3-24-3181/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-3181

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kambris esinenud niiskusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni

p-d 1 ja 2

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse Tartu Halduskohtu

22.11.2024. a määruse resolutsiooni p-i 3.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 19.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks kokku summas 9000 eurot. Kaebuses viitas kaebaja Tartu Vangla

18.11.2024. a otsusele nr 1-13/24/534-4, millega vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja selgitas, et talle tekitati tervisekahjustus seoses kambris

valitsenud niiskusega. Kaebajal oli hingamine raskendatud ning kaebajale keelduti

meditsiiniabi andmisest. Lisaks alandati sellega kaebaja inimväärikust. Septembrikuus sai

öeldud mitmele valvurile, et radiaatorid on vaja tööle panna, kuid valvurite sõnul nemad

sellega ei tegele. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused anda menetlusabi ning koguda

täiendavaid tõendeid.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla halduskohtule 21.11.2024 kõnealuse

nõudega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 22.11.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1),

jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja taotluse tõendite kogumiseks (resolutsiooni

p 3).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. Arvestades, et kaebaja ei ole vangla 18.11.2024. a otsuse nr 1-13/24/534-4 koostamise

aluseks olnud pöördumistes nõudnud kahju hüvitamist selle eest, et kaebajale ei osutatud

meditsiiniabi, vaid kaebaja on meditsiiniabi osutama jätmist selgitanud eesmärgil, et vanglale

teada anda, et kaebajal ei ole võimalik esitada tervise kahju kinnitavaid tõendeid, siis mõistab

kohus, et kaebaja esitas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambris esinenud

niiskusega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.

3.2. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud kaebaja

14.09.2024. a kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis kaebaja vanglale ette üksnes

paaripäevast niiskuse esinemist kaebaja kambris 2024. a septembris. Lisaks, erinevalt kaebaja

väidetest, oli kaebaja kambris radiaator, mis oli sisse lülitatud, kuid mille metallist kaitse

takistas ilmselt radiaatorist eralduva soojuse kiiret ruumi levimist. Tegemist on sedavõrd

lühikese ajaga, mis asjaoludest tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul endaga kaasa tuua olulist

õiguste riivet.

3.3. Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes ebatõenäoline. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse

põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see

ületab teatava raskusastme. See, et kaebaja väitel oli tema kambris mitu päeva liiga niiske,

võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd

intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg

1 tähenduses. 3.4. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud seoses

hingamisraskustega tervishoiutöötaja poole. Olukorras, kus kaebaja esitas vanglale kahju

hüvitamise taotluse tema tervise kahjustamise eest 14.09.2024, pidi väidetav tervisekahjustus

olema kaebajale tekkinud hiljemalt samal päeval. Kui 14.09.2024. a seisuga ei olnud kaebajal

tema tervisekahju kinnitamiseks tõendeid, ning tegemist oli seega üksnes kaebaja kinnitamata

väitega, siis ei ole ka kahju hüvitamise nõude rahuldamise edulootused tervise kahjustamise

osas suured.

3.5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja

menetlusabi taotluse ja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 23.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse peale.

Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tervikuna tühistamist ja asjas halduskohtule uueks

menetlemiseks tagasisaatmist. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Kohus rikkus menetlusõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.

Menetlusnormide rikkumine seisnes selles, et halduskohus keeldus rahuldamast taotlust, et

välja küsida tõendid. Lisaks seisneb menetlusõiguse normi rikkumine halduskohtu poolt

ebapiisavas selgitamises- ja väljaselgitamiskohustuse täitmises. Seega on halduskohus

hinnanud asjaolusid valesti ja jõudnud selle tulemusena väära lahendini, millega tagastas

minu kaebuse, kuna kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul on ebatõenäoline ja õiguste riive

väheintensiivne.

4.2. Kohus on jõudnud seisukohale, et kambris oli radiaator sisse lülitatud aga ei

põhjendanud, kuidas see sisselülitatud oli ja mis tõenditest lähtudes ta nii leidis. Kohus on

jõudnud ka sellisele seisukohale, et ma pole ära tõendanud oma tervisekahjustusi. Mina

ütlesin korduvalt valvuritele nii läbi stentofoni kui ka loenduste ajal, et soovin meedikut, et

mul on raske hingata ja kambris on niiske. Valvurid ütlesid, et nemad haldusosakonna

asjadega ei tegele ning meedikut ei kutsu, kuna tegemist pole erakorralise asjaoluga.

Eeltooduga on kohus rikkunud HKMS paragrahv 157 lg-s 1 sätestatud kohtulahendi

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite (radiaatori kütte arved; tõendid selle kohta

kas septembris olid radiaatorid sisse lülitatud ajani, millal sai kahjunõue tehtud; tõendid selle

kohta, kas meedik käis kaebaja juures ajavahemikus 12.09.2024-14.09.2024; vormikaamera

salvestused 12.09.2024-14.09.2024 kohta millal tehti loendust S-1 sektoris ja kõigis

kambrites) kogumiseks, ei ole määruskaebusega ringkonnakohtus vaidlustatav, nagu on

õigesti kirjas ka halduskohtu 22.11.2024. a määruse selgituste juures (edasikaebe kord). Kuna

selline määruskaebuse puudus ei ole ka kuidagi kõrvaldatav, siis jätab ringkonnakohus

nimetatud osas esitatud määruskaebuse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 22.11.2024. a määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis-, tuvastamis- ja

kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.11.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse

asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

6.1. Halduskohus ei rikkunud ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse määruse tegemisel

menetlusõiguse norme ning esitatud määruskaebuses pole sisuliselt põhjendatud esitatud

väidet, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kuna halduskohus tagastas

esitatud hüvitamiskaebuse ja sisulist menetlust kaebuses osas halduskohtus ei olekski saanud

toimuda, siis jättis halduskohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks põhjendatult

läbi vaatamata.

Halduskohus ei ole ka enne kaebuse tagastamise määruse tegemist menetlusnorme rikkunud

(selgitamiskohustus, muud HKMS §-st 120 tulenevad nõuded otsustamaks, kas kaebus tuleb

menetlusse võtta või mitte). Halduskohus nõudis 20.11.2024 Tartu Vanglalt välja materjalid,

mis seondusid kaebuse nõudega ja vangla need materjalid halduskohtule 21.11.2024 ka esitas.

KIS-ist nähtuvalt toimetati vangla poolt halduskohtule edastatud materjalid 22.11.2024 kätte

ka kaebajale. Kooskõlas HKMS §-dega 120 lg 2 ja 121 tegi halduskohus talle esitatud

materjalide alusel kindlaks, et käesoleval juhul esineb alus hüvitamiskaebuse tagastamiseks

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See, et halduskohus tegi vastava otsustuse talle vangla poolt

esitatud materjalide (sh 14.09.2024. a kahju hüvitamise taotlus ja vangla 18.11.2024. a otsus

nr 1-13/24/534-4) alusel, nähtub selgelt ka vaidlusaluse määruse põhjendustest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebuse esitaja seisukohtadel, et halduskohus ei

teinud enne hüvitamiskaebuse tagastamist piisaval määral kindlaks kahjunõudega seotud

asjaolusid ning, et halduskohtu 22.11.2024. a määrus on sisuliselt põhjendamata.

6.2. Kuna halduskohus tagastas esitatud kaebuse tervikuna, siis võis kohus jätta ka kaebaja

menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus

määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui

määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib

ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 2 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse

ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse,

kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1

sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline

esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale

esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)