2-24-15396/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedRahuldada H.J avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise Kuulutada välja H.J (isikukood XXX) pankrot 26. novembril 2024 kell 10.00 ja
Legislator headnote
AI generated2-24-15396/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: novembril 2024 kell 10.00 ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Eve Grass
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2024 kell 10.00, Haapsalu
Tsiviilasja number
2-24-15396
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgniku H.J maksejõuetusavaldus
Võlgnik H.J, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,
tel XXX
Võlgniku usaldusisik D.N, D.N-i Õigusbüroo osaühing,
asukoht: Side tn 10a-4, Pärnu linn, Pärnu maakond,
tel.4431313, 50 11556, e-post: XXX
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada H.J avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamiseks.
2. Kuulutada välja H.J (isikukood XXX) pankrot 26. novembril 2024 kell 10.00 ja
algatada H.J kohustustest vabastamise menetlus.
3. Nimetada H.J pankrotihalduriks D.N.
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.12.2024 algusega
kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi vahendusel.
Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade
virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee,
märkides taotlusele tsiviilasja number 2-24-15396.
5. Kohustada võlgnikku H.J andma võlgnikku vanne enne esimest võlausaldajate
üldkoosolekut 17.12.2024 kell 11.00. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas
asukohaga Sadama 21 Haapsalu, saalis nr 1. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis
on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,
eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse
lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 26. novembril 2025.
7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid
2-24-15396
esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,
määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek
võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude
tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku
toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu
võtta üksnes haldur.
9. H.J´i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile
kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,
sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on
mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab
üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada
pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude
esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude
esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
12. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
13. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist
peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud
täitmise viisi ja korda.
14. Jätta menetluskulud võlgniku H.J kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
usaldusisiku tasu hüvitamiseks.
15. Määrata usaldusisiku D.N-i tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40
eurot, kokku 1000,40 eurot, mis tuleb hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras
Eesti Vabariigi vahenditest. Väljamakse teha OÜ D.N-i Õigusbüroo arveldusarvele
SEB Pank AS-is on XXX, mille kaudu haldur tegutseb.
Edasikaebamise kord
Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate
avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise
ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või
võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD
1. H.J esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja
kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. 16.10.2024 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku
usaldusisikuks D.N-i.
3. 14.11.2024 esitas D.N kohtule FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja võlanimekirja
ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Võlanimekirja kohaselt on
Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetele tuginedes võlgniku sissetulekuks alates 10.2022
olnud vähesel määral väljamaksed Tartu Vanglast ja Justiitsministeeriumilt. Väljamaksete suurus
2-24-15396
on olnud 0,61-185,93 eurot/kuus. Käesolevaks ajaks tuvastatud H.J-i teadaolevad kohustused on
kokku kuni 30-ne võlausaldaja ees 24 844,32 eurot, mis kõik on muutunud sissenõutavaks.
Võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgnik on hetkel töötu ja on registreeritud Töötukassas ning
osaleb elektriku kutsetunnistuse taastamiseks ettenähtud väljaõppel. Võlgnikul puuduvad
vahendid oma kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal
puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku
hinnangul on H.J-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kuritegude toimepanemine, mille tõttu
viibis kinnipidamisasutustes ja polnud võimalik teenida vahendeid võlgnevuste tasumiseks.
Samuti on kuritegudega kaasnenud täiendavad kohustused menetlusekulude, kahjuhüvitiste ja
kohtutäiturite tasude näol. Arvestades, et täitemenetluse registri andmetel on tasumata kohustused
alates 2003-st aastast, siis on võlgnik muutunud maksejõuetuks vähemalt 20 aastat tagasi.
Usaldusisik märgib, et kohustustest vabastamise menetluses ei ole võimalik vabaneda muu hulgas
õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest. Esialgsetel andmetel on
käesoleval ajal võlgniku vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, millest võlgnik ei
tarvitse vabaneda, ca 3600 euro ulatuses, mis moodustab ca 14,5 nõuete kogumahust. Ülejäänud
21 244 euro ulatuses kohustustest vabanemine võib olla perspektiivne. Usaldusisik palub
kuulutada välja H.J´i pankrot ning nimetada pankrotihalduriks D.N-i, kohustada H.J´i vandega
kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada H.J´i
kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 820 eurot,
millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot) ning hüvitada see riigi
vahenditest. Usaldusisik palub tasu mõista välja OÜ D.N-i Õigusbüroo kasuks, mille konto SEB
Pank AS-is on XXX.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku
pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS)
sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus
pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei
suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku
majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning H.J on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku
maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ei ole vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid
rahuldada. H.J´i kohustused kokku on vähemalt summas 24 844,32 eurot. Võlgnikul puudub
pankrotivara, mille arvelt saaks kohustusi tasuda. Võlgnikul igakuine sissetulek puudub.
6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab
kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes
esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse
raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab
kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise
menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi
algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest
vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
2-24-15396
7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega
algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 26.11.2024 kell 10.00.
Usaldusisik D.N andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul
pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks D.N-i.
Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva
isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
8. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub
17.12.2024 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest
üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-
postile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-24-11753.
9. FIMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule
esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
Kohus on seisukohal, et võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud
andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
10. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub
kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus
nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole
kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik
võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses
koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja
maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab
usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.
11. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb
esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku
pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,
tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb
usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.11.2025.
12. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses
ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule
tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4
järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab
kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega
tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,
mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku
tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete
mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka
halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja
riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22
2-24-15396
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei
kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse
ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise
halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt
võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu
ajutine haldur tegutseb.
14. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri
andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande
kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 12 tundi ja 30 minutit, teostades järgmised
toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine – 30 min, võlgnikule päringute
koostamine, talle vara- ja võlanimekirja edastamine– 45 min, päringute registritesse jm asutustele
koostamine ja edastamine– 30 min, päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine– 1 tund,
otse registrites võlgnikuga seotud andmetega tutvumine ja vararegistrites võimaliku vara
tuvastamisega – 1 tund, võlgniku sissetulekute ja pangakontode kohta andmetega tutvumine ja
analüüsimine - 30 min, võlgnikuga seotud kohtulahenditega tutvumine- 1 tund, andmete kogumis
analüüsimine ja võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja koostamine –7 tundi 15 minutit. Arvestades
usaldusisiku töötasu suuruseks 130 eurot tund, oleks usaldusisiku tasu 1625 eurot. Usaldusisik
palub kohtul määrata usaldusisiku tasuks väiksem summa 820 eurot, millele lisandub käibemaks
22% kokku 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisik palub tasu summas 1000,40 eurot
(sisaldab käibemaksu) määrata hüvitamisele riigi vahenditest.
15. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii
tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu määr
65,60 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri. Kohus määrab usaldusisiku
tasuks 1000,40 eurot koos käibemaksuga.
16. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri
tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus
lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid
võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu
ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse
avalduse läbivaatamisel ei ole võlgnikul vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning
tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,
kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
17. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud
käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.
Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ
D.N-i Õigusbüroo käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ D.N-i
Õigusbüroo käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4
lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).
18. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat
tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas
1000,40 eurot koos käibemaksuga PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras menetlusabi korras
riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 1000,40 eurot hüvitada riigi
2-24-15396
vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb tasu välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele
büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le D.N-i Õigusbüroo.
Kohus selgitab:
tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri
nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse
eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44)
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid
ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,
oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2)
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise
järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu
korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49
lg 9)
19. Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab
kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud:
pankrotiavalduse tagamiseks tuleb lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
20. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud
kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek
võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma
nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku
toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise
tagajärjed.
Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eve Grass
kohtunik