2-24-15394/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-15394

Tsiviilasi

D P maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: D P (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Võlgniku usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm

OÜ, J. Poska tn 28-4, Tallinn, tel. 52 80 212, e-post:

svetlana.pilden@haldur.jus

t.ee

, pankrotihalduri tunnistus nr

174)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D P maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja D P (isikukood xxx) pankrot 27.11.2024. a kell 09:00.

3. Nimetada D P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business Law

Firm OÜ, J. Poska tn 28-4, Tallinn, tel. 52 80 212, e-post: svetlana.pilden@haldur.jus

t.ee

,

pankrotihalduri tunnistus nr 174).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.12.2024. a kell 11:00 videos.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada D P kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. detsembriks

(esimene aruanne esitada 01.12.2025. a).

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma usaldusisiku

(pankrotihalduri) nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud D P kanda.

14. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1 300 eurot (lisandub käibemaks

286 eurot), anda võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 805,20 eurot (sh

käibemaks) ja määrata 805,20 eurot hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega Business

Law Firm OÜ-le (arvelduskonto xxx SEB Pank AS-is).

15. D Plt mõista välja usaldusisiku tasu summas 780,80 eurot, mis kuulub tasumisele

pankrotivara arvelt.

16. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D P (avaldaja, võlgnik) esitas 10.10.2024. a Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus

võttis maksejõuetusavalduse 15.10.2024. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pildeni. Usaldusisik esitas 19.11.2024. a

kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisik esitas

taotluses alternatiivsed ettepanekud.

2. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 26.11.2024. a toimunud istungil ära. Võlgnik taotles

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik

nõustus sellega ning selgitas, et võlgnik on taastanud omandiõiguse sõidukile xxx (reg. märk

xxx).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

5. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega,

usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et

võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja

kujunenud. Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku

aruandest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara.

6. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku nimel oli pensionikonto (osakud on rahas välja

võetud), väärtpabereid, osalusi juriidilistes isikutes ei ole, ehitisi ega vallasasju registrites

registreeritud ei ole, kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu.

Transpordiameti vastuse kohaselt kuulus võlgnikule alates 13.08.2024. a kuni 24.09.2024. a

sõiduauto xxxx reg. märgiga xxx, esmane registreerimise aasta 2009. Võlgnik on märgitud

sõiduki kasutajaks. Võimalik hetkeväärtus 7 000 eurot. Sõiduauto oli ümber kirjutatud E E

nimele, kes on võlgniku seletuse kohaselt tema sõbranna). Võlgniku sissetulekuks on palk

summas keskmiselt 1 370 eurot ja peretoetus summas 80 eurot. Võlgnikul on kolm alaealist

last, kellest 1 laps elab koos võlgnikuga ja 2 last elavad koos isaga (võlgnikul on elatise

maksmise kohustus). Võlgnikul on eelduslikult varalisi kohustusi kogusummas 30 870,49

eurot. Võlgnik teatas, et on teinud valesid otsuseid, endale sellest piisavalt aru andmata,

mistõttu ei suuda enam oma kohustusi tavapäraselt täita. Ta lisas, et on muutunud püsivalt

maksejõuetuks. Tervisliku seisundi tõttu on ta sunnitud töökohta vahetama ning hetkel ei ole

võimeline töötama täiskoormusega, vaid peab minema üle osalise koormusega tööle. Võlgnik

esitab avalduse ennetavalt, et vältida võimalikke kohtukulusid ja täituritasusid. Esimene laen

võeti 09.09.2021. a, et katta advokaadikulud seoses tütre isa vastu algatatud kohtumenetlusega

hooldusõiguse asjas. Selleks võeti xxx 3 000 eurot laenu. Viimane laen saadi xxx 15.04.2024.

a, samuti summas 3 000 eurot, et tasuda osa poja elatisest ning korteri kommunaalvõlga, mis

on tänaseks täielikult tasutud. Võlgnik selgitas, et võttis autolaenu, kuna tema sõbranna vajas

uut autot – sõbranna eelmine auto oli katki ning tal esines sel ajal kohtutäituriga seotud

probleeme. Läbirääkimiste tulemusel sõlmiti kokkulepe, mille alusel võlgnik võttis laenu ja

ostis auto. Esialgu registreeriti auto ostu-müügilepingu alusel võlgniku nimele, kuna

laenutingimused seda nõudsid. Tagamaks, et sõbranna tasub igakuised laenumaksed, lepiti

kokku, et hiljem lisatakse võlgnik auto dokumentidesse kaaskasutajana. Kindlustuse tasumise

eest vastutab esialgu võlgnik, kuid juhul, kui ta ei suuda seda teha, katab kindlustusmakse

sõbranna. Autolaenu kuumakse on 147,28 eurot. Usaldusisik tuvastas, et võlgniku kohustuste

kogusumma on hinnanguliselt 33 000 eurot, millest 2 300 eurot moodustab elatise tasumise

kohustus. Selle kohustuse osas oli enne maksejõuetusavalduse esitamist algatatud

täitemenetlus. Võlgniku igakuine keskmine sissetulek on ligikaudu 1 380 eurot ning tema

ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgniku igakuine elatise tasumise kohustus on 400

eurot. Kontoväljavõtete analüüs viimase viie aasta kohta näitas, et võlgniku laenutegevus on

olnud ulatuslik, kuid selgitused nende võtmiseks ei ole kooskõlas tuvastatud kulutustega.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on elanud üle oma võimaluste ega ole suhtunud

vastutustundlikult elatise tasumise ja finantskohustuste täitmisse, mis on viinud tema

maksejõuetuseni. Makseraskused võisid ilmneda juba 2022. aastal pärast suuremat laenu

võtmist, samal ajal kui tal oli lisa ja primaarne kohustus tasuda igakuiselt lastele 400 eurot

elatist.

7. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda PankrS § 22 lg 5 mõistes muud asjaolu.

8. Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva

iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab

maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kohus

leiab, et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste

täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu.

9. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt

täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui

hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima,

kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Usaldusisik ei pidanud vajalikuks võlgnikult

vande võtmist. Seda ei pea vajalikuks ka kohus. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus

kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei

saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

10. Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana

Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

12. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

13. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

15. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 01.12.2025. a (FiMS § 46 lg 3).

16. Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

17. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Menetluskulud

18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

19. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

20. Usaldusisik on teinud tööd 10 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

Usaldusisik palub tema tasuks määrata riigi vahenditest menetlusabina 805,20 eurot, sh

käibemaks tasumisega Business Law Firm OÜ kontole. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust,

usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata tasu kokku 1 300 eurot,

lisandub käibemaks 286 eurot, millest 805,20 eurot (sh käibemaks) kuulub tasumisele riigi

vahenditest menetlusabina.

21. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alammääraks 820

eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

22. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

23. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnikul on vara, mille arvelt on võimalik osaliselt maksejõuetusavalduse kulusid katta.

Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku ülejäänud tasu osa (summas 780,80 eurot) jätta

võlgniku kanda ja katta pankrotivara arvel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik