Legislator Case Law & Legislation
2-23-144799/13 AI generated

2-23-144799/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-23-144799/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista R.A.-lt välja B2 Impact OÜ kasuks viivis 1184,48 eurolt alates 25.09.2024 Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 455 eurot. R.A.-l menetluskulud

Legislator headnote

AI generated

2-23-144799/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: R.A.-l menetluskulud

Keywords

AI generated
bank charges bank credit balance banking system repayment of loan bank resolution maximum sum mortgage
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144799

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R.A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3883,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ,

registrikood 11542046; esindaja Anzhela Ternikova, e-

post XXX)

Kostja: R.A. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista R.A.-lt välja B2 Impact OÜ kasuks 1376,24 eurot.

3. Mõista R.A.-lt välja B2 Impact OÜ kasuks viivis 1184,48 eurolt alates 25.09.2024

kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras,

kuid kokku mitte enam kui 1023,71 eurot.

4. Jätta 35% hageja menetluskuludest kostja kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 455 eurot. R.A.-l menetluskulud

puuduvad.

6. Mõista R.A.-lt välja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulud 159,25 eurot. R.A.

peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjatele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba

edasikaebamiseks.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused

1. Hagiavaldus toimetati kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu kätte 27.01.2024.

2. 01.02.2024 esitati kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss. Kohus selgitas

20.02.2024 kirjaga pooltele kompromissi sõlmimisega kaasnevaid riske

(tarbijakrediidilepingu tõttu).

Kuna kostja kohtule kinnitust arusaamise ja nõusoleku kohta ei andnud, jättis kohus

26.08.2024 määrusega kompromissi kinnitamata ning jätkas asja menetlemist hagimenetluses.

Kohus hoiatas samas määruses kostjat, et hagiavaldusele vastamata jätmisel, võib kohus

rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Eelnimetatud määruse sai kostja kätte 27.08.2024.

3. Hageja 23.09.2024 nõude ümberarvestus saadeti 24.09.2024 kostja e-postile XXX. Kuna

kostja kättesaamist ei kinnitanud, edastas kohus materjalid kostjale 02.10.2024 uuesti koos

hoiatusega, et kohus loeb dokumendid TsMS § 3141 alusel kostjale kättetoimetatuks nende

saatmisest 3 tööpäeva möödumisel. Seega on kostja saanud hageja alternatiivnõude kätte

alates 08.10.2024. Kostja ei ole kohtule seniajani ühtegi dokumenti esitanud (tähtaeg möödus

15.10.2024).

2(4)

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude

määratlemiseks vajalikud asjaolud.

Asjaolud

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis R.A. Multitude Bank-iga (endise Ferratum Bank plc-ga)

25.11.2022 tarbijakrediidilepingu, millega kostja sai krediiti kuni 3000 eurot, intressiga

40,4785% aastas. Kostjale saadeti 07.06.2023 meeldetuletuskiri hoiatusega, et kui võlgnevust

ei tasuta, öeldakse leping üles 15. päeval. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset

tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 22.06.2023. Kostjat teavitati 03.07.2023 edastatud

kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

7. Hageja nõudis 3883,35 eurot, millest põhivõlgnevus 2974,26 eurot, intress 253,98 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 620,11 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Alternatiivselt

nõudis hageja 2806,76 eurot, millest väljastatud krediidisumma jääk 2615 eurot (väljastatud

krediit 3018 eurot – kõik laekumised 403 eurot), intress seadusjärgses määras summas 30,99

eurot ja viivis seadusjärgses määras summas 160,77 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist ja

nõude loovutamist tasus kostja veel 1430,52 eurot ning põhinõude jääk 1184,48 eurot, millele

lisandub ülaltoodud intress ja viivis ning alates 25.09.2024 viivis 1184,48 eurolt kuni selle

kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtule pole

selgitatud ega tõendatud kostja sissetulekute ja väljaminekute suurust, kuidas vastavad

andmed saadi ning neid kontrolliti. Seega ei saanud laenuandja ka veenduda kostja

krediidivõimelisuses ning kohus ei saa seda ka käesoleval juhul kontrollida. Krediidiandja ei

ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1 ning jätnud tarbija

esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 403⁴ lg 4 teises lauses ja KAVS § 50 lg-tes 3 ja

4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud

kohustust.

9. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja

sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.

Hageja kohtunõude alusel arvestatud põhinõue 1184,48 eurot, seadusjärgne intress 30,99

eurot, viivis 160,77 eurot ja alates 25.09.2024 viivis 1184,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista. Kohus piirab

3(4)

viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside

piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks

piiramatu.

10. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 455 eurot täielikult või

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 35% ulatuses, kostjal kulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt

välja mõista hageja menetluskulu 159,25 eurot.

12. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

seadusjärgset viivist.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

4(4)