2-22-898/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Gea Lepik ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-898

Kohtuasi

Compensa Vienna Insurance Group (Compensa

Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu)

hagi Vormsi Arendus OÜ ja Hanase OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Vormsi Arendus OÜ apellatsioonkaebus

Hanase OÜ apellatsioonkaebus

Compensa Vienna Insurance Group (Compensa Vienna

Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu)

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Vormsi Arendus OÜ apellatsioonkaebuse hind 13 643,24

eurot

Hanase OÜ apellatsioonkaebuse hind 15 298,48 eurot

Compensa Vienna Insurance Group (Compensa Vienna

Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu)

vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellatsioonkaebustes vastustaja / vastuapellant):

Compensa Vienna Insurance Group (Compensa

Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu;

registrikood

12970620),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Kostja I (apellant / vastuapellatsioonkaebuses vastustaja):

Vormsi Arendus OÜ

(registrikood 12334657),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste

Kostja II (apellant / vastuapellatsioonkaebuses

vastustaja):

Hanase OÜ

(registrikood 12664478),

lepinguline esindaja Liina Karlson

Asja läbivaatamine

08.11.2024 kohtuistungil

2-22-898

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2023 otsus osas, milles maakohus jättis hageja

kanda 18.10.2022 kohtuistungiga ning hagi tervikteksti ja sellele vastamisega

seotud menetluskulud. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta kõik

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu

29.05.2023 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Välja mõista solidaarselt Vormsi Arendus OÜ-lt ja Hanase OÜ-lt Compensa

Vienna Insurance Group (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali kaudu) kasuks 13 643,24 eurot.

2.3. Jätta rahuldamata kostja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

2.4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

3. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

4. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 19.01.2022 esitas Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu hagi

Vormsi Arendus OÜ ja Hanase OÜ vastu solidaarse kahju hüvitamise nõudes, summas 13

643,24 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt II välja mõista viivis 1655,24 eurot. 15.11.2022

hagi terviktekstis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 13 643,24

eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta kahju hüvitamise eest solidaarselt,

palub hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja 13 643,24 eurot ning kostjalt II hageja

kasuks välja 13 643,24 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta kahju

hüvitamise eest solidaarselt ega ka eraldi, palub hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja

põhinõue 13 643,24 eurot võrdsetes osades, st kummaltki kostjalt 6821,62 eurot. Juhul, kui

kohus rahuldab hageja põhinõude kostja II vastu summas 13 643,24 eurot, palub hageja

mõista kostjalt II välja ka viivis summas 1655,24 eurot. Juhul, kui kohus rahuldab hageja

põhinõude kostja II vastu kostjaga I võrdses osas ehk summas 6821,62 eurot, palub hageja

põhinõudelt summas 6821,62 mõista kostjalt II välja viivis summas 827,62 eurot.

2-22-898

2. OK oli Seesam Insurance AS-iga sõlmitud hoone pakettkindlustusleping. Kindlustatud

esemeks oli eluhoone Vormsi saarel, Vaskussi kinnistul. OK oli kinnistu omanik kuni

05.12.2018. Järgnevalt sai kinnistu omanikuks ja kindlustatud isikuks LJ. Kindlustatud isik

esitas kahjuteate, mille kohaselt 20.01.2019 purunes hoones soojaveeboilerisse mineva toru

liitmik. Hageja maksis kindlustatud isikule hüvitise 13 643,24 eurot, kuna tegemist oli

kindlustusjuhtumiga.

3. Kahjuhaldus OÜ teostas kindlustatud hoone ja kahju ülevaatuse 24.01.2019. Kahju näitas

ette kostja I juhatuse liige OK. Ülevaatuse käigus tuvastati, et toruliitmik oli tehnoruumis

halvasti kokku pressitud ja rebenes seetõttu veesurvega lahti. See, et press on nõrk, on ka

visuaalselt tuvastatud. Veetorud paigaldas kostja II. Hoone ehitajaks oli kostja I.

4. Kindlustatud isiku ja kostja I vahel puudub lepinguline võlasuhe. Seega on kindlustatud

isikul õigus nõuda kostjalt I kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel ning see õigus on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud hagejale. VÕS § 1054 lg 2 kohaldub ka

töövõtulepingu puhul, kui alltöövõtja tekitab kannatanule õigusvastaselt kahju. Sellisel juhul

ei ole vaja tuvastada töövõtja enda süüd. Kostja II vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kahjustada sai kindlustatud isiku omand. Kostja II on põhjustanud veekahju käibekohustuse

rikkumisega. Kindlustatud isikul oli põhjendatud ootus, et torutööde paigaldust pakkuv

ettevõte teostab töid selliselt, et kindlustatud isiku kodune vara ei saa kahjustada.

Toruliitmikud pressitakse kokku presstangidega. Kuna toruliitmik oli halvasti kokku

pressitud, läks see lahti ja vesi voolas välja, kahjustades kindlustatud hoone siseviimistlust.

Kui kostja II ei oleks toruliitmikku halvasti kokku pressinud, ei oleks kahju tekkinud. Seega

esineb põhjuslik seos kahju ja kostja II tegevuse vahel.

5. Kahju suurus on 13 643,24 eurot, mis on siseviimistluse mõistlikud ja vajalikud

taastamiskulud.

6. Kuna kostja II sai hageja tagasinõudest teada hiljemalt 15.07.2020, siis on hagejal õigus

nõuda viivist alates 16.07.2020 VÕS § 113 lg 2 alusel. Viivis on summas 1655,24 eurot

perioodi 16.07.2020 kuni 19.01.2022 eest.

Kostja I vastuväited

7. Kostja I vaidleb hageja nõudele vastu.

8. Puudub vaidlus, et OK ja Seesam Insurance AS-i vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille

kohaselt oli kindlustatud esemeks Vaskussi kinnistul asuv elamu. Vaskussi kinnistul teostas

töid kostja I, tellija OK tellimuse alusel. Torutööd ja veesüsteemiga seonduvad tööd olid

tellitud kinnistu omaniku OK poolt kostjalt II.

9. Kostja I leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagis ei ole esile toodud faktilisi

asjaolusid, mis õigustaksid nõude esitamist kostja I vastu. Kostja I ei olnud peatöövõtja.

Kostja I juhatuse liige OK oli kinnistu omanikuks torutööde tegemise ajal 2018. a sügisel.

Tööd tellis OK kostjalt II füüsilise isikuna, mitte aga juriidilise isiku juhatuse liikmena. Kostja

I ei vastuta kostja II tehtud tööde osas väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamise eest. Hageja

ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist kostja I ja kinnistu omaniku vahel ega ka kostja I

ja kostja II vahel. Samuti ei ole hageja tõendanud lepingu rikkumise olemasolu. Asjaolu, et

kostja I seaduslik esindaja ühel korral on märkinud, et töid teostas kostja II alltöövõtu korras,

ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist, töövõtulepingu tingimusi, töö teostamise kvaliteeti ega

lepingurikkumist.

2-22-898

10. Hageja peab tõendama, et töövõtja ei olnud liitmikku nõuetekohaselt pressinud. Hageja ei

ole seda tõendanud. Hageja esitas Kahjuhaldus OÜ arvamuse kahju põhjuste kohta, kuid see

ei tõenda liitmiku kinni pressimise tugevust. Seda ei saa tõendada fotodega. Kahjuhaldus OÜ

teostas üksnes vaatluse, mitte aga ehitustehnilise ekspertiisi. Kahjuhaldus OÜ ei tegutse

ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas.

11. Kostja I ei nõustu, et kahju tekkis kostja II töö tulemusena. 30.11.2018 tegi kostja II

survetesti, mille käigus probleeme ei tuvastatud. Kostja II teostas survetesti ca kaks kuud enne

õnnetusjuhtumit. Survetesti ajal ei täheldatud surves langust ega liitmikes lekkimist. Test

kestis pikalt, 60 minutit. Peale seda kasutati veesüsteemi kahe kuu jooksul ja mingeid

probleeme ei täheldatud. Eluliselt ei ole usutav, et liitmik oli nõrgalt kinni pressitud.

12. Hagejal ei saa olla töövõtulepingu rikkumisest tulenevat nõuet kummagi kostja vastu. LJ

ei ole ühegi töövõtulepingu pooleks, seega ei saanud nõuded hagejale üle minna VÕS § 492

lg 1 alusel. Hageja ei ole selgitanud, kuidas talle läksid nõuded üle töövõtulepingu alusel

kostjate I ja II vastu.

13. Hageja nõue kostja I vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Väidetavast kahju

tekkimisest on möödas üle kolme aasta ning hageja ei ole selle aja jooksul kordagi andnud

teada, et käsitleb kostjat I peatöövõtjana ja vastutavana kahju eest. Seetõttu ei olnud kostja I

teadlik, et ta peaks välja selgitama, mis liitmikuga juhtus, samuti tulnuks liitmik säilitada.

Liitmik ei ole kostja I valduses ja seetõttu ei saa seda tõendina kasutada. Rikutud on võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kostjal I ei ole olnud võimalik oma tõendamiskoormist täita. Hea usu

põhimõttega kooskõlas ei ole hageja käitumine, kus hagi esitatakse vahetult enne

aegumistähtaega.

Kostja II vastuväited

14. Kostja II vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja II leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata,

alternatiivselt rahuldamata.

15. Hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid, millel põhineb hageja nõue kostja II vastu

alltöövõtulepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud alltöövõtulepingu sõlmimise asjaolusid,

aega, tingimusi ja kohustuste rikkumist. Kostja I ja SM, kes on Kahjuhaldus OÜ esindaja,

vaheline kirjavahetus ei tõenda lepingulist suhet kostja I ja kostja II vahel. Hagejal ei saa olla

töövõtulepingu rikkumisest tulenevat nõuet kummagi kostja vastu.

16. Kostja II ei nõustu, et kahju tekkis kostja II töö tulemusena. Hageja ei ole tõendanud, et

liitmik oli halvasti kokku pressitud. Kahjuhaldus OÜ arvamus ei ole käsitletav

ekspertarvamusena ja SMl puudub pädevus sanitaartehniliste tööde valdkonnas.

17. Puudub põhjuslik seos kahju ja kostja II teo vahel. Isegi kui liitmik oli halvasti kokku

pressitud, ei ole tõendatud, et tugevama pressi puhul oleks kahju jäänud tekkimata.

30.11.2018 tegi kostja II veesüsteemile survetesti, mille käigus probleeme ei tuvastatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Maakohus jättis rahuldamata kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning rahuldas

hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 13 643,24 eurot. Maakohus jättis

menetluskuludest hageja kanda 18.10.2022 kohtuistungiga seotud kulud ning hagi tervikteksti

koostamise ja hagi terviktekstile vastamisega seotud kulud. Muus osas jättis maakohus

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2-22-898

19. Maakohus tuvastas, et OK ja Seesam Insurance AS-i vahel sõlmiti kindlustusleping.

Kindlustusobjektiks oli eluhoone, mis asub Vormsi vallas, Hosbys, Vaskussi kinnistul.

Kindlustusriskiks oli muu hulgas torustiku lekke riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahjud.

OK oli kindlustulepingu sõlmimise ajal Vaskussi kinnistu omanikuks. Alates 05.12.2018 on

kinnistu omanikuks LJ. Kahjujuhtum leidis aset 20.01.2019 ning kahjuavalduse esitas LJ.

Puudub vaidlus, et hageja on LJle hüvitanud kahju summas 13 643,24 eurot.

20. VÕS § 492 lg 1 eesmärgiks on, et kahju jääks tegeliku kahju põhjustaja kanda.

Kindlustusandjale nõude ülemineku eelduseks on kehtiv kindlustusleping, mis käesoleval

juhul oli sõlmitud OK ja Seesam Insurance AS-i vahel. Vaidlus on selles, kas LJl sai olla nõue

kostjate vastu, mis läks üle hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega tekitati omandi rikkumine. LJ omandit rikuti

kahjujuhtumi tagajärjel, mistõttu saab LJl olla nõue kahju tekitaja vastu. Kohtule ei ole

esitatud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus tuvastada lepingulise suhte olemasolu LJ ja

kostja II vahel ning LJ ja kostja I vahel. Üleminevaks nõudeks võib olla igasugune kolmanda

isiku vastu suunatud nõue, mis on mõeldud tekkinud kahju katma ja mis kindlustusandja

väljamakse tegemise ajal eksisteerib. Selline nõue võib tuleneda nii lepingu rikkumisest,

kahju õigusvastasest tekitamisest kui ka alusetust rikastumisest. Hageja, hüvitades LJle kahju,

on õigustatud esitama kostja II vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

21. Vaidlust ei ole, et Vaskussi kinnistul asuvas eluhoones teostas torutöid kostja II. Hageja

on esitanud Kahjuhaldus OÜ arvamuse kahju põhjuse kohta. Kahjuhaldus OÜ arvamuse

lisaks olevatelt fotodelt nr 7, 8, 9 ja 10 ei ole kohtul võimalik tuvastada liitmiku kokku

pressimise tugevust. Arvamuse kohaselt tuvastati objekti ülevaatamise käigus, et toruliitmik

on tehnoruumis olnud halvasti kokku pressitud ja seetõttu veesurvega lahti rebenenud. Seega

on hageja esitanud tõendi, millega tõendab tekkinud kahju põhjusi. SM poolt koostatud

arvamust saab pidada asjatundja arvamuseks ja see on käsitletav dokumentaalse tõendina.

Kostja II ei ole esitanud tõendeid, et kostja II poolt paigaldatud liitmik oli praaktoode.

22. OÜ Park Projekt poolt koostatud ekspertiisiakt on andnud samasisulise hinnangu kahju

tekkimise põhjuse kohta. Eksperthinnangu kohaselt põhjustas lekke tõenäoliselt toruga

mittesobivate presstangide lõugade kasutamine, mille tõttu ei pressitud liitmikku korralikult

kokku. Tõendeid, mis arvamuse ja eksperthinnangus väidetu ümber lükkaks, kostjad esitanud

ei ole. Seega on hageja tõendanud kahju tekkimise põhjuse. Kohus ei nõustu kostjate väitega,

et liitmiku puudumise tõttu on neilt võetud ära võimalus tõendada asjaolusid, millele nad

soovivad tugineda. OÜ Park Projekt eksperthinnang on koostatud 2023. a märtsis, seega oli ka

kostjatel võimalik esitada tõendeid, kui nad leidsid, et soovivad hageja poolt esitatu ümber

lükata.

23. Vaskussi kinnistul olevas elamus oli kahju põhjustatud kostja II poolt teostatud

ebakvaliteetselt tehtud torutööde tagajärjel. Ebakvaliteetsed torutööd seisnesid

ebakvaliteetselt kokku pressitud liitmikus, mis veesurve tagajärjel purunes. Kui teostatakse

torutöid, siis on põhjendatud eeldada, et veelekkeid ei teki ja paigaldatud liitmik pressitakse

kokku viisil, mis ei too endaga kaasa veelekkeid.

24. Kostja I on enne hagiavalduse esitamist selgesõnaliselt kinnitanud, et ta tegutses

peatöövõtjana ja kostja II alltöövõtjana. Kostjatel endil oli võimalus esitada kohtule sõlmitud

töövõtulepingud või tuua kohtu ette töövõtulepingute tingimused. Kostjad seda teinud ei ole.

Kohtule esitatud tõendid lükkavad ümber kostja I väited, et OK eraisikuna tellis torutööd

kostjalt II. VÕS § 1054 lg 2 alusel isik vastutab teiselt isikult teenuse saamisel teise isiku

õigusvastase teo eest. Seega vastutab kostja I kostja II õigusvastase teo eest.

2-22-898

25. Nii kostja I kui ka kostja II vastutavad tekkinud kahju eest. Kahju hüvitise suuruses

vaidlus puudub. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel

alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise

maksmise eest solidaarselt.

26. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude ja viivisenõue oli esitatud kostja II vastu

alternatiivsena, ei käsitlenud maakohus hageja viivisenõuet kostja II vastu.

27. Hageja kanda jäävad 18.10.2022 kohtuistungiga seotud kulud. Hageja ei olnud võimeline

kohtuistungil selgitama hagi aluseks olevaid asjaolusid ega vastama kohtu ja kostjate

küsimustele hagi aluseks olevate asjaolude kohta. See tingis kohtu poolt hageja kohustamise

hagi tervikteksti esitamiseks. Kuna hagi tervikteksti esitamine oli seotud otseselt hageja enda

tegevusega, siis nii hagi tervikteksti koostamisega seotud kulud ja terviktekstile vastamisega

seotud kostjate kulud jäävad samuti hageja kanda. Hageja on ise põhjustanud menetluse

venimise.

Apellatsioonkaebused

28. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

28.1. Kostja I ei vaidlusta maakohtu selgitusi selles osas, et LJlt sai hagejale üle minna kahju

hüvitamise nõue kostja II vastu VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Küll aga jääb kostja I oma

vastuväidete juurde osas, et LJl ei olnud nõuet kostja I vastu, mistõttu ei saanud hagejale üle

minna ühtegi nõuet kostja I vastu.

28.2. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et torutööd tellis kostjalt II kostja I.

Torutööd tellis kostjalt II OK füüsilise isikuna. Kõigepealt ei saa kostja I aru, millest järeldas

maakohus, et kahjud näitas ette hoone ehitaja juhatuse liige. Ülevaatuse aktis pole märgitud,

et ülevaatuse juures viibis OK kui kostja I juhatuse liige. Samuti on arusaamatu maakohtu

seisukoht, et kostjad pidid maakohtule esitama töövõtulepingud. Kostjate vahel puudus

lepinguline suhe. Maakohus ei ole hinnanud tõendit, mille kohaselt oli ainuke arve, mille

kostja I perioodil 2018-2019 kostjale II tasus, majutusteenuse arve. Samuti esitas kostja I

tõendid (maksekorraldused) selle kohta, et torutööde eest tasumine toimus OK poolt kostja II

seaduslikule esindajale.

28.3. Maakohtu otsus on üllatuslik osas, milles maakohus heitis kostjatele ette tõendite

esitamata jätmist liitmiku praaktooteks olemise kohta. Hageja ei taganud liitmiku säilimist ja

kostjatel pole võimalik enda tõendamiskoormist täita. Kui kohus pidas esitatud fotosid

ebapiisavaks tõendiks, tulnuks kohtul selgitada, et seda asjaolu on vaja täiendavalt tõendada.

28.4. SMl puudub pädevus sanitaartehniliste tööde valdkonnas. Tõendid selle kohta, et liitmik

oli halvasti kokku pressitud, on vastuolulised. SM on arvamuses märkinud, et liitmik oli

halvasti pressitud. PP ei esitanud sellist seisukohta, vaid ütles, et liitmiku purunemise võis

põhjustada valede tangide kasutamine. Majas oli üle 20 liitmiku ja selgusetuks jääb, miks

seejuures purunes ainus üks liitmik.

29. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

29.1. Tõendatud ei ole, et liitmiku purunemise põhjustas kostja II ebakvaliteetne töö. SMl

puudub pädevus sanitaartehniliste tööde valdkonnas. Tõendid selle kohta, et liitmik oli

2-22-898

halvasti kokku pressitud, on vastuolulised. PP tugines sellele, et kasutati Rifeng torusid, kuid

pole võimalik aru saada, mille pinnalt SM sellise asjaolu tuvastas. SM on asunud seisukohale,

et kahju põhjuseks on halvasti pressitud liitmik (kusjuures arusaamatuks jäigi, milline näeb

välja „hästi“ pressitud liitmik). PP aga tuvastas, et liitmikul on näha pressimistangidest

tekkinud jäljed, asumata seisukohale, kas liitmik on kinni pressitud hästi või halvasti. PPi

arvamus valede tangide kasutamisest erineb oluliselt SM arvamusest – viimane ei tuvastanud,

et kasutatud oleks valesid tange.

29.2. Hageja ei taganud liitmiku säilimist ja kostjal II pole võimalik enda tõendamiskoormist

täita. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks maakohus pidanud tõendamiskoormise ümber

pöörama. Kostja ei saanud liitmiku puudumise tõttu enam tõendada enda süü puudumist

(rikkumise vabandatavust). Kohtu järeldus, et foto põhjal on võimalik hinnata liitmiku kinni

pressimise tugevust on kostjale II üllatuslik.

29.3. Maakohus jättis arvesse võtmata edukalt teostatud survetesti ja asjaolu, et 2 kuud toimis

veevarustus probleemideta.

Vastuapellatsioonkaebus

30. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude jaotusele vastu ulatuses, milles

maakohus jättis kohtuistungiga seotud kulu ning hagi tervikteksti koostamise ja sellele

vastamisega seotud kulu hageja kanda. Hageja palub selles osas maakohtu otsus tühistada ja

jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

31. Hageja hinnangul ei olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg 1

kohaldamiseks alust, kuna hageja ei ole menetlust venitanud ega teinud midagi sellist, mis

annaks TsMS § 169 lõiget 1 kohaldada.

31.1. Hageja ei põhjustanud 18.10.2022 toimunud kohtuistungil asja arutamise

edasilükkamist. Maakohtu poolt 16.05.2022 pooltele saadetud e-kirja ja 19.05.2022 pooltele

saadetud kohtukutsete kohaselt planeeris maakohus 18.10.2022 toimunud istungit

eelistungina. Maakohus ei viidanud enne istungit pooltele saadetud dokumentides kavatsusele

asi 18.10.2022 istungil lõpuni arutada. Seetõttu võis hageja eeldada, et 18.10.2022 toimuval

istungil tegeletakse üksnes eelmenetluse ja eelistungi ülesannete täitmisega, sh täidab kohus

selgitamiskohustust. Lisaks võis hageja arvestada, et olukorras, kus maakohus ei ole hagejale

määranud eraldi tähtaega kostjate poolt hagile esitatud vastustele seisukoha esitamiseks ning

hageja pidid seetõttu hoiduma täiendavate menetlusdokumentide esitamisest, on hagejal

võimalik pärast eelistungi toimumist ja kohtupoolset selgitamiskohustuse täitmist esitada veel

vähemalt üks menetlusdokument.

31.2. Maakohus heidab 18.10.2022 toimunud istungiga seoses hagejale ette seda, et hageja

esindaja ei osanud istungil selgitada hagi aluseks olevaid asjaolusid ega vastata kohtu ja

kostjate küsimustele. Maakohtu viidatud järeldus on vastuolus 18.10.2022 eelistungi

protokolliga, millest nähtub, et hageja lepinguline esindaja oskas selgitada hagi aluseks

olevaid asjaolusid ning ta vastas ka kohtu ja kostjate küsimustele. Sellest, et hageja esindaja ei

osanud mõnele kohtu ja kostjate küsimustele kohe vastata, ei saa kuidagi järeldada, et hageja

venitas menetlust. Ka kostjate lepingulised esindajad ei osanud toimunud istungitel kõigile

kohtu ja hageja küsimustele vastata. Samuti ei olnud 18.10.2022 istung tervikuna tarbetu

ainuüksi seetõttu, et hageja esindaja ei osanud mõnele küsimustele vastata.

2-22-898

Menetlusosaliste seisukohad

32. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda. Hageja nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, kuid märgib,

et hageja esitas kostja I vastu nõude kahel alternatiivsel alusel – töövõtulepingu ja VÕS §

1054 lg 2 alusel, kuid maakohus on jätnud töövõtulepingu rikkumisel rajaneva hageja nõude

lahendamata.

33. Kostjad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis hageja kanda 18.10.2022 kohtuistungiga ning hagi tervikteksti ja

sellele vastamisega seotud menetluskulud. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta

kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Muus osas saab jätta maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, kuid täiendada tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS §

654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostjate apellatsioonkaebused tuleb jätta

rahuldamata.

35. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigust õigesti kohaldades ja

menetlusnorme oluliselt rikkumata tuvastanud, et kostjad vastutavad solidaarselt Vormsis,

Vaskussi kinnistul asuvas elamus tekkinud kahju eest. Apellatsioonkaebuste väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus hindas kõiki

esitatud tõendeid, välja arvatud kostjate poolt esitatud survetesti akti, ja jättis ebaõigesti kostja

I esitatud maksekorraldused vastu võtmata. Need minetused ei põhjustanud aga ebaõiget

kohtulahendit ja ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. Ringkonnakohus

võttis 19.09.2024 määrusega kostja I esitatud maksekorraldused vastu, hindab neid otsuses ja

ühtlasi hindab ka maakohtule esitatud survetesti akti. Selles osas täiendab ringkonnakohus

maakohtu otsuse põhjendusi. Lisaks jättis maakohus ebaõigesti 18.10.2022 kohtuistungiga

ning hagi tervikteksti ja sellele vastamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Muus osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse ja selle põhjendustega ning neid põhjendusi

tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda.

36. Pooled ei vaidle, et OK oli Vormsis asuva Vaskussi kinnistu omanik kuni 05.12.2018 ning

OKl oli Seesam Insurance AS-iga sõlmitud hoone pakettkindlustusleping. Järgnevalt sai

kinnistu omanikuks ja kindlustatud isikuks LJ. 20.01.2019 purunes soojaveeboilerisse mineva

toru liitmik, millest tekkis kindlustatud isikule kahju summas 13 643,24 eurot ning hageja

maksis kindlustatud isikule hüvitise 13 643,24 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et LJlt sai

hagejale üle minna kahju hüvitamise nõue kostja II vastu VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja I

ei nõustu sellega, et hagejale sai üle minna nõue kostja I vastu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja I vastutus kindlustatud isiku ees tuleneb VÕS § 1054 lõikest 2 ja see

nõue läks hageja poolt kindlustatud isikule hüvitise maksmisel VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale

üle. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

VÕS § 1054 lg 2 sätestab, et juhul, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel,

vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest,

kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.

2-22-898

Pooled ei vaidle, et kostja II vastutus saab kindlustatud isiku ees olla VÕS § 1045 lg 1 p 5

alusel (juhul, kui on tõendatud kostja II poolt kahju põhjustamine). Õigusvastaselt tekitatud

kahju eest saab vastutada isik, kes kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel. Vaidlust ei

ole selles, et kostja I oli Vaskussi kinnistul asuva hoone ehitajaks OK ja kostja I vahel

sõlmitud töövõtulepingu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et kostja I kasutas

hoone veetorude ehitamisel alltöövõtu korras kostjat II ja tõendatud on kostja II poolt

ebakvaliteetse töö tegemine, mille tagajärjel tekkisid hoonele veekahjustused. Seega vastutab

kostja I kostja II poolt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 2

alusel. Selline nõue läks kindlustatud isikult VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle.

37. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et LJ VÕS § 1054 lg-st 1 tulenev deliktiline kahju

hüvitamise nõue kostja I vastu läks hagejale üle, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata,

kas hagejale said üle minna ka OK ja kostja I vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest

tulenevad nõuded kostja I vastu.

38. Maakohus on õigesti leidnud, et torutööd tellis kostjalt II kostja I ja seega oli kostja II ja

kostja I vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Kirjalikku lepingut kohtule esitatud ei ole. Seega

pidi maakohus kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt hindama, kas hageja väide kostjate vahel

lepingulise suhte olemasolu kohta on tõendatud. Nii nagu maakohus õigesti viitas, tõendab

lepingulise suhte olemasolu eelkõige asjaolu, et kostja I seaduslik esindaja on enne

kohtumenetluse algust sellise suhte olemasolu jaatanud.

38.1. SM poolt 25.01.2019 kell 08.36 saadetud e-kirjas küsis SM OK ja LJlt: „Kas

pressliitmikud paigaldas Vormsi Arendus ise või kasutas alltöövõttu?“. OK poolt 25.01.2019

kell 19.35 saadetud e-kirjas teatab OK vastuseks, et „Torutöid tegi Hanase Oü“ (I kd tl 31).

SM poolt 28.01.2019 kell 08.53 saadetud e-kirjas esitas SM täpsustava küsimuse ja palus

selgitada: „Kas Hanase OÜ tegi Vormsi Arendus OÜ-le alltöövõttu või tellis omanik tööd

otse?“. OK poolt 28.01.2019 kell 09.49 saadetud e-kirjas teatas OK vastuseks, et „Hanase Oü

tegi alltöövõttu Vormsi Arendus Oü’le“ (I kd tl 152). MK poolt 14.01.2022 kell 09.34

saadetud e-kirjas küsis MK OKlt: „Kas ma saan õigesti aru, et eelpool toodud hoones teostas

ehitustöid peatöövõtjana Vormsi Arendus OÜ, kes tellis torutööd alltöövõtu korras Hanase

OÜ’lt?“. OK poolt 14.01.2022 kell 10.42 saadetud e-kirjas vastas OK MK küsimusele:

„Jah“(I kd tl 30). Seega on kostja I seaduslik esindaja korduvalt kinnitanud, et kostja II tegi

hoones töid alltöövõtu korras.

38.2. Kostja I esitas ringkonnakohtule uuesti maakohtu poolt vastu võtmata jäetud

maksekorraldused. Ringkonnakohus võttis need määrusega vastu. Kostja I arvates tõendavad

need maksekorraldused kostja I väiteid selle kohta, et kostja I ja kostja II vahel ei olnud

lepingulist suhet torutööde tegemiseks ning torutööd tellis OK kostjalt II füüsilise isikuna, kes

kandis kostja II seaduslikule esindajale torutööde tegemiseks raha. Nimetatud

maksekorralduste kohaselt on OK teinud ALle (kostja II seaduslikule esindajale) 06.11.2018

makse summas 303 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 15.01.2019 makse summas 1057,73 eurot

selgitusega „ülekanne“ (III kd tl 63). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda need

maksekorraldused seda, et nendes märgitud maksetega täitis OK torutööde tellimisest

tulenevaid enda kohustusi kostja II ees. Maksed ei ole tehtud kostjale II, vaid selle

seaduslikule esindajale. Samuti nähtub maksekorraldustelt üksnes OK enda poolt

ülekandekorraldusele märgitud selgitus „ülekanne“. See ei ole aga lepingu sõlmimiseks

vajalike tahteavalduste tuvastamiseks piisav. Raha ülekandmine on kokkuleppe täitmine,

mitte kokkulepe ise, ja see ei tõenda muude asjaolude tõendamatuse korral iseseisvalt

tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks.

2-22-898

38.3. Kostja I väitel tõendab kostja I ja kostja II vahel lepingulise suhte puudumist ka kostja I

pangakonto väljavõte (II kd tl 94), mille kohaselt on kostja I tasunud perioodil 2018-2019

kostjale II vaid ühe majutusteenuse arve (II kd tl 96). Seega leiab kostja I, et koosmõjus ALile

tehtud maksekorraldustega tõendavad need tõendid, et kostja II ja kostja I vahel ei saanud olla

lepingulist suhet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei tõenda pangaülekannete

puudumine kostjate vahel lepingulise suhte puudumist. Arveldamine on lepingulises suhtes

võimalik ka sularahas. Lisaks ei lükka need maksekorraldused ega pangakonto väljavõte

ümber kostja I seadusliku esindaja korduvaid kinnitusi selle kohta, et kostja II tegi töid

allhanke korras.

39. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti kohtule esitatud Kahjuhaldus OÜ

28.01.2019 arvamuse ja OÜ Park Projekt eksperthinnangu alusel, et kahju tekkis kostja II

ebakvaliteetse töö tulemusel ning tõendeid, mis arvamuse ja eksperthinnangus väidetu ümber

lükkaks, kostjad esitanud ei ole.

39.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kahjuhaldus OÜ arvamuse lisadena esitatud

fotodelt pole kohtul võimalik järeldada, kas veetoru liitmik on halvasti või hästi kokku

pressitud (dtl 17-18). Kahjuhaldus OÜ arvamuse kohaselt on kahju põhjuseks halvasti kinni

pressitud alupex veetoru liitmik. Ehkki sellest arvamusest pole võimalik aru saada, millest

arvamuse koostanud SM järeldab, et liitmik oli halvasti kokku pressitud (dtl 13), toetab

Kahjuhaldus OÜ arvamust OÜ Park Projekt eksperthinnang, milles ehitusinsener PP asus

seisukohale, et veetoru lekke põhjustas tõenäoliselt toruga mittesobivate presstangide lõugade

kasutamine, mille tõttu ei pressitud liitmikku korralikult kokku (II kd tl 149-156). Seega on

mõlemad arvamuse andjad asunud seisukohale, et veetoru liitmik oli halvasti kokku pressitud

ja selle tagajärjel tuli see ühenduskohast lahti. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et

arvamuste vahel esineb vastuolu. SM andis hinnangu, et tegemist oli halvasti kokku pressitud

liitega, kuid PP andis lisaks hinnangu, miks oli liitmik halvasti pressitud. See, et kohus ei

saanud esitatud fotodelt tuvastada veetoru lekke põhjust, ei tähenda, et seda ei saaks järeldada

asjatundjad ja eksperdid. Sellest tulenevalt ei ole ka põhjendatud kostja II etteheide

maakohtule, et maakohus üllatas teda fotode pinnalt arvamuse andmise võimalikkuse osas.

39.2. Antud juhul on kaks asjatundjat oma arvamuse andnud, kusjuures üks neist (SM) viibis

ka kohapeal ja uuris lahti tulnud liitmikku vahetult. PP andis enda hinnangu fotode pinnalt,

kuid see asjaolu ei muuda tema arvamust vähem usaldusväärseks. PP ei ole märkinud, et ta ei

saa hinnangut anda tulenevalt algmaterjali puudulikkusest või vähesusest. Kostjad ei ole PPi

pädevust sanitaartehniliste tööde valdkonnas arvamuse andmiseks kahtluse alla seadnud.

Asjaolu, et SM on avaldanud PPle, et antud juhul kasutati Rifeng torusid, kuid Kahjuhaldus

OÜ arvamusest sellist asjaolu ei nähtu, ei vähenda nende arvamuste usaldusväärsust. PP on

kasutanud enda arvamuse andmiseks ka otse SMlt saadud infot (vt PPi arvamuse p 5). Lisaks

ei ole kostja II põhjendanud, kuidas tema väide Rifeng torude osas mõjutaks arvamuste

lõppjäreldusi.

39.3. Kostjate väitel on Vormsis Vaskussi kinnistul asuvas majas üle 20 liitmiku ja

selgusetuks jääb, miks purunes ainult üks liitmik. See seab kostjate hinnangul asjatundjate

arvamused kahtluse alla. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ainult ühe liitmiku lahti tulemine

alust järelduseks, et asjatundjate arvamused oleksid ebaõiged. Kostjad ei ole tõendanud, et

vaidlusalune liitmik tuli lahti mingil muul põhjusel. Ainuüksi sellest, et teised liitmikud on

vastu pidanud, ei saa järeldada, et vaidlusalune liitmik oleks olnud praaktoode, mille eest

kostja II ei vastuta.

2-22-898

39.4. Kostjate väitel puudub SMl pädevus anda hinnanguid sanitaartehniliste tööde

valdkonnas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. SM on õppinud ehitusinseneriks ja alates

2007. a tegutsenud kindlustuseksperdina (II kd tl 147). Seega on SMl ehitusalane haridus ja

pikaaegne kindlustusjuhtumitega tegelemise kogemus. Ringkonnakohtul puudub sellest

tulenevalt alus järelduseks, et SM ei omaks kokkupuudet sanitaartehniliste töödega ega

teadmisi selles valdkonnas. Lisaks on käesoleval juhul SM arvamust kinnitanud ka

ehitusinsener PP.

39.5. Kostjad esitasid maakohtule tõendina 30.11.2018 kuupäevaga akti, mille kohaselt

teostati survetest Vormsis Vaskussi kinnistul asuvas elamus. Aktis on märgitud tarbevee

töörõhk 10 bari ja testi aeg 60 minutit. Järelduseks on märgitud, et rõhutest loetakse

toimunuks ning süsteemi on lubatud täita tarbeveega. Aktile on alla kirjutanud töövõtja

esindaja AL (I kd tl 69). Kostjad leiavad, et see survetesti akt tõendab, et kõik veeühendused

olid nõuetekohaselt ühendatud, ja juhul, kui oleks tegemist olnud halvasti pressitud

ühendusega, oleks see viga koheselt ilmnenud.

39.5.1. Hageja väitel on survetest koostatud tagantjärele ja seda kinnitavad asjaolud, et aktile

on alla kirjutanud üksnes töövõtja esindaja ning et aktile on ettevõtja nimena märgitud Hanase

OÜ, kuid akti koostamise ajal ei olnud kostja II ärinimi mitte Hanase OÜ, vaid Hanase Talu

OÜ. Sellest, et tellija eksemplaril ei ole tellija allkirja, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha

järeldust, et akt on koostatud tagantjärele. Kuid asjaolu, et aktile on märgitud kostja II ebaõige

ärinimi, tekitab kahtluse, et see akt võib olla koostatud hiljem. Samuti seab see asjaolu

survetesti teostamise kahtluse alla. Nimelt nähtub äriregistri väljatrükilt, et kostja II ärinimi

oli kuni 10.01.2019 Hanase Talu OÜ ja alates 10.01.2019 on kostja II ärinimi Hanase OÜ (II

kd tl 157-160). Kostjad ei ole usutavalt põhjendanud, miks pidanuks 30.11.2018 kostja II

kasutama registrisse kandmata ärinime. Ükski tõend ei kinnita seda, et Hanase Talu OÜ

asemel kasutati sel ajal ärinime Hanase OÜ. Seejuures kostjate viidatud kirjavahetus SM ja

OK vahel, milles OK kasutas nime Hanase OÜ, toimus pärast äriregistris kostja II ärinime

osas muudatuse tegemist (I kd tl 152-153).

39.5.2. Samas ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul ka survetesti tegemine seda, et kõik

veeühendused olid nõuetekohaselt kokku pressitud ja tööd kvaliteetselt tehtud. Survetesti

tegemisest ei saa järeldada, et ebapiisavalt kokku pressitud liitmik pidanuks selle 60 minuti

jooksul kindlasti lahti tulema. Sellisele järeldusele annab alust asjaolu, et kaks asjatundjat on

esitanud arvamuse selle kohta, et tegemist oli ebakvaliteetselt tehtud tööga. Seda, et tegemist

oleks olnud mingi muu põhjusega, sealhulgas praaktootega, pole kostjad tõendanud. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et 08.11.2024 istungil möönis kostja II, et kui press oleks olnud halb,

oleks liitmik tulnud lahti, kas testi käigus või kahe kuu jooksul (08.11.2024 protokolli

ajamärk 00:59:40). Seega sai ka kostja II ise aru, et töö ebakvaliteetsus ei pruugi koheselt

avalduda. Nii ka tegelikkuses juhtus – pärast tööde teostamist ja väidetava survetesti tegemist

kuni 20.01.2019 veeühendus toimis.

39.6. Kostja II väitel teda 24.01.2019 kahjude ülevaatuse juurde ei kutsutud ja tal polnud

võimalik vaidlusalust liitmikku uurida ning omapoolseid tõendeid esitada. Seejuures on kostja

II hinnangul hageja käitunud pahauskselt, esitades hagi alles enne aegumistähtaja lõppu.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjatel oli võimalus pärast kahjude ülevaatamist

24.01.2019 vaidlusalust liitmikku uurida ja omapoolseid eksperte kaasata. Hageja kinnitas, et

tema seda liitmikku veetoru küljest ära ei võtnud. Kostjad ei ole tõendanud, et vaidlusalune

veetoru liitmik eemaldati kahjude ülevaatuse käigus või vahetult pärast seda. Seega on

kostjate väide liitmiku puudumisest paljasõnaline. Lisaks nõustub ringkonnakohus hagejaga,

et 24.01.2019 aktist ja 2019. a jaanuaris toimunud kirjavahetusest kostja I esindajaga pidi

2-22-898

kostja I aru saama, et küsimus on tõusetunud seoses liitmiku ebaõige paigaldamisega. Kostjal

I oli võimalus sellest informeerida ka kostjat II kui isikut, keda kostja I kasutas selle töö

tegemiseks. Lisaks on hageja selgitanud, et hagejal kui kindlustusandjal puudus kohustus

kostjat II ülevaatuse juurde kaasata. Selline väide on põhjendatud, kuna kahjukäsitleja ei

pruugi kahjude ülevaatamisel teada, kes ja millist tööd teostas. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus kostjate väitega, et hageja on käitunud pahauskselt. Hagi esitamine

aegumistähtaja lõpus ei ole käsitletav pahauskse käitumisena (RKTKo 21.12.2011,

3-2-1-131-11, p 11). Seega ei pidanud maakohus hea usu põhimõttest tulenevalt

tõendamiskoormist ümber pöörama ja kohustama hagejat tõendama, et tegemist ei olnud

praaktootega.

40. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis menetlusnormi rikkudes hageja

kanda 18.10.2022 kohtuistungiga ning hagi tervikteksti ja sellele vastamisega seotud

menetluskulud.

40.1. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja võimeline kohtuistungil selgitama hagi aluseks

olevaid asjaolusid ega vastama kohtu ja kostjate küsimustele hagi aluseks olevate asjaolude

kohta. See tingis kohtu poolt hageja kohustamise hagi tervikteksti esitamiseks. Eelnev andis

maakohtu hinnangul aluse kohaldada TsMS § 169 lõiget 1 ja jätta kohtuistungiga seotud kulu

ning hagi tervikteksti ja sellele vastamisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist asjaoludega, millest tulenevalt saaks

menetluskulusid selliselt jaotada. TsMS § 169 lg 1 1. lause näeb ette, et menetlustoimingu

tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil

menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise

põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.

40.2. Hagejale saadetud kohtukutses oli märgitud, et tegemist on eelistungiga (I kd tl 92).

Seega ei pidanud hageja 18.10.2022 istungile tulles järeldama, et maakohus kavatseb minna

eelistungilt üle põhiistungile. Maakohus selgitas istungil pooltele eelistungi ülesandeid

(18.10.2022 istungiprotokolli ajamärk 00:07:01). Istungiprotokolli kohaselt küsiti hageja

esindaja käest väga palju küsimusi, enamasti küsis vastaspool. Kohtu küsimustele hageja

peamiselt vastas, kostjate kõigile küsimustele vastust ei olnud. Kohus määras uue eelistungi

toimumise aja ja määras, et hagejal tuleb esitada hagi terviktekst uuesti (I kd tl 101-104).

40.3. Ringkonnakohus leiab, et hageja suutmatus vastata mõnedele küsimustele seoses hagi

alusega ja hagi tervikteksti koostamise vajadus ei põhjustanud asja arutamise edasilükkamist.

TsMS § 398 lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab

asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole

piisavalt välja selgitatud. Seega näeb antud säte ette, et eelistungi üheks ülesandeks on

asjaolude välja selgitamine. Isegi kui hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised, siis on

kohtu ülesandeks eelmenetluses muu hulgas TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja

selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta (vt nt

RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317/38, p 13.2). Kui hageja esitab kohtule vastuoluliste

asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja

anda talle võimalus tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja nõuet täpsustada (TsMS § 392

lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 3401 lg 1) (RKTKo 22.06.2021, 2-19-16650, p 13). Seega olukorras, kus

hagejal oli raskusi hagi aluseks olevate asjaolude selgitamisega ja kohtule tundus, et hageja

nõue pole selge, tulnuks kohtul seda selgitada, mitte hakata istungil hageja esindajat

süüdistama selles, et hageja ei käitu menetlusõiguste kasutamisel heauskselt. Kohtu

selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas

2-22-898

pooli esindavad menetluses advokaadid (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Hagejat

ei esindanud 18.10.2022 istungil advokaat. Seega pidi maakohus ka sellega arvestama.

41. Hagi rahuldamise tõttu tuleb maakohtu menetluskulud tervikuna jätta TsMS § 162 lg 1 ja

TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

42. Kuna apellatsioonkaebuseid ei rahuldata ja rahuldatakse vastuapellatsioonkaebus, tuleb

jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3

alusel tervikuna solidaarselt kostjate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Gea Lepik

Maris Kuurberg