2-22-6406/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6406

Kohtuasi

H.Z-i avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.K ja P.N-i ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja H.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Puudutatud isik I R.K (isikukood XXX)

Puudutatud isik II P.N (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I ja II lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik

Puudutatud isik III B.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja F

Puudutatud isik IV Hiiumaa Vald (Hiiumaa

Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja ML

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.03.2023 määrus osas, millega maakohus jättis R.K

ja P.N-i menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 866,40 euro ulatuses

rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada R.K ja P.N-i

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täiendavalt 866,40 euro ulatuses ja

mõista H.Z-ilt P.N-i kasuks välja täiendavalt menetluskulude hüvitis 866,40

eurot. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 28.03.2023 määrus vaidlustatud osas

muutmata.

2. Pärnu Maakohtu 28.03.2023 määrus on jõustunud H.Z-i avalduse läbivaatamata

jätmise ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Samuti R.K ja

P.N-i menetluskulude 2736 euro ja sellelt summalt viivise kindlaksmääramise

ning H.Z-ilt väljamõistmise osas.

2-22-6406

3. Rahuldada R.K ja P.N-i määruskaebus osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

5. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Jätta läbi vaatamata H.Z-i avaldus avalikult kasutavalt teelt juurdepääsu

määramiseks.

5.2. Jätta menetluskulud avaldaja H.Z kanda.

5.3. Määrata R.K ja P.N-i vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks

3602,40 eurot.

5.4. Mõista H.Z-ilt P.N-i kasuks välja menetluskulud summas 3602,40 eurot.

5.5. Mõista H.Z-ilt P.N-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.Z (avaldaja) esitas 29.04.2022 Pärnu Maakohtule avalduse kinnistule (registriosa nr

117233) avalikult kasutatavalt Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu teelt juurdepääsu määramiseks.

2. Pärnu Maakohus võttis avalduse menetlusse 09.05.2022 määrusega.

3. Avaldaja esitas 01.03.2023 avalduse käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse

tagasivõtmiseks.

4. R.K (puudutatud isik I) ja P.N (puudutatud isik II) esitasid 10.03.2023 maakohtule

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos viivisega. Puudutatud isikute

menetluskulud on 5857,20 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt osutati

puudutatud isikutele I ja II õigusabi kokku 25,2 tundi (2022. a mais 7,1 tundi, juunis 4,9 tundi,

2023. a jaanuaris 11 tundi, 2023. a veebruaris ja märtsis 2,2 tundi). Lisaks on palutud hüvitada

kantseleikulud kokku 17 euro (lisandub käibemaks) ulatuses. Eeltoodule lisandub

menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,4 tunni eest. Puudutatud isikute I ja II

lepingulise esindaja tunnitasu on 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isikud

kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 28.03.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse läbi

vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras kindlaks puudutatud

isikute I ja II menetluskulude suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja

2736 eurot ning viivise menetluskuludelt.

2-22-6406

5.1. Määruse põhjenduste kohaselt tuli avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi.

5.2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.

5.3. Maakohus määras kindlaks puudutatud isikute I–II menetluskulud. Avaldaja nende

menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus leidis, et tunnitasu 190 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku 228 eurot, on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Põhjendatud on

menetluskulud õigusabi osutamise eest avaldusele vastamisel kokku 10 tunni ulatuses,

arvestades vastuse sisu. Põhjendatud on ka kliendiga suhtlus menetluse kestel 2 tunni

ulatuses. Muus osas ei ole menetluskulud põhjendatud. Avaldaja ei pea tasuma kulusid, mis

on otseselt tingitud puudutatud isikute endi tegevusest. Kui puudutatud isikud esitavad

kohtule taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks, siis ei pea avaldaja neid kulutusi kandma.

Samuti on põhjendamatu kulu, mis puudutab kommunikatsiooni kohtuga. Kohus määras

käesolevas tsiviilasjas kohtuistungi. Kohus selgitas, et vaidluse ese ei võimalda asja lahendada

virtuaalselt. Asjaolu, et esindajad korduvalt esitavad kohtule sama taotlust, ei muuda

menetluslikku olukorda ega anna alust jätta kulutusi avaldaja kanda. Kui kohtualluvus on

Kärdla kohtumajas, siis tuleb esindajatel arvestada kohtuistungi pidamisega vastavalt

kohtualluvusele. Seega pidas maakohus põhjendatuks õigusabi kulusid 12 tunni ulatuses

summas 2280 eurot, millele lisandub käibemaks summas 456 eurot, kokku 2736 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada vaidlustatud

määruse osas, milles maakohus jättis puudutatud isikute I ja II menetluskulud välja mõistmata

2736 eurot ületavas ulatuses. Puudutatud isikud I ja II paluvad tühistatud osas teha uus

määrus, millega mõista puudutatud isiku II kasuks avaldajalt välja menetluskulude hüvitis

kokku 5857,20 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

Määruskaebuse kohaselt ei analüüsinud maakohus puudutatud isikute 10.03.2023 esitatud

menetluskulude nimekirja sisuliselt, vaid leidis üldsõnaliselt, et põhjendatud õigusabikuluks

on avaldusele vastamise kulu 10 tunni ulatuses ja suhtlus kliendiga menetluse kestel 2 tunni

ulatuses. Sellisel viisil asja lahendades on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 175 lg 1

regulatsiooni, jättes hindamata asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahu. Kõik puudutatud isikute kantud ja taotletud menetluskulud olid tingitud mitte

puudutatud isikute, vaid avaldaja tegevusest, kes pöördus ilmselgelt põhjendamatu avaldusega

kohtusse. Seejuures tõi avalduse esitamine kaasa vajaduse suhelda nii kliendi kui ka kohtuga,

mh otsida võimalusi asja lahendamiseks kompromissiga. Arvestades, et asja lahendamine pidi

toimuma Kärdlas, sai avaldaja arvestada sellega, et puudutatud isikute lepingulised esindajad

Tallinnas (ning ka avaldaja enda lepinguline esindaja Tallinnas) võivad kanda seoses

kohtumenetlusega märkimisväärset ajakulu. Sellises olukorras said nõutava kvalifikatsiooniga

ja hoolsalt tegutsevad puudutatud isikute lepingulised esindajad teha samme ja esitada taotlusi

puudutatud isikute menetluskulude vähendamiseks, muuhulgas ettepanekud kompromissi

sõlmimiseks ja ettepanek kohtule lahendada esitatud taotlused kirjalikus menetluses. Alust ei

ole vähendada puudutatud isikute kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid seetõttu, et kohus

määras asjas kohtuistungi Kärdlas. Taotletavad menetluskulud ei sisalda kohtuistungiks

ettevalmistamise ja osalemise ajakulu.

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

2-22-6406

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata puudutatud isikute I ja II

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 866,40 euro ulatuses. Tühistatud osas saab

ringkonnakohus teha uue määruse, millega rahuldada puudutatud isikute I ja II

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täiendavalt 866,40 euro väljamõistmise osas.

Ülejäänud vaidlustatud osas jääb maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1

koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud

isikud I ja II vaidlustavad maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis nende

menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata 2736 eurot ületavas osas. Ülejäänud

osas, st hagi läbi vaatamata jätmise, menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ja

puudutatud isikute I ja II menetluskulude 2736 euro ja sellelt summalt viivise

kindlaksmääramise ning avaldajalt väljamõistmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

Vastavas osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus TsMS

§ 463 lg-ga 2).

11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p

14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

12. Puudutatud isikud I ja II leiavad määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult

vähendanud nende menetluskulude suurust ja on jätnud puudutatud isikute I ja II

menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud üksikasjalikult hindamata.

13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas ei

anna alust ainuüksi asjaolu, et maakohus ei toonud eraldi välja ega ei analüüsinud iga

konkreetset puudutatud isikute I ja II arvetel märgitud õigusabikulu. Ka Riigikohus ei ole

pidanud põhjendamiskohustuse rikkumiseks olukorda, kus maakohus jättis määruses

üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning

ei hinnanud igat kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).

Ringkonnakohus märgib, et ka praeguses asjas võis maakohus puudutatud isikute I-II

lepingulise esindaja õigusabitoiminguid grupeerida ja hinnata kogumis põhjendatud ning

2-22-6406

vajalikku kulu. Maakohus on vaidlustatud määruses seda teinud ja põhjendanud, miks

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt.

14. Puudutatud isikud I ja II on palunud menetluskulud välja mõista maakohtule esitatud

arvete nr 220243, 2200306, 2300147 ja 2300307 alusel, millele lisandub ka menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse esitamise kulu 0,4 tunni eest tunnihinnaga 190 eurot (lisandub

käibemaks).

14.1. Nimetatud arvetele lisatud spetsifikatsioonides on kajastatud, et puudutatud isikute I ja

II lepingulisel esindajal kulus 2022. aasta mais ja juunis avaldaja avaldusele vastuse

koostamiseks ja vormistamiseks, sellega seoses nõupidamiseks, õigusliku positsiooni

kujundamiseks ja tähtaja pikendamise taotlemiseks kokku 12 tundi (arve nr 2200243 õigusabi

7,1 tundi ja arve nr 2200306 õigusabi 4,9 tundi). Nimetatud õigusabitoimingud seondusid

06.06.2022 maakohtule esitatud arvamusega avaldaja avaldusele. Maakohus pidas avaldaja

avaldusele vastuse koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 10 tundi,

arvestades vastuse sisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus 06.06.2022 esitatud

menetlusdokumendiga seonduvat õigusabi ajakulu 2 tunni võrra vähendades ületanud

diskretsioonipiire. Puudutatud isikud I ja II ei ole määruskaebuses toonud esile, et maakohus

oleks nimetatud toimingutega seotud ajakulu põhjendamatult vähendanud.

14.2. Perioodil 2023. aasta jaanuar–märts oli puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja

õigusabitoimingutele kulunud aeg 13,2 tundi (arve nr 2300147 õigusabi 11 tundi ja arve nr

2300307 õigusabi 2,2 tundi). Arvetel on kajastatud järgmised õigusabitoimingud:

- kommunikatsioon kohtuga ja avaldaja esindajaga seoses kohtuistungiga, kommunikatsioon

kliendiga ja avaldajaga seoses võimaliku kokkuleppega, 16.01 – 0,5 tundi;

- kommunikatsioon avaldaja advokaadiga, kliendiga, dokumentide analüüs, 17.01 – 0,6

tundi;

- kommunikatsioon kliendiga seoses kompromissettepanekuga, avaldaja seisukohale

vastamiseks õigusaktide analüüs, 17.01 – 1 tund;

- õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine avaldaja advokaadile seoses

kompromissettepanekuga, 18.01 – 2,1 tundi;

- telefonikommunikatsioon (B.H ), kommunikatsioon kliendiga seoses kompromissiga,

19.01 – 0,5 tundi;

- tutvumine avaldaja seisukohaga, õigusaktide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine

vastuse koostamiseks, kommunikatsioon kliendiga, 20.01 – 1,3 tundi;

- kommunikatsioon kliendiga, M. B.H-ga, kohtuga, avaldajaga, 23.01 – 0,4 tundi;

- õigusliku positsiooni täpsustamine, kommunikatsioon kliendiga, 24.01 – 0,4 tundi;

- õigusliku positsiooni täpsustamine, kommunikatsioon kliendiga, 26.01 – 0,8 tundi;

- vastuse projekti koostamine avaldaja seisukohale, kommunikatsioon kliendiga, 30.01 – 3,4

tundi;

- materjalide analüüs, e-kirja koostamine, 03.02 – 0,3 tundi;

- e-kirja koostamine kliendile, büroosisene nõupidamine, 08.02 – 0,5 tundi;

- kommunikatsioon kliendiga, 13.02 – 0,2 tundi;

- telefoninõupidamine kliendiga, 17.02 – 0,1 tundi;

- tutvumine avaldaja avaldusega, kommunikatsioon kliendiga ja kohtuga, 01.–02.03 – 0,4

tundi;

- suhtlus kohtuga, kliendiga, 01.–03.03 – 0,3 tundi;

- materjalide analüüs seoses e-toimikusse laetud andmetega, e-kirja koostamine kliendile,

06.03. – 0,4 t.

2-22-6406

14.2.1. Vaidlustatud määrusest järeldub, et maakohus pidas nimetatud menetluskulude osas

põhjendatud ajakuluks 2 tundi kliendiga suhtlusele menetluse kestel, muud menetluskulud on

põhjendamatud. Maakohtu hinnangul ei ole hüvitatavateks menetluskuludeks sellised kulud,

mis on tingitud isikust endast, sh taotlused tähtaja pikendamiseks, kohtuistungi virtuaalselt

pidamiseks ja kohtuga suhtlemiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelmises punktis

loetletud õigusabikulude hulgas on mitmeid toiminguid, mis küll on vajalikud kliendile

õigusabi osutamiseks, st eelkõige kommunikatsioon kliendiga ja kohtuga, kuid mida ei pea

vastaspool alati TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette,

et lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada täies ulatuses. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud sekkuda maakohtu diskretsiooni osas, milles maakohus pidas

põhjendamatuks mõista avaldajalt välja puudutatud isikute menetluskulud seoses kohtuistungi

virtuaalselt pidamise taotlusega ja kliendiga ning kohtuga suhtlusega rohkem kui 2 tunni

ulatuses.

14.2.2. Samas nõustub ringkonnakohus puudutatud isikutega I ja II, et tervikuna ei saa

põhjendamatuks pidada puudutatud isikute I ja II püüdlusi lahendada asja kokkuleppel.

Nähtuvalt puudutatud isikute I ja II esitatud arvetest on nende lepinguline esindaja arutanud

kompromissi nii puudutatud isikutega I ja II kui ka avaldajaga ja B.H-ga. Ka avaldaja ise on

19.01.2023 seisukohas kohtule teatanud, et avaldaja ja puudutatud isikud I-II on alustanud

kompromissiläbirääkimisi. Kompromissi võimaluste üle arutamist ei saa pidada iseenesest

põhjendamatuks. Avaldaja ei ole väitnud, et kompromissläbirääkimisi ei toimunud. Seega

tuleb kolleegiumi arvates hüvitada puudutatud isikutele I ja II ka

kompromissiläbirääkimistega seotud kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, milleks

praegusel juhul saab vaidluse olemust arvestades pidada 2 tundi.

14.2.3. Ühtlasi leiab kolleegium, et puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja toimingud,

mis seondusid avaldaja 19.01.2023 esitatud seisukohaga tutvumisega ja avaldaja 01.03.2023

avalduse tagasivõtmise avaldusega tutvumisega, on vajalikud ja põhjendatud. Põhjendatuks ei

saa pidada avaldaja 19.01.2023 vastuse projekti koostamist, kuna kohus ei olnud puudutatud

isikutelt seisukohta küsinud ning 01.03.2023 seisuga ei olnud puudutatud isikud I ja II

vastavat seisukohta ka esitanud. Samas oli puudutatud isikute I ja II esindajal vajalik avaldaja

19.01.2023 ja 01.03.2023 menetlusdokumendiga menetlusosaliste huvide kaitsmiseks tutvuda,

isegi kui puudutatud isikud I ja II nendele veel vastama ei pidanud. Ringkonnakohtu

hinnangul on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 19.01.2023

seisukohaga tutvumise ajakulu 1 tund ja 01.03.2023 avaldusega tutvumine vastavalt taotletule

0,4 tundi.

14.2.4. Muude arvetel nr 2300147 ja 2300307 kajastatud õigusabikulude osas ei tuvastanud

ringkonnakohus diskretsioonipiiride ületamist.

14.3. Puudutatud isikute I ja II 10.03.2023 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluse

kohaselt oli menetluskulude taotluse koostamise kulu 0,4 tundi. Riigikohus on märkinud, et

menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud,

samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o

menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalikud kulud (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Maakohus ei ole

põhjendanud, miks nimetatud kulu ei ole hüvitatav. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast leiab

ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik on ka puudutatud isikute I ja II 10.03.2023

menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitud ajakulu vastava taotluse koostamiseks

0,4 tundi.

2-22-6406

15. Puudutatud isikute I ja II esitatud arvetelt nähtuvad lisaks õigusabikuludele ka

kantseleikulud kokku 17 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Kuigi maakohus

kantseleikulude osas eraldi seisukohta ei võtnud, ei mõistnud maakohus nimetatud kulusid

avaldajalt välja, mistõttu saab järeldada, et maakohus ei pidanud neid põhjendatuks. Ka

ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute I ja II õigusabikulude arvetelt nähtuvad

kantseleikulud hüvitatavad, kuna bürookulu ei ole alust lugeda menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult

menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise

esindaja advokaadibüroo kulusid. Seejuures on menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud

arvetele märgitud erinevates summades kantseleikulu, täpsustamata, milliseid tegevusi need

sisaldavad ja kuidas on need seostatavad käesolevas menetluses esindamisega. Ka Riigikohus

on selgitanud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks

kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses

konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi

teenuse tunnihinnas (RKHKo 11.12.2014, 3-3-1-61-14, p 25; 31.07.2014, 3-3-1-28-14, p

20.3; RKTKm 25.11.2011, 3-2-1-102-11, p 14). Seega jättis maakohus põhjendatult

hüvitamata kantseleikulu kokku 17 eurot (lisandub käibemaks).

16. Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isikute I ja II menetluskulud määrata kindlaks

täiendavalt 3,8 tunni eest (2 + 1 + 0,4 + 0,4) summas 722 eurot (3,8 x 190), millele lisandub

käibemaks 144,40 eurot, s.o kokku 866,40 eurot. Kokku tuleb avaldajalt vastavalt puudutatud

isikute I-II taotlusele mõista puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitis summas

3602,40 eurot (2736 + 866,40).

17. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

18. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)