3-24-3217/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3217

Määruse kuupäev

26.11.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Kaido Lunden riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Muud selgitused

Saata kohtumäärus taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Kaido Lunden esitas 26.11.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks

(RÕA). Taotleja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada

Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist

(EIÕK) tulenevatele sätetele vastava ja vastuvõetava kaebuse, kuna „viibides terve aasta Tartu

vanglas ei võimaldatud end pesta; ei saanud hoolitseda enda hügieeni eest; vangla ei andnud

ei seepi jj.“

2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel

viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi

õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-

ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate

lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub

kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt

vastuvõetav.

3. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1

kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu

jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus

vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas

konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse

kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui

konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse

sisulist läbivaatamist.

3-24-3217

4. Halduskohus juhib Kaido Lundeni tähelepanu sellele, et Konventsioon ei näe ette õigust saada

RÕA EIKsse pöördumiseks. Kaebuse esitamine EIK-sse on tehtud lihtsaks (omas keeles,

juhistega vormil, pikk kaebetähtaeg (neli kuud)).

Kui kaebusel on sisu, saab edasises menetluses õigusabi EIK-st. Eeltoodule vaatamata on

halduskohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.

Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Iga inimene on võimeline ise esitama piisavalt hea kaebuse EIK-sse. Iseäranis pärast

menetlust Eestis (KISist ei nähtu, et kaebajal oleks selles küsimuses ammendanud kõik

riigisisesed õiguskaitsevahendid, st. ei nähtu, et ta oleks kaevanud selle üle, et Tartu vanglas

ei võimaldatud tal end pesta; ei saanud hoolitseda enda hügieeni eest; vangla ei andnud ei

seepi jj). Lihtsalt kaebaja peab kaebusesse täpselt kirja panema, mille peale kaevatakse ning

oluline on, et EIK kaebuse esitamist pole vaja jätta viimasele minutile, sest siis ei jää

võimalust vigade parandamiseks.

5. Halduskohus osundab, et EIK ei ole neljas aste, kuhu saab lihtsalt edasi kaevata Eesti kohtute

viimase lahendi peale. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda

automaatselt tema õiguste rikkumist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus K.Lundeni riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1p 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik