2-23-17376/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-17376

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17376

Tsiviilasi

H.K võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik

H.K (isikukood

XXX; elukoht

xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX);

võlausaldajad:

- I AB Fjord Bank (registrikood 304493038; e-post XXX),

esindaja G. , e-post XXX;

- II Holm Bank AS (registrikood 14080830; e-post XXX);

- III Multitude Bank p.l.c. (registrikood C56251; e-post XXX);

- usaldusisik X.S, e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.K maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada H.K esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Võlausaldaja

Kohustuse

liik

Kohustuse

kogusumma

(põhinõue)

Kohustuse

täitmise

periood

Osamakset

e arv /

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

Kohustuse

täitmise ulatus

(%) / põhinõude

täitmise ulatus

(%)

AB Fjord

Bank

võlanõue

12 548,93

XI 2024;

XII 2024

kuni VII

2028

1 / 1045,13;

44 / 261,45

12 548,93

100 / 100

Holm Bank

AS

võlanõue

3688,36

XI 2024;

XII 2024

kuni VII

2028

1 / 306,96;

44 / 76,85

3688,36

100 / 100

Multitude

Bank p.l.c.

võlanõue

2285,07

XI 2024;

XII 2024

kuni VII

2028

1 / 190,67;

44 / 47,60

2285,07

100 / 100

18 522,36

1 / 1542,76;

44 / 385,90

18 522,36

100 / 100

Võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti

käenduse ega garantiiga.

Tsiviilasi nr 2-23-17376

Kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev.

Tarbijakrediidilepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava

kinnitamisel. Lepingute lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda

ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.

3. Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 15. juuli 2028.

4. Määrata H.K usaldusisiku X.S-i tasuks 1710 eurot Mittetulundusühingule

Majandamisnõustaja, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

5. Määratud usaldusisiku tasu 1710 eurot maksta H.K poolt 1. veebruaril 2024, 4. märtsil

2024, 5. aprillil 2024 ja 9. oktoobril 2024 kohtu deposiidina tasutud summa arvel

Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank

arvelduskonto nr EE231010220103421013).

6. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

7. Kohustada H.K-d iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama

usaldusisikule 20. detsembriks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 20. detsembriks 2024; edaspidi

20. detsembriks 2025 jne.

8. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne H.K võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks.

9. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.

10. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

12. Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. H.K (võlgnik) esitas

08.12.2023

Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamiseks.

2. Kohus võttis 31.01.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks X.S-i, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või

muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni, samuti peatas kohus kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille

kohta ei ole veel otsust tehtud, ning määras deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutavaks

summaks 1500 eurot (usaldusisiku tasu) ja tasumise osamaksetena kolme kuu jooksul. Ühtlasi

kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS)

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning nende lisad koos hinnangutega võlgniku varalisele

seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

3. Usaldusisik esitas 26.02.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning

hinnanguga võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikule makseraskuste

ületamiseks sobivaim võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul on olemas võimekus

2(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

võetud kohustused (kokku 21 420,34 eurot, millest 19 997,40 eurot on põhinõue ja 1422,94

eurot kõrvalnõuded) olulises osas täita.

4. Kohus algatas 12.03.2024 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse,

nimetas võlgniku usaldusisikuks X.S-i, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku

pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning

määras võlgade

ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 13.05.2024.

5. Usaldusisik esitas 13.05.2024 kohtule võlgniku nimel 16.04.2024 koostatud

ümberkujundamiskava. Ühtlasi edastas usaldusisik kohtule võlausaldajate AB Fjord Bank ja

Holm Bank AS seisukohad koos usaldusisiku arvamusega.

6. 11.06.2024 kohustas kohus kõiki võlausaldajaid esitama kohtule tarbijakrediidilepingutest

tulenevate nõuete osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimist

võimaldavad andmed ja tõendid.

7. Kohus jättis 04.10.2024 määrusega kinnitamata võlgniku 13.05.2024 esitatud võlgade

ümberkujundamiskava, määras ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks AB Fjord Bank

nõude suuruseks 31.01.2024 seisuga 12 548,93 eurot (põhinõue), Holm Bank AS nõude

suuruseks 3688,36 eurot (põhinõue) ja Multitude Bank p.l.c. nõude suuruseks 2285,07 eurot

(põhinõue) ning uueks võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 08.11.2024. Viidatud

kohtumäärus jõustus 23.10.2024.

8. Usaldusisik esitas 05.11.2024 kohtule uue võlgade ümberkujundamise kava ja võlausaldaja AB

Fjord Bank 30.04.2024 seisukoha koos usaldusisiku arvamusega.

Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 18 522,36 eurot (põhinõuded).

Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste

täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Kava alusel täidetakse võlausaldajate

nõuded nelja aasta jooksul. Kuivõrd menetluse pikenemisega on maksed võlausaldajatele edasi

lükkunud ja võlgnik on sel perioodil raha kogunud, tasub võlgnik novembris korraga

neljakordse kuumakse summa. Ümberkujundamiskavast on jäetud välja Aktsiaseltsi SEB

Liising nõue. Võlgnik soovib liisingulepingu täitmist jätkata, sest auto on talle vajalik seoses

tööga.

Kava koostamisel on võlgniku makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks

lähtutud eeskätt võlgniku sissetulekust (töötasu keskmiselt 1365,20 eurot kuus). Vara võlgnikul

puudub ja ülalpeetavaid tal ei ole. Ümberkujundamiskava täitmine on võlgnikule seoses

elukaaslase tööle asumisega jõukohane ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud

nõuded tõenäoliselt täita. Kui kava täitmisel peaksid tekkima raskused, tuleb võlgnikul loobuda

auto liisimisest.

Võlgniku pankroti korral laekuks tagatiseta nõuete katteks kolme aasta jooksul ca 13 800 eurot,

millest tuleb maha arvestada pankrotimenetluse kulud. Kava kinnitamisel tasub võlgnik

ümberkujundatavate nõuete katteks 18 522,36 eurot. Seega võimaldab võlgniku võlgade

ümberkujundamine rahuldada võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses.

9. Usaldusisik on toimetanud uue ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele,

määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks.

Võlgade

ümberkujundamise kavale esitas vastuväite AB Fjord Bank, märkides, et jääb 30.04.2024

seisukohas esitatud vastuväidete juurde.

10. AB Fjord Bank 30.04.2024 vastuväite kohaselt puudub alus võlgade ümberkujundamiseks, sest

võlgniku väidetavad makseraskused on ületatavad kulukast auto liisimisest loobumisega. Kui

võlgnikul on vaja autot tööülesannete täitmiseks, peab selle võimaldama tööandja. Võlgniku

võlausaldajate huvide arvelt ei peaks rahuldama tööandja vajadusi. Lisaks auto liisimisest

loobumisele saaks võlgnik oma igakuiseid kulusid vähendada ka väiksemate kuludega eluaset

üürides. Võlausaldaja hinnangul ei ole põhjust tema nõude aluseks olevat lepingut FIMS § 22 lg

3(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

1 alusel lõppenuks lugeda ega lõppemisest tulenevaid nõudeid ümber kujundada, kuna võlgnik

on suuteline täitma kohustusi võlausaldaja ees vastavalt lepingule kuni lepingu tähtaja lõpuni

(15.01.2030). Kohustuste täitmise varasem lõpetamine üksnes kahjustaks võlausaldaja huve

olukorras, kus võlgnik kohustuste eest tegelikult kaitset ei vaja. Võlausaldaja palub seejuures

arvestada, et temalt 17.01.2023 saadud laenuga summas 14 900 eurot refinantseeris võlgnik oma

varasemad kohustused Holm Bank AS ja Bondora AS ees. Seega oli sisuliselt juba tegemist

võlgade ümberkujundamisega (mitme laenu kohustused hõlmati ühte lepingusse võlgnikule

sobiva kuumakse ja tähtajaga) ning vahendid selleks võimaldas võlgnikule võlausaldaja. Et

võlgnik asus kohe pärast võlausaldajaga laenulepingu sõlmimist uusi laenukohustusi võtma,

oleks Holm Bank AS ja Multitude Bank p.l.c. laenuandjatena pidanud võlgniku

krediidivõimelisuse kohta andmeid kogudes ja analüüsides nägema, et võlgnikul on juba

varasemad laenukohustused AB Fjord Bank ees. Eeltoodud asjaolud annavad võlausaldaja

arvates aluse kohelda teda teistest võlausaldajatest erinevalt (FIMS § 20 lg 2) ning jätta tema

nõuded FIMS § 22 lg 1 alusel lepingu lõpetamise teel ümber kujundamata ka juhul, kui seda

võimalust kasutatakse teiste võlausaldajate nõuete puhul. Kui võlgade ümberkujundamine siiski

aset leiab, tuleks võlausaldaja hinnangul ümber kujundada kehtivast tarbijakrediidilepingust

tulenevad nõuded, mis on muutunud sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist

(eelduslikult summas 1706,88 eurot) selliselt, et nende kohustuste täitmise tähtaega

pikendatakse ja võimaldatakse võlgnikule kohustuste täitmist võrdsete osamaksetena

alternatiivselt, kas alates kava kinnitamisest kuni kava lõpptähtajani, millisel juhul tuleks

võlgnikul tasuda igakuiselt 35,56 eurot (lisaks AB Fjord Bank tarbijakrediidilepingu

maksegraafikus sätestatud maksetele ning kavaga ümberkujundatavatele Holm Bank AS ja

Multitude Bank p.l.c. kohustuste maksetele) või alates 15.06.2028 kuni 15.01.2030, millisel

juhul algaks eelnimetatud kohustuste osamaksete tasumine pärast seda, kui kavaga

ümberkujundatavad Holm Bank AS ja Multitude Bank p.l.c. maksed on tasutud (vajadusel saab

vastava maksegraafiku muutmise kokkuleppe sõlmida ka ümberkujundamiskava väliselt, sellisel

juhul ei oleks vaja kavaga AB Fjord Bank nõudeid üldse ümber kujundada).

11. Usaldusisiku 29.10.2024 arvamusest nähtuvalt jääb usaldusisik AB Fjord Bank vastuväite osas

13.05.2024 kohtule esitatud arvamuse juurde.

13.05.2024 arvamuse kohaselt ei nõustu usaldusisik võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku

makseraskused on ületatavad ilma kohustusi ümber kujundamata auto liisimisest loobumisega.

Kohtu poole pöördumisel oli võlakohustuste katteks tasutav summa kuus kokku (ilma liisinguta)

umbes 700 eurot ja sellise summa tasumine ei ole võlgnikule jõukohane. Ainuüksi fakt, et

võlgnik vajas viie varasema kohustuse täitmiseks uut laenu summas 14 900 eurot, pidi tegema

võlausaldaja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel eriti ettevaatlikuks. Samuti oli

võlausaldajale lepingu sõlmimisel teada võlgniku autoliisingu tasumise kohustus. Usaldusisik ei

nõustu võlausaldajaga ka selles, et refinantseerimislepingu sõlmimine oli sisuliselt võlgade

ümberkujundamine. Kui võlgade ümberkujundamisel kohustused reeglina vähenevad, siis

varasemate laenukohustuste (sh kõrvalkohustused) refinantseerimisel tarbija kohustuste summa

reeglina suureneb (sh lisanduvad intressimaksed jms). Antud juhul vabanes võlgnik

varasematest kohustustest summas 14 900 eurot, kuid peab refinantseerimislepingu kohaselt

krediidi tagasi maksmiseks tasuma 23 868,71 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik

makseraskustes (alla keskmise jäävast sissetulekust kulub laenumakseteks üle 40% kuus) ning

tema võlgade ümberkujundamine võimaldab makseraskused ületada. Kava koostamisel on

arvestatud võlgniku maksevõimega, sealhulgas võlgniku elukaaslase võimekuse taastumisega

ühiste kulutuste (eluase, auto, majapidamiskulud jms) katmisel. See on ka auto liisimise

jätkumise eelduseks. Kui kava täitmine satub ohtu, tuleb auto liisimisest loobuda või leida

soodsam auto kasutuse võimalus. Ümberkujundamiskavaga on kõiki võlausaldajaid koheldud

võrdselt – nende nõuded täidetakse terves ulatuses 45 kuu jooksul. Võlgniku sissetulek ei

võimalda võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses või kiiremat rahuldamist. Pankrotimenetluse

korral saaksid võlausaldajate tagatiseta nõuded rahuldatud ca 1/3 võrra väiksemas ulatuses kui

4(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

ümberkujundamiskava alusel. Seega ei ole võlgade ümberkujundamine võlausaldajate huvidega

vastuolus. Usaldusisiku hinnangul annab see võimaluse ümberkujundamiskava FIMS § 26 lg 3

alusel kinnitamiseks.

Kohtu põhjendused

12. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kolmest võlausaldajast esitanud

ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 33% võlausaldajatest.

13. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest,

kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud

kaks pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (67%), aga nende nõuded moodustavad pandiga

tagamata nõuetest 32%.

14. FIMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei

nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul

on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS §

26 lg 4 näeb ette, et FIMS § 26 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus

muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja

nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja

makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes

arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku

võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse

ajal. FIMS § 26 lg 5 kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-s 3

sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada

üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures

arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade

katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei

või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks

võlgniku taotletust.

15. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki kavaga hõlmatud

pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik taotleb FIMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste

kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja

osadena täitmise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade

ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes

samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul

makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.

Kavast nähtuvalt on võlgnikul rahalisi kohustusi kolme pandiga tagamata nõuetega võlausaldaja

ees kokku 18 522,36 eurot. Tegemist on põhinõuetega, mille suuruse määras kohus kindlaks

04.10.2024 määrusega võlausaldajatest krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist kontrollides. Kohus selgitas viidatud määruses, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuete ümberarvestamisel ei ole tegemist võlausaldajate

kohustuse vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes, sest vähendada saab olemasolevat ja üksnes

5(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

õiguslikult põhjendatud nõuet. Kava järgi tasutakse võlausaldajate pandiga tagamata nõuded

100% ulatuses 45 kuu jooksul 45 osamaksega, kusjuures esimese osamaksega tasutakse

sisuliselt nelja kuumakse summa. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud kavaga

hõlmatud võlausaldajate osas üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega

erinevate pandiga tagamata võlanõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kohus leiab, et

ümberkujundamiskavas sisalduv AB Fjord Bank võlanõue ei saa Holm Bank AS ja Multitude

Bank p.l.c. võlanõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt teiste

kavaga puudutatud võlausaldajate nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajale 100%

põhinõudest 45 kuu jooksul 45 osamaksega alates 15.11.2024 kuni 15.07.2028.

Võlgade ümberkujundamise kavast on välja jäetud Aktsiaseltsi SEB Liising nõue. Kava

kohaselt soovib võlgnik liisingulepingu täitmist jätkata, sest auto on talle vajalik seoses tööga.

Kohtule ning võlausaldajatele esitatud vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt on võlgniku

liisingulepingust nr L23100776 tulenevad kohustused pandiga tagatud – pandiesemeks liisitav

sõiduk. Seega on Aktsiaseltsi SEB Liising näol tegemist pandipidajaga, samas kui kavaga

hõlmatud võlausaldajate nõuded ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva

varaga, samuti käenduse ega garantiiga. Seega võib liisingulepingu täitmise vajadus olla

tingitud ka pandipidaja nõusoleku puudumisest tema nõude ümberkujundamiseks (FIMS § 26 lg

6).

16. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud.

Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

võlgniku vara võõrandamise kaudu ja füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustustest

vabastamise võimaldamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 2), siis võlgade ümberkujundamise

eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, arvestades seejuures

nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3). Kohus märgib, et

võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on

vastandlikud – võlgnik soovib makseraskuste tõttu pankrotti vältida ümberkujundamisabinõusid

kasutades, võlausaldaja aga soovib võlgnikupoolsete kohustuste võimalikult suures ulatuses

täitmist.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral

võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist.

Usaldusisiku andmete kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötasu keskmiselt 1365,20 eurot

kuus. Seejuures ei ole võlgnikul vara ja ka ülalpeetavaid. Samas on võlgnikul kava järgi pandiga

tagamata kohustusi 18 522,36 eurot, millele lisanduvad igakuiselt liisingu- ja kaskokindlustuse

maksed suurusjärgus 330 eurot. Kava kinnitamisel rahuldatakse kavaga hõlmatud võlausaldajate

nõuded täies (100%) ulatuses (igakuise osamakse suurus 385,90 eurot) ning samaaegselt

jätkatakse liisingulepingu täitmist.

Võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel tuleb FIMS § 26 lg 4 järgi hinnata seda, kui suures

ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses

võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Siinjuures on oluline, et võlausaldajat ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt

halvemasse olukorda, kui ta tõenäoliselt oleks võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest

vabastamise menetlusega).

Usaldusisik on kavas ja oma 29.10.2024 arvamuses toonud välja, et pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluses koguneks pankrotivara hulka ca 13 800 eurot, millest kaetakse ka

pankrotimenetlusega kaasnevad kulud. Seega toimuks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete

6(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

rahuldamine ümberkujundamiskavaga ettenähtust

ca 1/3 võrra väiksemas ulatuses.

Makseperiood on käesolevalt pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes

pikem (45 kuud) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Seega

arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve ning võlausaldajaid ei seata

võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral.

17. FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata FIMS §

26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja

sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Kavast nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks üksnes töötasu keskmiselt 1365,20 eurot kuus.

Võlgade tasumiseks on sellest arvestatud 385,90 eurot kuus, lisanduvad igakuised liisingu- ja

kaskokindlustuse maksed summas 330 eurot, seega finantskohustusi kokku 715,90 eurot. Kohus

leiab võlgniku varalist seisundit hinnates, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema

sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1

ette nähtud ümberkujundamisabinõusid selliselt, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.

Kava järgi tuleb võlgnikul oma sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks

lisaks ühekordsele maksele 1542,76 eurot 44 kuud tasuda 385,90 eurot. Võlgniku käsutusse jääb

rahalisi vahendeid keskmiselt 649,30 eurot (1365,20 – 385,90 – 330 = 649,30). Võlgniku

elukaaslane on uuesti tööle asunud ja võtab osa pere ühiste kulude (eluase, toit,

majapidamiskulud jms) katmisest. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas

ulatuses ning lühema ajaga täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku

elustandardit kahjustamata võimalik.

Kohus arvestab siinjuures ka

käesolevas

majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga, üldise elukalliduse tõusuga ja inimeste ostujõu

vähenemisega.

Kohtule esitatud kava on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning

makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1

ette nähtud ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava

täitmine kavaga hõlmatud võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses arvestades oleks

võlgnikule jõukohane samaaegselt liisingulepingu täitmisega. Võlgnikul peab olema

motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu. Antud juhul on nõudeid vähendamata

arvestatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate huve. Oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb

võlausaldajatele äririsk (võlgnik tagastab kas laenatud raha ja/või kõrvalnõuded väiksemas

summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama.

18. Kohus märgib, et ei nõustu vastuväite esitanud võlausaldajaga selles, et võlgniku

makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta ja et kava tuleb seetõttu

jätta FIMS § 27 lg 1 p 1 alusel kinnitamata. Usaldusisik on toonud välja, et võlgniku

maksejõuetusavalduse esitamise tingis asjaolu, et üksnes laenukohustuste katteks tasutav summa

ilma liisinguta oli kokku umbes 700 eurot kuus, seega 51% võlgniku sissetulekust, ja seda

olukorras, kus võlgniku elukaaslane ei töötanud ning kõik kulud olid ainuüksi võlgniku kanda.

Antud juhul tuleb võlgnikul edaspidi 700 euro asemel tasuda 385,90 eurot kuus (ilma

liisinguta), mis on 29% võlgniku sissetulekust. Kohus on eespool tuvastanud, et sellise summa

tasumine on võlgnikule jõukohane. Käesoleval ajal on võlgniku elukaaslane tööle asunud ja

kannab ühistest kuludest enda osa ise. Kohus nõustub usaldusisikuga, et eeltoodu on auto

liisimise jätkumise eelduseks ning kui kava täitmine peaks tulevikus ohtu sattuma, tuleb kaaluda

auto liisimisest loobumist või soodsama kasutusvõimaluse leidmist.

Kohus nõustub usaldusisiku 13.05.2024 põhjendustega ka selles, et

17.01.2023

tarbijakrediidilepingu nr 103550 sõlmimisel saadud laenusummaga 14 900 eurot võlgniku

varasemaid laenukohustusi Holm Bank AS ja Bondora AS ees refinantseerides ei olnud tegemist

7(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

võlgade ümberkujundamisega FIMS § 21 tähenduses, vaatamata võlausaldaja poolt märgitule, et

mitmed võlgniku varasemad laenukohustused hõlmati ühte lepingusse võlgnikule sobiva

kuumakse ja tähtajaga. Usaldusisik on õigesti välja toonud, et kui võlgade ümberkujundamisel

võlgniku kohustused üldjuhul vähenevad, siis refinantseerimislepinguga vabanes võlgnik küll

varasematest kohustustest kogusummas 14 900 eurot, kuid pidi nüüd tagasimakseid tegema

kokku summas 23 868,71 eurot (krediidisumma, intress ja perioodiline haldustasu).

Kohtu hinnangul ei ole põhjust kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat teistest

võlausaldajatest erinevalt ning nõude aluseks olevat lepingut FIMS § 22 lg 1 alusel lõppenuks

mitte lugeda. Kohus tuvastas 04.10.2024 määruses (jõustus 23.10.2024), et kõik võlausaldajatest

krediidiandjad rikkusid võlgnikuga tarbijakrediidilepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi (7% aastas) osas ja muude kulude (perioodiline haldustasu 59,60

eurot) maksmise kohustuse äralangemine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 järgi loetakse

sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, mis on käesoleval ajal

4,25% aastas ning võib jääda samaks või ka muutuda (suureneda või väheneda) iga aasta 1.

jaanuaril ja 1. juulil. Võlausaldaja AB Fjord Bank ei ole toonud välja, milles seisneb tema

märkimisväärne huvi võrreldes teiste kavaga hõlmatud võlausaldajatega saada kuni lepingu

tähtaja lõpuni (15.01.2030) võlgniku kasutusse antud krediidisumma jäägilt seadusjärgses

määras intressi või et kava kinnitamisel lepingu lõppenuks lugemisega oluliselt riivatakse tema

huve teiste võlausaldajatega võrreldes.

19. Kokkuvõtteks rahuldab kohus H.K maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja

kinnitab FIMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

Käesoleval juhul on H.K võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse huvides põhjendatud

anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused.

20. 31.01.2024 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või

muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni, samuti peatas kohus kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue,

mille kohta ei ole veel otsust tehtud. 12.03.2024 määrusega kohustas kohus kohtutäitureid

vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused.

Kohus selgitab, et FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

Tulenevalt FIMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja

õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib

võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

21. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20.

detsembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise

kohta (FIMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 20.12.2024; edaspidi iga aasta

möödumisel, so 20.12.2025 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või

usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve

teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul

tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS §

35 lg 4).

8(9)

Tsiviilasi nr 2-23-17376

22. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

23. Usaldusisiku tasutaotlusest (ümberkujundamiskava punkt 3.1) nähtuvalt palub usaldusisik

määrata tasuks 19 tunni eest 1710 eurot (tunnitasu 90 eurot). Tasu kanda Mittetulundusühingu

Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr EE231010220103421013.

Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid:

Tunde

Kirjeldus

Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine

võlausaldajatele

Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine

Vara- ja võlanimekirja koostamine ning kohtule esitamine

Ümberkujundamiskava

koostamine

ja

võlgnikule

tutvustamine

Selgituste ja pankrotivõrdluse koostamine ning

võlausaldajatele saatmine

Tutvumine võlausaldaja vastuväitega, usaldusisiku arvamuse

koostamine ja dokumentide kohtule edastamine

Ümberkujundamiskava muutmine, võlausaldajatele saatmine,

usaldusisiku arvamuse vormistamine ja dokumentide kohtule

esitamine

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg

5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5).

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning

usaldusisikule tuleb määrata tasuks 19 tunni eest 1710 eurot (19 tundi × 90 eurot). Tasu tuleb

kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina

ette tasutud vahenditest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

25. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

9(9)