2-24-16207/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024 kell 15.00, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-16207

Tsiviilasi

L V maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/ võlgnik: L V (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-

post xxxx)

Võlgniku usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm

OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee; tel xxxx)

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L V maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja L V (isikukood xxxx) pankrot 26.11.2024 kell 15.00.

3. Nimetada L V pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business Law

Firm OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post svetlana.pilden@haldur.just.ee; tel xxxx).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.12.2024 kell 10.30. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada L V (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Määrata ning mõista pankrotivarast välja usaldusisiku Svetlana Pilden tasu 1 268.80

eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o

Business Law Firm OÜ (arveldusarve EE481010220061434016 AS-is SEB Pank).

14. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik

L V (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus võttis maksejõuetusavalduse 24.10.2024 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pildeni. Usaldusisik esitas 26.11.2024 kohtule

usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb

kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 26.11.2024 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

2 (6)

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgnik on lesk, ülalpeetavad puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on pension 792.02 eurot kuus.

Võlgniku varaks on korteriomand asukohaga xxxx (registriosa xxxx), väärtusega ca 20 000.00

eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Usaldusisik on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi kokku

vähemalt summas 36 692.32 eurot.

Võlgnik teatas, et tal on mitmeid laenukohustusi, mida ta ei suuda enam teenindada, kuna on

kaotanud töö seoses koondamisega. Tema ainukeseks sissetulekuks on vanaduspension. Võlgniku

igakuised laenumaksed ületavad tema kuu sissetuleku, mistõttu on ta muutunud püsivalt

maksejõuetuks. Võlgnik esitas maksejõuetusavalduse ennetavalt, et vältida võimaliku

täitemenetluse kaudu tekkida võivaid lisakulusid, sealhulgas kohtukulusid. Võlgnik teatas, et

esimesi laene on ta võtnud juba aastal 2017, siis kui uuesti abiellus.

Usaldusisik teatas, et võlgniku 5-aastase konto väljavõtte analüüs näitab, et võlgnik on

järjepidevalt võtnud uusi laene, et katta varasemaid laenukohustusi, kuid pärast laenude tasumist

on sageli samalt laenuandjalt uuesti laenu võtnud. Laenude võtmise vajadus on aga tihtipeale

küsitav. Näiteks sai võlgnik 13.01.2022 xxxx kinnistu müügist 40 000.00 eurot, millest 22 000.00

eurot kulus korteriomandi ostmiseks ning umbes 3 600.00 eurot mööbli ja kodumasinate

soetamiseks. Seejuures jätkas võlgnik olemasolevate laenukohustuste täitmist vastavalt

maksegraafikule, kuid juba kuus kuud hiljem, s.o 18.07.2022, võttis täiendavalt 1 000.00 eurot

laenu xxxx OÜ-st. Sellest ajast alates on võlgnik võtnud igakuiselt väikelaene, mille summad on

järk-järgult suurenenud, ulatudes juulis 2024 juba 2 500.00 euroni.

Eelnevast tulenevalt on keeruline täpselt kindlaks määrata maksejõuetuse tekkimise aega, kuid

selle põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine ja üle jõu elamine. Kuigi võlgnik leiab, et

tema maksejõuetus tuleneb käesoleva aasta septembris toimunud koondamisest, näitab eelnev, et

ka senini ei täitnud ta oma laenukohustusi ilma täiendavaid laene võtmata. Usaldusisik ei ole

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise, ega ka

kuriteo tunnustega tegusid. Arvestades võlgniku pensioni suurust, vanust ja kohustuste mahtu,

puuduvad antud juhul ka perspektiivid võlgade ümberkujundamise menetluse edukaks

läbiviimiseks.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda

muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

3 (6)

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub

viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden

on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Svetlana Pilden täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on vajalike erialaste teadmistega ning

kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

4 (6)

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui

pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg

4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

5 (6)

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik palub tasuks määrata 1 040.00 eurot (arvestusega 8 tundi tunnihinnaga 130.00 eurot),

millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1 268.80 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1 268.80 eurot (käibemaksuga).

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

6 (6)