1-24-4214/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

26. november 2024

Kriminaalasja number

1-24-4214

Kohtunik

Ingeri Tamm

Kriminaalasi

Tanel Absaloni süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

ning Janno Lillepuu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja

KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Tanel Absalon (isikukood 39610202746),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Tanel Absaloni apellatsioon Viru Maakohtu 28. oktoobri 2024. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist

esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi

teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Tanel Absalon ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid

23. septembril 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe T.

Absaloni süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1

järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et süüdistatav peab maksma menetluskuludena

sundraha 2050 eurot, hüvitamata määratud kaitsja tasu 395,28 eurot ning toksikoloogia-,

tulirelva-, narkootilise aine ja DNA-ekspertiiside kulud 7232 eurot. Seega tuleb T. Absalonil

tasuda menetluskulud kokku summas 9677,28 eurot. Ülejäänud õigusabikulud ning

sõrmejäljeekspertiisi kulu 302 eurot jäetakse riigi kanda. Kokkuleppes on kirjas, et

süüdistatav võib tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena 806,44 eurot.

2. Viru Maakohtus 8. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil jäi T. Absalon kokkuleppe

juurde ning kinnitas, et selle sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohtu küsimusele, kas kokkulepe

on T. Absalonile kõikides aspektides jõukohane, vastas süüdistatav, et on endamisi mõelnud,

et sooviks kokkulepet muuta nii, et ta viibiks vangistuses 7 kuud ning 5 kuud oleks

elektroonilise valve all. Kohus selgitas, et kui T. Absalon sõlmitud kokkuleppe juurde jääda ei

soovi, siis arutatakse asja edasi üldmenetluses, T. Absalon otsustas siiski sõlmitud kokkuleppe

juurde jääda. Ka T. Absaloni kaitsja oli kokkuleppega nõus.

3. Viru Maakohtu 28. oktoobri 2024. a otsusega tunnistati T. Absalon nimetatud kokkuleppe

järgi süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024.a otsusega nr

1-24-402 mõistetud karistuse, 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg

1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29. augustil 2023 ja 20.-22. jaanuaril

2024 ehk 4 päeva ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 9 kuud ja 26 päeva.

Karistusest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluva vangistuse

alguseks T. Absaloni kahtlustatavana kinnipidamine 5. aprillil 2024. Ülejäänud karistus, 4

aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga.

Lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud käitumiskontrolli nõuete täitmisele on T. Absalon

katseajal veel kohustatud mitte omama ega tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid,

mitte suhtlema narkootiliste ainete käitlemisega tegelevate ega kriminaalkorras süüdi

mõistetud isikutega, osalema sotsiaalprogrammis ning peale vangistuse kandmiselt

vabastamist alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud. Maakohus mõistis süüdistatavalt

riigi kasuks menetluskuludena välja 9677,28 eurot (sh sundraha 2050 eurot) ja määras, et ta

võib need tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi

– iga kuu 806,44 eurot. Kaitsjakulud summas 1146,80 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi kulu 302

eurot jättis maakohus riigi kanda.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Absalon. Ta palub jätta menetluskulud

kasvõi osaliselt riigi kanda. Nimelt ei ole tal võimalik nii suurt summat iga kuu maksta, sest

tal on juba praegu maksmata elatise võlg ning peale vabanemist ei ole tal võimalik kohe tööle

saada. KrMS § 180 lg 3 võimaldab jätta menetluskulud riigi kanda, kui nende tasumine käib

süüdimõistetule üle jõu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Absaloni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg

4 alusel piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool

esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk

kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

7. Kuna T. Absaloni apellatsioon puudutab kriminaalmenetluse kulude tasumist, täpsemalt

nende jätmist riigi kanda, saab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades kontrollida vaid

seda, kas maakohus järgis menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates

kokkuleppemenetluse sätteid ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339

lõike 1 mõistes. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse

peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lõike 1

rikkumisele. Sellise aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326

lg 2 p 3 kohaselt läbi vaatamata (vt nt RKKKm 1-22-5228/39, p 34 ja 3-1-1-7-16, p-d 5.1-

5.3).

2(3)

Apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda

menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1.

Maakohus määras menetluskulud ja nende tasumise korra kindlaks nii nagu prokuratuur,

süüdistatav ja kaitsja olid kokku leppinud: tasumisele kuuluvad menetluskulud hõlmavad

sundraha, osa riigi õigusabi tasusid ning ekspertiiside kulusid. Need saab tasuda

osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. T. Absalon

kinnitas 8. oktoobril 2024 peetud istungil, et kokkulepe on talle arusaadav ja selle sõlmimine

oli tema vaba tahe. Kokkuleppe täitmist pidas ta muu hulgas menetluskulude tasumise osas

jõukohaseks. Ühtlasi puuduvad ka määruskaebuses põhjendused, miks 23. septembril 2024

kokkuleppe sõlminud ja selle täitmist endale jõukohaseks pidanud T. Absalon apellatsioonis

vastupidist väidab.

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei

ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna T. Absalonil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4

kohaselt õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb tema

kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)