2-23-150713/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-150713

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja esindaja: C (e-post xxx)

Kostja: Y (sünd. xx.xx.xxxx, e-post xxx)

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X hagi Y vastu elatise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vabastada hageja riigil tekkinud

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse

tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on alaealise lapse X hagi Y vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elab

hageja oma isaga Eestis, kostja on hageja ema elukohaga Venemaal. Kostja esitas 16.04.2024

vastuse hagile (dtl 148-150), milles märkis mh, et tema elukoht on Venemaal ning mõlemad pooled

on Vene kodanikud, mistõttu tuleb asja lahendamisel kohaldada Vene õigust. 04.06.2024 e-kirjaga

esitas kostja vastuväite Eesti kohtualluvusele.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui

kohus ei ole pädev asja lahendama. Riigikohus on selgitanud, et pädevuse puudumine TsMS § 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise

kohtualluvuse puudumisega (3-2-1-179-14, p 10).

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on 26.01.1993 sõlmitud leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Leping kehtib kuni 18.03.2025, st on

käesoleval ajal kehtiv.

Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et hageja on Vene kodanik. Kostja kohta andmed Eesti

rahvastikuregistris puuduvad, kostja on ise avaldanud, et on samuti Vene kodanik.

Viidatud õigusabilepingu art 21.1 järgi kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi

lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil

elukoht; art 21.2 kohaselt lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on

poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja

menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute

ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

Õigusabilepingu art 30.2 järgi kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil,

määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Vastavalt

art 32 artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole

kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole

territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud artiklite 29 ja 31 sätete järgimise korral.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja on Vene kodanik, tuleb elatise nõude lahendamisel kohaldada

õigusabilepingu art 30.2 tulenevalt Vene õigust. Kuna hageja elab Eestis ja kostja Venemaal, siis

allub asi tulenevalt art 32 I lausest ja art 30.2 Vene kohtule. Kohus leiab, et art 32 näeb ette kohtu

ainupädevuse, mille muutmine ei ole poolte kokkuleppel võimalik. Hagejal on võimalik hagi esitada

Vene kohtule.

Kohus asub seisukohale, et hagi on võetud valesti menetlusse, sest asi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Riigikohus on

selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 sätestatule arvestada

ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9). Tulenevalt TsMS § 164 lg 1

kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kuivõrd

hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma menetluskulud ise kandma, ei ole

menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi vaatamata jätmisel. Kohus jätab

menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega tekkis riigil menetluskulu (so tõlkekulu

hagimaterjalide tõlkimiseks). Sisuliselt on hageja saanud seoses dokumentide tõlkimisega

menetlusabi. Kuivõrd hageja on alaealine laps, vabastab kohus ta riigil tekkinud menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik