkostja kaebaja kaebust heaks kiitnud, tagastab kohus kaebaja

kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 6 alusel.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige

3 ja § 178 lõige 3).

3-24-583

(allkirjastatud digitaalselt)