2-23-16172/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohtunik

Kohtuasi

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

RESOLUTSIOON

2-23-16172

26.11.2024, Jõhvi

Heleen Jääger

Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu

avaldus S V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Avaldaja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu

(registrikood 80008518),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Puudutatud isik S V (isikukood XXX)

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 avaldus osaliselt.

2. Välja mõista S V-lt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu kasuks

põhivõlgnevus 1396,33 eurot ning viivis põhinõudelt (1396,33 eurot) võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Muus osas jätta Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 avaldus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud 90% ulatuses S V kanda ja 10% ulatuses Kohtla-Järve linn,

Ahtme mnt 43 kanda.

4. Välja mõista S V-lt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 kasuks menetluskulud 538,97

eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1,

§ 661 lg-d 1 ja 2).

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-23-16172

1. Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu (avaldaja) esitas Viru Maakohtule

15.11.2023 (hiljem täiendatud) S V (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus puudutatud

isikult enda kasuks välja mõista võlgnevuse 1425,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

229,82 eurot ning viivise alates avalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palus jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule XX asuvas kortermajas korteriomand nr XX

üldpinnaga 31,70 m2. Puudutatud isik peab avaldajale tasuma igakuiseid majandamiskulusid

vastavalt esitatud arvetele, kuid ajavahemikul 31.10.2020–30.09.2023 ei ole puudutatud isik

arveid tasunud või on teinud seda osaliselt. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees 31.10.2023

seisuga on 1425,49 eurot ja sellelt avalduse esitamise seisuga arvutatud sissenõutavaks

muutunud viivis 229,82 eurot.

Korteriühistu liikmed on kohustatud tegema majandamiskulude, remondifondi, vee, vee vahe,

vee soojendamise, sooja vee kaudsete kulude, soojusenergia, vee ja soojuse jaotamise ning

trepikodade koristamisega seotud makseid. Avaldaja üldkoosolekutel on kinnitatud

majandamiskulude, remondifondi, trepikodade koristamise ning vee ja soojuse jaotamise

tariifid. Majandamiskulude suurus oli enne 01.08.2021 0,51 eur/m² ning alates 01.08.2021

0,60 eur/m2, remondifondi makse on maist septembrini 0,80 eur/m² ja oktoobrist aprillini

0,20 eurot/m², sooja vee ja soojuse jaotamise makse otsustati 2005. a üldkoosolekul kummagi

teenuse eest 5 krooni (kokku 10 krooni). Hiljem otsustas juhatus seda kulu vähendada 0,58

euroni. Põhikirjas on määratud tarbimisest sõltuvate maksete suurus (vesi, soojusenergia) ja

nende arvestamise alus. Veega seotud maksed (vesi, vee vahe) määratakse mõõturite näitude

ja kehtivate tariifide alusel. Kui korteris mõõturit ei ole, võib tasu arvestada korteris elavate

isikute arvu järgi. Soojusenergiaga (soojusenergia, vee soojendamine, sooja vee kaudsed

kulud) seotud maksete arvestamise aluseks on liikmete tarbitud soojusenergia ja

korteriomandi eriomandi üldpind korterite kogupinnast. Puudutatud isik soovis arveid e-

postile, mistõttu arvestati talle lisaks arve saatmise tasu 0,5 eurot. Selle kulu õiguslik alus

tuleneb korteriühistu põhikirjast. Viivisearvestus on seadusega kooskõlas.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED

2. Puudutatud isik tunnistas kirjalikus vastuses, et tal on avaldaja ees võlgnevus. Samas oli

tema hinnangul võlgnevus talle esitatud arveid arvestades kokku 1381,90 eurot. Samuti oli

tema hinnangul ebaselge viivisearvestus. Menetlusosalistel ei ole kokkulepet, et jooksvate

arvete maksmiseks tehtud ülekanded ei või katta varasemaid võlgnevusi. Korteris elas

üürnik ning ei ole selge, miks üürnik jättis arved tasumata. Võib-olla üürnik ikkagi tegi

makseid, kuid avaldaja on jätnud need arvestamata. Puudutatud isik ei saanud võlgnevuse

tekkimise ajal arveid kätte. E-postile laekusid arved aastaid tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab osaliselt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu avalduse.

4. Kohus võtab asja materjalide juurde avaldaja 15.11.2023. a, 06.12.2023. a, 23.10.2024. a ja

14.11.2024. a avaldustele lisatud tõendid (TsMS § 238 lg 1, § 442 lg 5).

5. Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu nõuab S V-lt võlgnevuse tasumist ja viivist,

sest puudutatud isik jättis ajavahemikul 31.10.2020–30.09.2023 tasumata korteriomandiga

seotud majandamiskulud. Nõue võib rahuldamisele kuuluda korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivisenõue

KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.

2(10)

2-23-16172

6. Korteriühistu nõude rahuldamine eeldab, et võlgnik on korteriühistu liige. Lisaks peab

korteriühistu tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest

ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab

korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2).

Majandamiskulud ja korteriomanike kohustuste jaotus nende kandmisel tuleb välja tuua

majanduskavas, mille koostab juhatus ja kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg

1 p-d 3–5, lg 3). Kohustuste jaotus ja tasumise kord tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi

teevad korteriomanikud perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi võivad korteriomanikud korteriühistu põhikirjaga ette näha

erineva kohustuste jaotuse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga

ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast

kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema

poolt tarbitud teenuse mahule. Sellisel juhul tuleb põhikirjas ette näha seegi, kuidas tehakse

tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib

korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud

korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude

kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud

majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole

otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt

kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste

majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond,

haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku

otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu

majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik

raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna

korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu

nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud

dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1;

20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm

04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2). Eelnev ei tähenda siiski, et korteriühistu ei võiks võlgnevuse

kujunemisest selgema ülevaate andmiseks raamatupidaja koostatud tabeleid kohtule esitada.

7. Vaidlus puudub, et korteriomanikud asutasid Kohtla-Järvel Ahtme mnt 43 asuva

korterelamu majandamiseks, liikmete huvide esindamiseks ja liikmetele teenuste

osutamiseks korteriühistu. S V-le kuulub XXX asuv korteriomand üldpinnaga 31,70 m2,

XXX mõttelist osa kinnisasjast (15.11.2023. a avalduse lisa 3, dtl 17–18). Korteriomandi

omanikuna on puudutatud isik avaldaja liige (KrtS § 1 lg 4). Korteriühistu liikmena on

puudutatud isikul avaldaja ees KrtS-st tulenevad kohustused. Ühistu liikme kohustust

osaleda majandamiskulude kandmisel sihtotstarbeliste maksete tegemisega ja tasuda

nende maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist täpsustavad ka avaldaja põhikirja p-d

3.2.7–3.2.8, 3.2.11 (15.11.2023. a avalduse lisa 2, dtl 9–16). Nende sätete järgi on ühistu

liige kohustatud iga kuu 25. kuupäevaks tasuma elamu ja abihoonete majandamise

jooksvaid kulusid, sh prügiveo, maatüki korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee-,

kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimise ja süsteemide hooldamise

kulusid, reservfondi, laenu, töötasu ja muid ühistuga seotud kulusid. Sihtotstarbeliste

maksete suuruse aluseks on liikme omandis oleva korteri üldpind maja korterite

kogupinnas (põhikirja p 3.2.7). Samuti on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu

ja abihoonet ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi,

3(10)

2-23-16172

küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek

otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma

igakuiselt kuu 25. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte,

kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras

(p 3.2.8). Põhikirja p-de 3.2.8, 3.2.8.1 ja 3.2.8.2 järgi lähtutakse maksete suuruse

määramisel vee ja kanalisatsiooni puhul korterisse sisse kirjutatud või faktiliselt elavate

isikute arvust või mõõturite näitudest, millele võivad lisanduda majasisesed kaod, kütte

puhul korteri üldpinna suurusest.

8. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja arvestanud korteriühistu liikmetele järgmised

kulud: majandamiskulud, vesi, vee vahe, soojusenergia, vee ja soojuse jaotamine, vee

soojendamine, sooja vee kaudsed kulud, trepikodade koristamine, arve saatmine ja

remondifond (vt 15.11.2023. a avalduse lisad 5.1–5.4, dtl 27–63). Nendest

majandamiskulud, trepikodade koristamine, remondifond ning vee ja soojuse jaotamine

on avaldaja sõnul sellised kulud, mis on otsustatud korteriomanike üldkoosoleku

otsusega. Muud kulud sõltuvad avaldaja sõnul korteriühistule teenuseosutajate esitatud

arvetest ning kohustuse jaotuse alus ja viis on toodud põhikirjas. Asja materjalidest

nähtuvalt on majanduskava koostatud ja kehtestatud alates 2022. aastast (06.12.2023. a

avalduse lisa 6.7, dtl 82–85).

9. Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isikul oli järgmiste majandamiskulude tasumise

kohustus.

9.1.

Majandamiskulud – Esitatud arvete (15.11.2023. a avalduse lisad 5.1–5.4, dtl

27–63) järgi oli majandamiskulude arvestamise aluseks 2020. a oktoobrist kuni 2021.

a juulini 0,51 eur/m2 (0,51 x 31,7 = 16,17) ning 2021. a augustist kuni 2023. a

oktoobrini 0,60 eur/m2

(0,6 x 31,7 = 19,02). 18.05.2008. a üldkoosolekul otsustati, et majandamiskulude tariif

suureneb 5 kroonilt 7 kroonile ruutmeetri kohta (14.11.2024. a avalduse lisad 1.1 ja 1.2, dtl

242–245). 7 krooni on ametliku vahetuskursi järgi u 0,45 eurot (1 EUR = 15,6466 EEK).

Tariifi suurendamine 6 sendi võrra ehk 0,51 eur/m2 on otsustatud 25.01.2015. a üldkoosolekul

(06.12.2023. a avalduse lisad 6.1 ja 6.2, dtl 73–75) ning tariif 0,60 eur/m2 29.08.2021. a

üldkoosolekul (06.12.2023. a avalduse lisad 6.5 ja 6.6. dtl 80–81).

9.2.

Remondifond – Esitatud arvete järgi on remondifondi arvestatud alates 2022. a

maikuust ning maist kuni septembrini on tariif 0,8 eur/m2 (0,8 x 31,7 = 25,36) ning

oktoobrist aprillini 0,20 eurot/m² (0,2 x 31,7 = 6,34). Tariif otsustati 05.05.2022. a

üldkoosolekul ning 01.05.2023. a üldkoosolekul otsustati see jätta muutmata

(06.12.2023. a avalduse lisad 6.7 ja 6.8, dtl 82– 89). 9.3. Trepikodade koristamine –

Esitatud arvete järgi on trepikodade koristamise eest arvestatud 1,67 eurot korteri

kohta. Trepikodade koristamine otsustati 14.05.2017. a üldkoosolekul ning selle eest

otsustati maksta 100 eurot. Tasu otsustati jaotada vastavalt korterite arvule (100 : 60

korteriga = 1,67 eurot) (06.12.2023. a avalduse lisad 6.3 ja 6.4, dtl 76–79).

9.4.

Vesi ja vee vahe – Avaldaja sõnul arvestatakse veega seotud kulu veemõõturite

näitude ja kehtivate vee tariifide alusel. Vee vahe arvutamiseks lahutatakse maja

üldveearvesti näidust kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt

jagamata veekogumi jääk, mis jagatakse omakorda maja korterite vahel võrdselt ning

arvestamise aluseks on kommunaalteenuse tariif. KrtS § 40 lg 2 võimaldab

korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda tarbimisega seotud kulude puhul kohustuse

jaotuse üldisest alusest, s.o kaasomandi osa suurusest, ning tasumise korrast. Kohtu

4(10)

2-23-16172

hinnangul võimaldavad avaldaja põhikirja p-d 3.2.8 ja 3.2.8.1 avaldaja näidatud viisil

veega seotud kulu arvestamist. Põhikirja p 3.2.8 näeb ette, et ühistu liige on

kohustatud tarnijaga lepingu sõlmimisel tasuma vee tarbimisega seotud kulude eest

üldkoosoleku kehtestatud korras. Kohus saab aru, et viide üldkoosoleku kehtestatud

korrale seondub maksete tasumise korraga, s.o kuidas ja kellele makseid tasutakse.

Kohustus ja selle jaotus on sätestatud aga põhikirjas. Põhikirja p-de 3.2.8 ja 3.2.1.8.1

järgi lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel korterisse sisse kirjutatud ja

faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturite näitudest, millele võivad lisanduda

majasisesed kaod. Avaldaja on selgitanud, et korterisse sisse kirjutatud või seal elavate

isikute arvust lähtutakse siis, kui korterisse pole mõõturit paigaldatud. Kuna mõõturid

on kõigis korterites, lähtutakse mõõturite näitudest. Kohtu hinnangul on põhikiri kulu

arvestamiseks avaldaja soovitud viisil piisavalt selge.

Avaldaja on esitanud OÜ J B väljastatud arved teenuseosutajale tasumise kohustuse

tõendamiseks (23.10.2024. a avalduse lisa 1, dtl 156–193). Samuti on avaldaja esitanud

veekadude arvestuse (23.10.2024. a avalduse lisa 2, dtl 131–137). Seega on avaldaja

tõendanud kulu kandmise.

9.5.

Soojusenergia (küte), sooja vee kaudsed kulud ja vee soojendamine – Kulud on

seotud kommunaalteenuse tarbimisega. Avaldaja sõnul jaotab ta soojusenergia

tarbimisega seotud kululiigid arvetel kolmele osale, s.o soojusenergia, sooja vee

kaudsed kulud (suvel) ja vee soojendamine. Soojusenergiat arvestatakse siis, kui

töötab küttesüsteem. Korteriühistu jaotab soojusettevõtja esitatud üldarve korteriühistu

liikmete vahel selliselt, et arve summast lahutatakse kulu vee soojendamisele ning siis

arve jääk (s.o soojusenergia) jaotatakse korteriomanike vahel, lähtudes elamu korterite

köetavast pinnast. Sooja vee kaudsed kulud arvestatakse suvel kehtiva soojusenergia

tariifi alusel. Suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarbitud sooja vee summa

(korterite veemõõturite alusel), siis jääksumma jagatakse võrdselt elamu korterite

vahel (s.o sooja vee kaudsed kulud). Kohtu hinnangul võimaldavad põhikirja p-d

3.2.8, 3.2.8.1 ja 3.2.8.2 avaldaja näidatud viisil soojusenergia ja sooja veega seotud

kulude arvestamist. Põhikirja p 3.2.8 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tarnijaga

lepingu sõlmimisel tasuma vee ja soojusenergiaga seotud kulude eest üldkoosoleku

kehtestatud korras. Kohus saab aru, et viide üldkoosoleku kehtestatud korrale seondub

maksete tasumise korraga, s.o kuidas ja kellele tuleb maksed tasuda. Kohustus ja selle

jaotus on sätestatud põhikirjas. P-des 3.2.8.1 ja 3.2.1.8.2 sätestatakse, et vee eest tasu

arvestamisel lähtutakse korterisse sisse kirjutatud või seal faktiliselt elavate inimeste

arvust või mõõturite näitudest, millele võivad lisanduda majasisesed kaod, ning

kütteks kuluva soojusenergia puhul lähtutakse makse suuruse määramisel korteri

üldpinna suurusest. Avaldaja on esitanud küttearvestuse ning G V AS (varem V S

AS) igakuiselt väljastatud arved teenuseosutajale tasumise kohustuse tõendamiseks

(23.10.2024. a avalduse lisad 3 ja 4, dtl 138–152, 194–230;

14.11.2024. a avalduse lisa 2, dtl 246). Küttearvestuses toodud soojusenergia maksumus ühtib

arvetel näidatuga. Samuti on ruutmeetri ja kuupmeetri hinnad vastavuses puudutatud isikutele

esitatud arvetel tooduga. Seega on kulu kandmine tõendatud. Kohus möönab, et korteriühistu

põhikiri peaks tarbimisest sõltuvate kulude puhul olema selgem, sh kuidas jaguneb veekulu

veevahe korral, kuidas jagatakse veekulu, kui mõõturinäitu ei esitata, kuidas jagatakse sooja

vee soojendamise kulu.

9.6.

Korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel on võimalik kehtestada kulude

kandmine ning arvestamise aluseks olevate tariifide suuruseid. Kohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et üldkoosoleku otsused on tühised.

5(10)

2-23-16172

Põhikirjas võib ette näha tarbimisest sõltuvad kulud. Praegu võimaldas avaldaja

põhikiri eespool nimetatud kulusid arvestada. Seega oli puudutatud isikul p-des 9.1–

9.5 nimetatud majandamiskulude tasumise kohustus.

10. Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud järgmiste kulude kandmise kohustust:

- Vee ja soojuse jaotamine – Esitatud arvete järgi on vee ja soojuse jaotamise eest arvestatud

0,58 eurot. Avaldaja on välja toonud, et 18.12.2005. a üldkoosolekul otsustati kehtestada tasu

nii vee kui soojuse jaotamise teenuse eest 5 krooni korteri kohta. Kohus palus 07.11.2024. a

määruses selgitada, mis põhjusel on kulu väiksem, kui võib ametlikku vahetuskurssi

arvestades eeldada. Ametliku vahetuskursi järgi on 10 krooni u 0,64 eurot (1 EUR = 15,6466

EEK). Avaldaja sõnul otsustati juhatuse otsusega seda kulu hiljem vähendada. Sellist otsust ei

ole kohtule esitatud. Kohtu hinnangul pidi esindaja arvestades kohtu varasemaid selgitusi

(22.11.2023. a kohtunõue, 15.10.2024. a selgitused) aru saama, et kui kulu otsustati

vähendada, pidi esitama ka asjaomase otsuse, isegi kui kohus seda selgesõnaliselt ei nõudnud.

Üksiti on majandamiskulude jaotuse üle pädev otsustama korteriomanike üldkoosolek, mitte

juhatus (KrtS § 35 ja § 40 lg-d 1–2). Seega ei ole selle kulu tasumise kohustus tõendatud.

- Arve saatmise tasu – Puudutatud isikule esitatud arvetel on kuni 2022. a maini kajastatud

arve saatmise kulu 0,50 eurot. Avaldaja selgitas, et korteriühistu arve saatmise eest maksis ta

raamatupidamisteenust pakkuvale ettevõttele 0,5 eurot saadetud arve kohta. Selle

kinnituseks on korteriühistu edastanud raamatupidamisteenust osutanud ettevõtja arved

(14.11.2024. a avalduse lisad 3.1 ja 3.2, dtl 247–273). Avaldaja sõnul edastati arve

elektrooniliselt neile, kes olid seda soovinud. Kuna puudutatud isik soovis arvet e-postile,

tuli tal selle edastamise eest maksta 0,5 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kulu kandmise

kohustus vaatamata avaldaja selgitustele ja raamatupidamisteenuse osutaja arvetele piisavalt

tõendatud. Tegemist on küll majandamiskuluga, kuid see ei sõltu eelmise kuu tarbimisest.

Sellised kulud peaks otsustama üldkoosolek või tuleks need kajastada majanduskavas (KrtS

§ 41 lg 1 p-d 2 ja 3). Asja materjalidest võib järeldada, et samal seisukohal on olnud ka

avaldaja, kuivõrd üldkoosolek otsustas sellest kulust 01.05.2023 loobuda (06.12.2023. a

avalduse lisa 6.8, dtl 88). Ka ei ole põhikirja p-d 3.2.8 ja 3.2.10 sellise kulu nõudmiseks

piisavalt selged. Üksiti on majandamiskulude jaotuse üle pädev otsustama korteriomanike

üldkoosolek, mitte juhatus (KrtS § 35 ja § 40 lg-d 1–2). Avaldaja ei ole selgitanud või

esitanud tõendeid selle kohta, et puudutatud isik soovis elektroonilist arvet, et ta nõustus

arve eest tasumisega ja et puudutatud isikule edastati arveid elektrooniliselt. Puudutatud

isiku sõnul ei ole ta arveid võlgnevuse tekkimise ajal kätte saanud. Seetõttu ei ole kulu

kandmise kohustus piisavalt tõendatud.

11. Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik majandamiskulusid tähtaegselt tasunud või on

teinud seda osaliselt. Puudutatud isik ei ole seda otseselt eitanud. Asjaolu, et puudutatud isik

ei pruukinud korteris elada võlgnevuse tekkimise ajal ja sel ajal elas seal üürnik, ei vabasta

teda kulude tasumise kohustusest. Korteriühistu liikmena tuleb puudutatud isikul hea usu

põhimõtte järgi korraldada kulude eest tasumine ja arvete saamine ka siis kui ta viibib

korterist eemal, sh kokkuleppel üürnikuga (vt KrtS § 12 lg-d 1 ja 2, § 31 lg 5, § 35 lg 1).

Puudutatud isiku väited, et üürnik võis arveid tasuda ja korteriühistu võis need jätta

arvestamata, on oletuslikud ja tõendamata. Avaldaja on esitanud arvestuse selle kohta, kuidas

võlgnevus on kujunenud. Igal arvel on kajastatud puudutatud isiku varasemat võlgnevust (vt

15.11.2024. a avalduse lisad 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.4). Üürnik on arvetel tuvastatav alates 2022. a

oktoobrist. Avaldaja on arvestanud tehtud makseid (vt 15.11.2024. a avalduse lisad 5.1, 5.2,

5.3 ja 5.4). Selleks, et lükata ümber võlgnevuse olemasolu, oleks puudutatud isik pidanud

esitama tõendid, kust nähtuks kulude tasumine. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Kohustuse

6(10)

2-23-16172

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmata jätmise korral on tegemist rikkumisega.

Võlausaldaja võib rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

12. Puudutatud isiku korteriomandiga seonduvalt tasuti osaliselt korteriühistu

majandamiskulusid 2022. a oktoobrist kuni 2023. a oktoobrini. Kohtu hinnangul ei ole

avaldaja käitunud valesti, kui ei arvestanud tasutud makseid varasemate võlgnevuste katteks.

Korteriomandiga seoses tasus makseid üürnik. Arvestades, et avaldaja on arvestanud need

jooksvateks kuludeks, viitab, et maksed olid seotud konkreetsete arvetega ja oli määratud,

missuguse kohustuse täitmiseks tasumine toimus (vrdl VÕS § 88). Ka puudutatud isik märkis,

et tal oli üürnikuga kokku lepitud, et arveid makstakse otse korteriühistule. Seega ei ole

laekumiste arvestamine viimaste arvete katteks avaldajale etteheidetav. Avalduses nõutav

summa on tasutud maksete võrra väiksem.

13. Avaldajal oli seega kohustus tasuda majandamiskulude, remondifondi, trepikodade

koristamise, vee ja vee vahe, soojusenergia, sooja vee kaudsete kulude ja vee soojendamise

eest. Avaldajal ei olnud kohustust tasuda vee ja soojuse jaotamise ning arve saatmise eest

(kulu igal arvel kokku 1,08 eurot). Võlaarvestuse järgi ei maksnud puudutatud isik

majandamiskulusid ajavahemikul 2020. a oktoobrist kuni 2022. a septembrini. Alates 2022. a

oktoobrist on makstud täielikult sama aasta septembri, oktoobri, novembri, detsembri, 2023. a

jaanuari, märtsi, juuni, juuli ja augusti eest ning osaliselt 2023. a veebruari, aprilli, mai ja

septembri eest. Kuude eest, mil puudutatud isikule on võlgnevust arvutatud, tuleb maha

arvestada 1,08 eurot (0,58 + 0,5 = 1,08). Põhivõlg on seega kokku 1396,33 eurot.

Põhivõlgnevus on arvutatud selliselt, et 2020. a oktoobri kuni 2022. a augusti arvetel

kajastatud summadelt on maha arvatud 1,08 eurot (kokku võlgnevus 1257,27 eurot). Sellele

on liidetud 2023. a veebruari, aprilli, mai ja septembri tasumata võlgnevus, millelt on samuti

maha arvatud iga kuu eest 1,08 eurot (kokku 139,06 eurot). Põhivõlgnevus on järelikult kokku

1396,33 eurot.

See tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

Kuu

Võlgnevus

Pärast 1,08 euro

mahaarvamist

Okt 20

43,67

42,59

Nov 20

55,06

53,98

Dets 20

63,93

62,85

Jaan 21

70,91

69,83

Veebr 21

75,62

74,54

Märts 21

62,98

61,9

Apr 21

49,99

48,91

Mai 21

33,88

32,8

Juuni 21

29,89

28,81

Juuli 21

30,63

29,55

Aug 21

39,88

38,8

Sept 21

44,45

43,37

Okt 21

55,87

54,79

Nov 21

51,08

Dets 21

77,88

76,8

Jaan 22

71,86

70,78

Veebr 22

64,96

63,88

Märts 22

65,2

64,12

7(10)

2-23-16172

Apr 22

54,53

53,45

Mai 22

66,72

65,64

Juuni 22

55,94

54,86

Juuli 22

56,18

55,1

Aug 22

59,92

Sept 22

Okt 22

Nov 22

Dets 22

Jaan 23

Veebr 23

42,80

41,72

Märts 23

Apr 23

41,98

40,90

Mai 23

39,09

38,01

Juuni 23

Juuli 23

Aug 23

Sept 23

19,51

18,43

Kokku

1425,49

1396,33

14. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist (VÕS

§ 101 lg 1 p 6, KrtS 42 lg 1). Lisaks võib avaldaja nõuda viivist protsendina põhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Kohus ei rahuldanud avaldaja põhinõuet täies ulatuses,

mistõttu muutub ka sissenõutavaks muutunud viivise summa. Kohtule ei ole esitatud nõnda

kujunenud viivise arvestust. Kohus ei hakka viiviseid ise välja arvutama. Seega jääb viivise

nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata. Kohus mõistab viivise välja

põhivõlgnevuselt 1396,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

avalduse esitamisest 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 1396,33 eurot ning viivis põhinõudelt (1396,33 eurolt) alates avalduse

esitamisest 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Avaldus jääb rahuldamata põhivõla 29,16 euro (1425,49 - 1396,33 = 29,16),

sissenõutavaks muutunud viivise 229,82 euro ning 1396,33 eurot ületavalt põhivõla summalt

arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.

16. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja pöördus kohtusse põhjusel, et puudutatud isik

ei tasunud korteriühistu majandamiskulusid. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus leiab,

et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda vastavalt avalduse rahuldamise

ulatusele (vrdl TsMS

§ 162 lg 1). Kohus rahuldas põhinõude 97,95% ulatuses, jättis sissenõutavaks muutunud viivise

nõude rahuldamata ning mõistis puudutatult isikult avaldaja kasuks välja edasiulatuva viivise

põhinõudelt kuni kohustuse kohase tasumiseni. Kohtu hinnangul on avaldus rahuldatud u 90%

ulatuses. Avalduse rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses

puudutatud isiku kanda ja 10% ulatuses avaldaja kanda.

8(10)

2-23-16172

17. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele

kohaldatakse hagita menetluse sätteid, mh kohaldub uurimisprintsiip, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid (vt TsMS § 174 lg 8; RKTKm 15.02.2012, 3-2-1-161-11, p 7).

18. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, sh dokumentaalse tõendi

saamise kulu, ning kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg 2,

§ 143 p 2, § 144 p 1). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule nimekiri, kus näidatakse kulude koosseis.

Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS §

176 lg-d 1 ja 5). TsMS § 175 lg-s 1 sätestatakse, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on advokaat või muu TsMS §-s 218

sätestatud esindaja. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi.

Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse

asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

Lepingulise esindaja kulu saab välja mõista ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga

ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

19. Avaldaja on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude nimekirja (14.11.2024. a avaldus, dtl 240) kohaselt on avaldaja

menetluskulud kokku 902 eurot, sh avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot,

dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja lepingulise esindaja kulud 849 eurot.

Menetluskulude nimekirja järgi on esindajal kulunud esindamisele kokku 7 tundi. Esindaja

on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 (2,5h) ja 122 eurot (4,5h) (koos käibemaksuga).

20. Avaldajat esindab TsMS § 218 lg 1 p-s 1 nimetatud lepinguline esindaja. Esindaja

allkirjastas ja esitas dokumente kohtule, seega osales avaldaja menetluses lepingulise

esindaja kaudu. Õigusabi kasutamist ei saa avaldajale ette heita. Avaldaja taotlus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5

sätestatud nõuetele. Esindaja tehtud toimingud – avalduse koostamine ja tõendite

kogumine, kliendiga suhtlemine, kohtu ja puudutatud isiku dokumentidega tutvumine,

kirjavahetus puudutatud isikuga, kohtule vastamine, menetluskulude nimekirja koostamine

– on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus ei pea täies ulatuses siiski

põhjendatuks toimingute tegemisele kulunud aega. Esindaja pidi kõrgemate kohtute

praktikas esitatud seisukohti arvestades teadma, et kulude tõendamiseks tuleb kohtule

esitada korteriühistu üldkoosoleku otsused või siduda kulude kandmine põhikirjaga.

Avaldaja täiendused ei ole mahukad. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta puudutatud isiku

kanda kõiki täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamisega seotud kulusid. Kohus peab

9(10)

2-23-16172

põhjendatuks õigusabi andmist 4,5 tunni ulatuses. Ajakulu 2,5 tunni ulatuses ei pea kohus

põhjendatuks. Esindaja keskmiseks tunnihinnaks kujuneb 121,30 eurot (849 : 7 ~121,30).

Kohus peab tunnihinda õigusabi keskmist tunnihinda arvestades mõistlikuks. Põhjendatud

menetluskulu on ka avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja dokumentaalse tõendi

saamise kulu 3 eurot. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi

riigilõivu 50 eurot. Kohtule teadaolevalt tuleb kinnistusraamatu päringu eest maksta 3

eurot.

21. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on järelikult kokku 598,85 eurot (4,5 x 121,30 + 3

+ 50) eurot. Lepingulise esindaja tasu tuleb esindaja kinnitust arvestades mõista välja koos

käibemaksuga. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 538,97 eurot (598,85 x 90%).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

10(10)