2-24-112433/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

26.11.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-112433

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi T S vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

Lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja:

T S (xxxx)

Hagihind

4671,1 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt T S hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 2996.05 eurot, intress 158,73 eurot, haldustasu 5.- eurot,

sissenõudmiskulud 50.- eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 381,95 eurot.

Välja mõista kostjalt T S hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 280,17 eurot, intress 13,92 eurot, haldustasu 16,50 eurot,

sissenõudmiskulud 30.- eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 29,22 eurot.

Välja mõista kostjalt T S hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingust nr xxxx

tulenevad viivised alates 28.06.2024 kuni põhinõude (2996,05 eurot) täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22% aastas.

Välja mõista kostjalt T S hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingust nr xxxx

viivised alates 28.06.2024 kuni põhinõude (280,17 eurot) täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 18% aastas.

Jätta poolte menetluskulud kostja T S kanda ning välja mõista kostjalt T S

menetluskulud summas 833,50 eurot hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks.

Välja mõista kostjalt T S hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (833,50 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

1 (5)

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Inbank AS ja kostja sõlmisid 13.10.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr. xxxx. Vastavalt

lepingule on krediidilimiidiks 3000 eurot. Krediidi kulukuse määr on 27.04% aastas. Kostja

ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

07.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.11.2023. 28.11.2023 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja rikkus esialgse võlausaldajaga

sõlmitud teenuselepingutest tulenevaid kohustusi, st ei teinud tagasimakseid, siis AS

Inbank ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles. Ülesütlemise seisuga 28.11.2023 oli kostja

võlgnevus Inbank AS-i ees 3159.78 eurot, sh: tähtajaks tagastamata kasutatud

krediidilimiit: 2996.05 eurot; tähtajaks tasumata intressid: 158.73 eurot; lepingu

haldamisega seotud muu kulu 5 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.11.2023 kostja

vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja

kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2996,05

eurot. Sissenõudmisega on seotud kulud kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja

viivist põhivõla summalt 2996.05 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast,

2 (5)

so 29.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.06.2024 lepingus kokku lepitud

viivisemääras 22% aastas so 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 381,95 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.06.2024 lepingujärgse viivisemääraga

22% aastas so 0,06% päevas.

Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille

alusel sai kostja laenu 500 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 46.82%

aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis Inbank

Finance AS 7.11.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.11.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. Inbank Finance loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingu alusel väljastati kostjale

laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022–15.02.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks 219.83 eurot, seega on tasumata põhiosa 280.17 eurot (500 –

219.83). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 19. osamaksest, so kuni ülesütlemiseni 28.11.2023 osamakseni, so

28.11.2023 summas 13.92 eurot (4.38+4.03+3.95+1.56=13.92). Kostja intressi tasunud ei

ole. Vastavalt 22.02.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 5,50 eurot kuus.

28.11.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal osaliselt tasumata 19 osamaksest -

21. osamakseni laenuhaldustasud, so 16.50 eurot (3 x 5.50). Sissenõudmisega seotud kulud

on kokku 30 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 280.17 eurot

lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 29.11.2023 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 27.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras s.o 18%. Hageja nõuab viivist summas 29.22 eurot. Hageja palub kohtul

lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis

perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab

hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 280.17 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates

28.06.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18% aastas.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 19.09.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega 20.09.2024

KÄPO kaudu kätte toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 04.10.2024.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

3 (5)

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu

hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt

kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

tasutud riigilõivust kokku 560 eurot ja õigusabikuludest kokku 696 eurot (sh maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot).

Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169.- eurot ilma

käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile,

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele

ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 4 tundi (4x169).

Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg st 8 määrab kohus

esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

4 (5)

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

177-15, p 13).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (sh käibemaks), ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari

2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni mahus mõistlik ega

põhjendatud. Käesolevas menetluses on koostatud standardne hagiavaldus, mille

ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kohtu hinnangul 1,5

tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 x

1,5). Samuti on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv 560 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 833,5 eurot (560 + 20 + 253,5).

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus

rahuldab hageja taotluse.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)