3-24-1636/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1636

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikenda-

miseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist – X

Asja läbivaatamine

20.11.2024

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 26.03.2025 (kaasa arvatud).

2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused Xle vene keelde.

Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama talle määrust viivitamatult ja

selgitama, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi, endine perekonnanimi ja

isikukood tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. X (endise perekonnanimega Y, isikukood xxxxxxxxxxx), viibis alates 03.12.2003

vanglas ning vabanes Tartu Vanglast 31.05.2024. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle

tähtajaline elamisluba lõppes 15.03.2000. Siseministeeriumi 13.10.2011 otsusega nr 11-

3/214-1 kohaldati isikule 10 aasta pikkuse kehtivusajaga sissesõidukeeldu, mille kehtivusaeg

peatati VSS § 321 alusel kuni isiku vanglast vabanemiseni. Isikul puuduvad isikut tõendavad

3-24-1636

dokumendid. X esitas vanglas viibimise ajal Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti vastu 23.05.2024.

2. PPA esitas 30.05.2024 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja tema

kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg-le 2, mille kohus rahuldas 31.05.2024

määrusega haldusasjas nr 3-24-1636, esitades põhjendused 04.06.2024 määruses samas asjas.

3. PPA esitas 24.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest esinevad VRKS § 361 lg-s 1

nimetatud põhimõte ning lg 2 p des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Tallinna

Halduskohus rahuldas taotluse 26.07.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1636 ja andis PPA-

le loa pikendada kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 26.11.2024.

1. PPA tegi 22.10.2024 X osas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr

12405230041-1, mille isik on Tallinna Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-24-3153).

2. PPA esitas 19.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X kinnipidamise

tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest esinevad VRKS § 361 lg-s 1

nimetatud põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus.

1) X suhtes puudub VRKS § 31 kohane lõplik otsus ning vabaduses viibides võib ta lahkuda

endale sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Asjaolusid

kogumis hinnates on põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu ei ole võimalik

järelevalvemeetmeid kohaldada. Põgenemiseohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku

rahvusvahelise kaitse menetluses tagasilükkava otsuse ning isik on selle vaidlustanud.

2) X tausta ja eelnevat käitumist arvestades ei ole välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti

Vabariigi avalikule korrale. X on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik tunnistab

ühiskonnareeglite vajalikkust, kuid sellele vaatamata on toime pannud kaks rasket isikuvastast

kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene, samuti pani toime vägistamise

katse, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine. Vangistuse ajal on isik väljendanud

ükskõikset ja vaenulikku suhtumist ametnikesse. Kriminaalkorras on teda karistatud ka arsti

ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest, milles isik

oma süüd ei tunnista.

Vanglas 11.10.2022 tehtud riskihinnangu kohaselt esineb uue vägivalla ja seksuaalkuriteo

toimepanemise oht, mida suurendavad puudulik probleemilahendusoskus ja mõtlematus

tegude tagajärgedele. Isikul on säilinud mõned kriminaalse taustaga inimestega suhted ning

tal ei ole Eestis elavaid sugulasi. Seksuaalkuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on

kohtupraktika pinnalt suur. Ka korduvalt karistatud isikute puhul on uute kuritegude

toimepanemise risk tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Isik on viimased 20 aastat

viibinud vanglas ning on väga suur tõenäosus, et vabadusse lastes ei tuleks ta sotsiaalselt

toime ning naaseks kuritegeliku käitumise juurde.

3) X puhul esineb põgenemisoht, kuivõrd ta on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille

eest on talle mõistetud vangistus (VSS § 68 lg 4). See näitab ka isiku suhtumist kehtivasse

õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le

vajalikeks menetlustoiminguteks kättesaadav.

Põgenemisoht esineb ka seetõttu, et X öeldust, hoiakutest ja käitumisest on alates

kinnipidamisest saanud järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 lg 6). Isik

oli teadlik, et on peale vanglast vabanemist väljasaadetav ning tema suhtes on kohaldatud 10

2(5)

3-24-1636

aasta pikkust sissesõidukeeldu. X on korduvalt öelnud, et ei soovi Venemaale minna ja täita

talle pandud lahkumiskohustust. Seetõttu on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on

esitatud väljasaatmise vältimiseks või lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.

4) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei

tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA

kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine. Põgenemisohtu pole võimalik maandada leebemate

järelevalvemeetmetega. Isikul puuduvad reisidokumendid, mille PPA saaks hoiule võtta.

Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu,

lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta.

3. Kohtuistungil (20.11.2024) avaldas X soovi istungilt lahkumiseks, leides et kõik on juba

otsustatud ning tema osalemine ei oma mingit mõju. Isik lahkus istungilt peale kohtu poolt

temale õiguste ja kohustuste selgitamist.

4. PPA selgitas kohtuistungil, et võrreldes juba esitatud seisukohtadega uusi asjaolusid

lisada ei ole. Siseministeeriumi 2011. a otsuse alusel kehtib X suhtes sissesõidukeeld. X

rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud kui selgelt põhjendamatu. Praeguse

kinnipidamise perspektiiv sõltub järgmisest kohtuotsusest. X puhul on reaalne oht avalikule

korrale ning teda pole võimalik toiminguteks vabastada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine

peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama

igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg

1). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas

riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks (VRKS § 361 lg 2 p 6).

5. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud X puhul esinevat ohtu avalikule korrale.

Xst lähtuvat ohtu avalikule korrale on eelnevalt hinnatud Siseministeeriumi 13.10.2011

otsuses nr 11-3/214-1 (millega kohaldati isikule 10 aasta pikkune sissesõidukeeld, mille

kehtivusaeg peatati VSS § 321 alusel kuni isiku vanglast vabanemiseni), samuti Tartu

Halduskohtu 04.06.2024 määruses ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määruses käesolevas

asjas. Ohu hindamisel aluseks võetud isikuga seotud asjaolud ei ole võrreldes varasemaga

muutunud ning puudub alus asuda varasematest kohtu hinnangutest erinevale seisukohale.

Puudub vaidlus, et isikut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik on toime pannud

kaks rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene ning

tekitati vägistamiskatsega raskeid kehavigastusi. Ka vanglas on isikut karistatud

kriminaalkorras arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja

valdamise eest.

Isikule 11.10.2022 Tartu Vanglas tehtud riskihindamise ankeet kirjeldab isikut muuhulgas

järgmiselt: tunnistab ühiskonnareeglite vajalikkust, kuid sellele vaatamata on toime pannud

kaks rasket isikuvastast kuritegu, millest viimase puhul võib oletada emotsionaalse seisundi

suurt mõju; vanglas toime pandud kuriteos oma süüd ei tunnistanud; ei respekteeri teiste

3(5)

3-24-1636

inimeste õigusi; ohtlikkus on kõige tõenäolisem alkoholijoobes, seksuaalse huvi tekkimisel ja

konfliktiolukorras, mil võib kasutada füüsilist vägivalda ja abivahendeid; puudulikud

probleemilahendusoskused ja mõtlematus oma tegude tagajärgedele. Riskihinnangu alusel

seisneb uue kuriteo toimepanemise oht eelkõige vägivalla ja seksuaalkuriteo

toimepanemiseks, seejuures on vägivaldse teo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul 23%,

2 aasta jooksul 36%.

Riigikohus on märkinud, et seksuaalkuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur

ning varasemalt korduvalt karistatud isikute puhul on uute kuritegude toimepanemise risk

tavapärasest märkimisväärselt kõrgem1.

Võttes arvesse varasemalt toime pandud kuritegusid ja nende iseloomu, isiksust kirjeldavaid

näitajaid ning asjaolusid, et isik on viimased 20 aastat viibinud vanglas, tal on säilinud suhteid

kriminaalse taustaga inimestega ning tal ei ole Eestis elavaid sugulasi (puudub toetav

sotsiaalne võrgustik), saab järeldada, et isiku puhul esineb jätkuvalt reaalne ja piisavalt tõsine

ühiskonna põhihuvi (turvalisust) kahjustav oht. Puudub alus arvata, et see oht oleks ajas

vähenenud. Ilmnenud ei ole uusi asjaolusid, mida saaks kaaluda X kasuks. Seega esineb X

puhul endiselt VRKS § 361 lg 2 p 6 sätestatud kinnipidamise alus.

6. Kohtu hinnangul on jätkuvalt täidetud ka VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud kinnipidamise

eeldused, mille kohaselt isiku suhtes ei ole VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik

tõhusalt kohaldada ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise

kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

10.1. PPA on piisavalt põhjendanud, et isiku puhul esineb põgenemisoht ning kaalutletult

leidnud, et seda ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmetega maandada.

VRKS § 361 lg 21 viitab põgenemisohu sisustamisel VSS §-le 68, mille puhul on PPA leidnud,

et esinevad p-des 4 ja 6 toodud alused. Põgenemise ohuga VSS tähenduses on põhjendatud

arvestada kõigi VRKS § 361 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise aluste osas (vt ka Riigikohtu

29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14 p 12).

VSS § 68 p 4 alusel esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus. Puudub vaidlus, et X on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on teda

karistatud vangistusega, seega esineb tema suhtes antud alusel põgenemisoht.

VSS § 68 p 6 alusel esineb välismaalase põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le

või Kaitsepolitseiametile teada andnud või välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et X tegevusest ja

selgitustest lähtuvalt on võimalik teha järeldusi, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Isik oli teadlik, et ta on peale vanglast vabanemist väljasaadetav ja talle kehtib 10-aastane

sissesõidukeeld ning esitas aegsalt enne vabanemist rahvusvahelise kaitse taotluse. On usutav,

et vastava taotluse esitas isik väljasaatmise vältimiseks / edasilükkamiseks. PPA ei leidnud

taotluse menetluse käigus, et X väited Venemaale saatmisel ees ootavast tagakiusust oleksid

objektiivselt põhjendatud ning tegi 22.10.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise

otsuse. X on PPA vastava otsuse halduskohtus vaidlustanud ning on varasemalt korduvalt

öelnud, sh 25.07.2024 istungil, et ei soovi minna Venemaale ja täita talle pandud

lahkumiskohustust. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul X soovimatus lahkumiskohustust täita.

Kõikide asjaolude koostoimes (sh ka isiksust iseloomustavad näitajad) saab järeldada, et

1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.12.2006 määrus 3-1-1-103-06 p 15; Riigikohtu halduskolleegiumi

27.02.2014 otsuse nr 3-3-1-1-14 p 20.2.

4(5)

3-24-1636

võimaluse korral teeb X endast oleneva, et lahkumiskohustuse täitmist vältida. Põgenemise

ohtu suurendab asjaolu, et PPA 22.10.2024 otsuse tegemise järgselt on tõenäosus isiku Eestist

väljasaatmiseks varasemaga võrreldes kasvanud.

10.2.

PPA taotlusest nähtub, et VRKS järelevalvemeetmete kohaldamise kaalumisel on

arvesse võetud ka muid (isikuga) seonduvaid asjaolusid, sh isiku suhtes puuduvat usaldust

seoses varasema käitumisega (kuritegevus, suhtumine õiguskorda, risk uute kuritegude

toimepanemiseks), reisidokumentide puudumist, piirikontrolli puudumist Schengeni alal,

Eestis elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumist.

11. Kohus märgib täiendavalt, et Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuse (millega kohaldati

isikule 10 aasta pikkune sissesõidukeeld) olemuslikuks eesmärgiks on hoida ära Xst lähtuv

oht avalikule korrale Eesti territooriumil vanglast vabanemise järgselt. Selle eesmärgiga oleks

põhimõtteliselt vastuolus isiku vabastamine ajal, kui ei ole veel selge lahkumiskohustuse

täidetavus (isiku poolt esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tõttu). Selliseid

erandlikke asjaolusid, miks peaks X vaatamata Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuse

kehtivusele praegusel juhul vabastama, kohtu hinnangul ei esine.

Kohus ei hinda seejuures käesolevas asjas Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuse ega ka PPA

22.10.2024 otsuse õiguspärasust.

12. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa pidada kinnipidamist ebaproportsionaalseks

meetmeks ning Xga seotud asjaolusid on põhjendatult arvestatud. Kinnipidamine ei ohusta X

tervist ega turvalisust. Talle on KPK-s tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu

käes, võimalus tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile.

13. Eeltoodud asjaoludel rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa hoida X KPK-s

kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud (kuni 26.03.2025).

14. Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb puudutatud

isiku jaoks tõlkida vene keelde. Määruse avaldamise korral tuleb X nimi, endine

perekonnanimi ja isikukood asendada tähemärkidega (VRKS § 13 ja HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

5(5)