3-24-2511/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2511

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja O.P

Puudutatud isik – X. X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2511.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2511 muutmata.

3. Vabastada X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.09.2024 Tallinna lennujaamas piiripunktis

meesterahvast, kes esitas kontrollimiseks Norra Kuningriigi passi kehtivusega 08.02.2023–

08.02.2033 Q nimele. Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente tal kaasas ei olnud.

Isik tunnistas küsitlemisel, et ta on Süüria kodanik X. X. Isik peeti väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 04.09.2024 kuni 48 tunniks kinni ja toimetati

kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudus seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks.

3-24-2511

PPA tunnistas 05.09.2024 uurimise aktiga isiku esitatud Norra passi võltsinguks. PPA koostas

isikule 05.09.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas

sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks.

2. PPA esitas 05.09.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel,

kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alus ja § 6 8 p-des 3

ja 6 nimetatud põgenemisoht.

PPA viis 05.09.2024 isikuga läbi vestluse, mille käigus puudutatud isik selgitas, et lahkus

Süüriast 15 aastat tagasi vahendajate abiga Türki ning tal puuduvad isikut tõendavad

dokumendid, kuid ta on Süüria kodanik. Süüriast lahkus ta kogu perega, kuna seal tekkis

sõjaline konflikt. Tema ema, isa ja vennad elavad Türgis ning üks vendadest elab Saksamaal.

Türgis olles sai isik enda sõnul Türgi kodakondsuse, kuid hiljem võeti see kõigilt ära. Isiku

eesmärk on jõuda venna juurde Saksamaale. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutas isik

vahendaja abi, kellelt sai Kreekas olles passi, et reisida Saksamaale. Isik selgitas, et ta ei soovi

Eestis viibida, vaid soovis kasutada Eestit kui transiitriiki, kuna Saksamaale on kõige parem

reisida läbi Eesti. Tema eesmärk on jõuda Saksamaale, kuna see riik võtab pagulasi vastu ja

annab isikutele dokumente.

Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018 väljastatud dokumendist, kus ei ole isiku selgituste

kohaselt tema õige sünniaeg, kuna isiku andmed läksid valesti kirja. Küsitluse käigus isik

selgitas, et ta ei soovi minna Türki. Türgi saadab ta Süüriasse tagasi, kuna ta on Türgist

lahkunud omavoliliselt. Isik esitas soovi Kreekasse tagasi pöörduda. Küsimuse peale, kas isik

soovib taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis, vastas isik, et soovib minna Kreekasse

ja kavatseb seal varjupaika taotleda, seejärel saab isik Kreekas olles dokumendid ning

suundub Saksamaale venna juurde.

Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on vajalik, sest esineb põgenemisoht ja tal

puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, mille hankimine vastuvõtvast riigist

võtab aega. Põgenemisohtu ei ole võimalik leevendada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik

on korduvalt kinnitanud, et ei soovi Eestis viibida ja soovib minna Kreekasse ja Saksamaale.

Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik

sunnivahend isiku väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Väljasaatmine Süüriasse on võimalik isiku

nõusolekul, sunniviisiliselt Eestis Süüriasse välja ei saadeta ja PPA alustab läbirääkimisi

Türgiga isiku tagasisaatmiseks, samuti alustab isiku dokumenteerimist.

3. X. X palus kohtuistungil, et teda ei saadetaks Süüriasse, vaid Kreekasse või Türki.

Samuti küsis ta võimaluse kohta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis ja selle eeldatavat

menetlusaega, kuid selgitas, et ei soovi siiski taotlust esitada ja soovib tagasi Türki pöörduda.

Isik palus enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest seal on ebamugav olla.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.09.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa X.

X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks (kuni

06.11.2024 k.a).

VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või

2(5)

3-24-2511

tema kodakondsuses. Praegusel juhul puuduvad dokumendid, mille alusel oleks võimalik

isikut tuvastada ning isikusamasus oli tuvastatud tema enda sõnade alusel. Andmed isiku

sünniaja kohta on vastuolulised. PPA peab seega isikusamasust ja kodakondsust veel

tuvastama, milleks on vajalik Süüria saatkonna kinnitus, et puudutatud isiku puhul on

tegemist Süüria kodanikuga. Põgenemisoht on põhjendatud ka VSS § 6⁸ p 6 kohaselt, sest

puudutatud isik viibis Schengeni alal ja Eestis ebaseaduslikult.

Isik on korduvalt kinnitanud, et soovib jõuda Saksamaale. Isiku soov jääda ebaseaduslikult

Schengeni alale on tõenäoliselt suurem kui huvi lahkumisettekirjutust täita. Seega on tema

paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku

väljasaatmise tagamiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest

kõrvale hoidma ning jätkab oma teekonda Saksamaale. Ta esitas võltsitud dokumendi, et

lihtsustada oma reisimist Schengeni alal ning ei ole välistatud, et ka edaspidi võib ta kasutada

võimalust võtta endale uus identiteet, et jätkata oma teekonda.

PPA selgituste kohaselt ei ole isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik, sest esmalt tuleb

läbi viia isiku dokumenteerimine ja alustada läbirääkimisi Türgiga tema tagasisaatmiseks, kus

tal oli eelnevalt viibimiseks seaduslik alus ja kus asub tema pere. Isiku väljasaatmist ei ole

selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks. PPA-l tuleb korraldada isiku

väljasaatmine viivitamata esimesel võimalusel.

Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle vajadusel tagatud toitlustus ja

võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X. X palub 19.09.2024 määruskaebuses (täiendatud 22.11.2024) tühistada Tallinna

Halduskohtu 06.09.2024 määrus.

PPA tegi 18.10.2024 otsuse nr 12409120037, millega anti puudutatud isikule täiendav kaitse

kuni 17.10.2025 ja ta vabastati kinnipidamiskeskusest ning saadeti Vao majutuskeskusesse.

Kõrgema astme kohus saab kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja selle vajaduse

korral tühistada ning kaotada seeläbi luba andva määruse kehtivuse tagasiulatuvalt.

Väljasaatmismenetluse ajaks kinnipidamine ei olnud põhjendatud. Puudutatud isik kinnitas

PPA-le ja kohtule, et ta ei kavatse põgeneda ega hoia väljasaatmisest kõrvale. Isiku suhtes

puudus põgenemisoht VSS § 68 p-de 3 ja 6 alusel. Puudutatud isiku isikusamasus oli

tuvastatud tema ütluste alusel, milles ei olnud põhjust kahelda. Isik ei väljendanud enda

käitumisega soovi menetlusest kõrvale hoida või põgeneda. Isiku suhtes oleks olnud

põhjendatud kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamine ei olnud

proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Määruskaebus on võimalik lahendada PPA-lt

määruskaebuse kohta seisukohta küsimata.

7. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks.

Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 03.10.2024 tehtud määruses isikul vara

3(5)

3-24-2511

ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku

taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste

tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist

ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Riigi õigusabi taotluse

kohaselt on isik võimeline suhtlema araabia keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas

tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine

araabia keelde.

8. Määruskaebuses on selgitatud, et PPA on koostanud puudutatud isikule 18.10.2024 otsuse

nr 12409120037, millega isikule anti täiendav kaitse kuni 17.10.2025, vabastati ta

kinnipidamiskeskusest ja saadeti Vao majutuskeskusesse. Isiku vabanemine

kinnipidamiskeskusest ei võta kõrgema astme kohtult võimalust kontrollida loa andnud

määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral tühistada ning kaotada seeläbi luba andva

määruse kehtivus tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p 13;

Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2022 määrus nr 3-21-1343, p 8).

9. VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni

pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase

Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust, ja eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei

täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 11

kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on

loetletud VSS §-s 68.

10. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi

ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).

Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid.

11. Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esines puudutatud isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja

isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isikul puudusid dokumendid ja tema isik oli

tuvastatud tema enda ütluste alusel. Isiku sünniaeg ei olnud tuvastatud. Seega pidi PPA isiku

isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastama ning selleks oli vajalik Süüria saatkonna kinnitus,

et puudutatud isik on Süüria kodanik. Lisaks oli isik 05.09.2024 küsitlustel (küsitluste

protokollid dtl 15‒19 ja 22‒26) PPA-le korduvalt kinnitanud, et tema eesmärk on jõuda

Saksamaale, kus elab tema vend. Seetõttu oli täidetud ka VSS § 68 p-le 6 tuginemise eeldused.

12. PPA on 05.09.2024 taotluse esitanud mh VSS § 23 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohtule

arusaadavalt ei ole halduskohus loa andmisel nimetatud sättele tuginenud. Ringkonnakohus

selgitab siiski, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele on võimalik

tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (Riigikohtu

16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Praegusel juhul ei ole vaidlust, et puudutatud isikul

ei olnud kehtivat reisidokumenti. Samas ei ole PPA selgitanud, mida oleks isik pidanud

reisidokumendi hankimiseks tegema ja et tal oleks olnud selleks võimalus.

4(5)

3-24-2511

13. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei olnud ebaproportsionaalne.

Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi kaalutlust, mis seda hinnangut kummutaks.

Reisidokumendi puudumine ei ole varem takistanud isikul reisimist. Isik kasutas

Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Seetõttu ei olnud välistatud, et ta võib sellist

tegevust ka edaspidi jätkata. Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei olnud VSS § 10 lg-s 2

nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt

tõhusad.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)