2-23-116531/33 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-23-116531

Määruse kuupäev

Tartu, 27. november 2024. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Veera Gordijevski

vastu 45 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, esindaja

vandeadvokaat Tõnu Meidra

Kostja Veera Gordijevski

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-116531

ning teha uus määrus, millega:

1.1. võtta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagist loobumine;

1.2. tühistada Tartu Maakohtu 25. augusti 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-116531 ja

Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2024. a otsus samas tsiviilasjas;

1.3. lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-116531;

1.4. jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kanda;

1.5. määrata Veera Gordijevskile hüvitatavaks menetluskuluks 1236 eurot 61 senti;

1.6. mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA Veera Gordijevski kasuks välja 1236

eurot 61 senti. Osaühing EUROPARK ESTONIA on kohustatud tasuma temalt

väljamõistetud menetluskuludelt määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Rahuldada määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Veera Gordijevski (kostja) vastu hagi, milles

nõudis kostjalt parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitamist.

Tartu Maakohus rahuldas 25. augusti 2023. a otsusega hagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse.

2-23-116531

2. Tartu Ringkonnakohus tühistas 12. veebruari 2024. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt välja

kostja menetluskulude katteks 1169 eurot 51 senti ja viivise.

3. Hageja esitas 8. märtsil 2024 ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2024. a määrusega hageja loobumise vastu võtmata ning

mõistis hagejalt välja kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulu katteks 67 eurot 10 senti ja

viivise.

Määruse kohaselt rikub hagist loobumine olulist avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 4 mõttes. Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes

masshageja – kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle 2500. Seega on hagejal

määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel. Loobudes

järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult

kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata. Sellest võib avalikkusele

jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset.

Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel

õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav

kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Määruskaebuse kohaselt ei olnud ringkonnakohtul alust hagist loobumise vastuvõtmisest keelduda,

kuna loobumine ei riku olulist avalikku huvi. Hageja samasuguste nõuete rahuldamata jätmise kohta

on avalikustatud mitmeid otsuseid, seetõttu on alusetu järeldus, et hageja loobub järjepidevalt

kohtupraktika kujundamiseks hagidest. Sama ringkonnakohus ei ole TsMS § 429 lg 4 kohaldamisel

järjepidev, sest on teises tsiviilasjas sarnastel asjaoludel leidnud, et loobumine ei riku olulist

avalikku huvi. Lisaks lahendas ringkonnakohus poolte leppetrahvivaidluse valesti ja vastuolus

Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga.

6. Kostja ei esitanud nõuetekohast vastust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS

§ 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagist loobumine vastu,

tühistada TsMS § 431 alusel nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Kolleegium jätab kõik menetluskulud hageja kanda, määrab kindlaks kostjale hüvitatavate

menetluskulude suuruse ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.

8. Hageja esitas pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ringkonnakohtule

hagist loobumise avalduse (TsMS § 429 lg 1, § 4511 ja § 645). Ringkonnakohus ei võtnud hagist

loobumist vastu. Ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et

ei võta vastu hagist loobumist, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1, § 645 lg 2 ja § 696 lg

1). Seega on määruskaebus lubatav.

2(3)

2-23-116531

9. Määruskaebus on ka põhjendatud. Ringkonnakohus leidis hagist loobumist vastu võtmata jättes

TsMS § 429 lg-le 4 tuginedes, et loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kolleegium ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga.

TsMS § 4 lg-te 1–3 järgi on pooltel hagimenetluses õigus käsutada menetluse esemeks olevaid

nõudeid, sh otsustada menetluse alustamise, selle käigu ja lõpetamise üle. Need sätted lähtuvad

tsiviilkohtumenetluse dispositsioonipõhimõttest, mis vastab põhiseaduse §-s 19 väljendatud

privaatautonoomia põhimõttele. Dispositsioonipõhimõte väljendub ka TsMS §-s 429, mille lg 1

esimese lause järgi on hagejal õigus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda.

TsMS § 429 lg 4 annab kohtule õiguse jätta hagist loobumine vastu võtmata mh olulise avaliku huvi

rikkumise korral. Oluline avalik huvi on seejuures määratlemata õigusmõiste, mida kohus peab

sisustama üksikjuhtumi asjaolude alusel. Arvestades TsMS § 429 seotust privaatautonoomiaga,

tuleb avaliku huvi mõistet tõlgendada kitsalt. Avalik huvi TsMS § 429 lg 4 tähenduses ei ole kohtu

soov teavitada avalikkust ühe või teise küsimuse lahendamisel välja kujunenud õiguspraktikast või

õiguslikust olukorrast. TsMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis,

kui hageja on esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses

oleva hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata. TsMS § 429 lg 4 ei ole selliseks seaduses sätestatud

aluseks, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel.

10. Kuna ringkonnakohtul ei olnud alust jätta hageja hagist loobumist vastu võtmata, tuleb

ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega

võtta TsMS § 429 lg 1 teise lause järgi hagist loobumine vastu. TsMS § 431 lg 1 esimese lause ja lg

2 alusel tuleb tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ning TsMS § 429 lg 1 teise lause ja §

431 lg 1 esimese lause alusel lõpetada tsiviilasja menetlus.

Menetluse lõpetamise tõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega (TsMS § 432).

11. TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

12. Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja hagimenetluse kulu katteks kokku 1169 eurot 51

senti ja hagist loobumisega seotud kulu 67 eurot 10 senti. Kuigi kohtute lahendid tühistatakse, ei ole

alust muuta ringkonnakohtu kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5).

Seega peab hageja hüvitama kostjale hagimenetluses maakohtus tekkinud menetluskulu 465 eurot ja

ringkonnakohtus 704 eurot 51 senti ning hagist loobumisega seotud kulu 67 eurot 10 senti, s.o on

kokku 1236 eurot 61 senti. Tasumata menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist TsMS § 177 lg 4

alusel.

Kassatsiooniastmes ei tekkinud kostjale hüvitatavaid menetluskulusid, kuna TsMS § 175 lg 1

kohaselt hüvitatakse menetlusosalisele üksnes TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastava lepingulise

esindaja kulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)