3-24-2295/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2295

Haldusasi

Vana Valma Sadam MTÜ kaebus Viljandi Vallavalitsuse

18. juuni 2024. a korralduse nr 188 tühistamiseks ja

Viljandi valla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vana Valma Sadam MTÜ, esindaja Kristen

Kähr

Vastustaja – Viljandi vald, esindaja Irma Väre

Kolmas isik – Mittetulundusühing Valma Külaselts

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vana Valma Sadam MTÜ kaebus.

2. Tühistada Viljandi Vallavalitsuse 18. juuni 2024. a korraldus nr 188.

3. Kohustada Viljandi Vallavalitsust uuesti otsustama vaidlusaluse vallavara kasutusse

andmine.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 27.

detsembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

3-24-2295

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vana Valma Sadam MTÜ esitas 5. oktoobril 2023 Viljandi Vallavalitsusele

avalduse võtta rendile mõtteline osa Vanasauna sadama kinnistust registri tunnus

89801:001:0657, aadressiga Viljandimaa, Viljandi vald, Valma küla (digitaalse

kohtutoimiku lehekülg (dtl) 2).

2. Viljandi Vallavalitsus vastas kaebaja 5. oktoobri 2023. a avaldusele 6. novembril

2023, selgitades, et Viljandi Vallavalitsus valmistab ette Valma külas asuva

Vanasauna sadama põhjapoolse osa rendile andmise tingimused ja annab teada, kui

tingimused on kinnitatud (dtl 44).

3. Viljandi Vallavalitsus andis 18. juuni 2024. a korraldusega nr 188

Mittetulundusühingule Valma Külaselts tasuta kasutusse tähtajaga 1. juuli 2024 kuni

30. juuni 2034 Viljandi vallale kuuluva kinnistu aadressil Vanasauna sadam, Valma

küla, Viljandi vald (dtl 7-8).

4. Kaebaja esitas 15. juulil 2024 Viljandi Vallavalitsuse 18. juuni 2024. a korraldusele

vaide (dtl 6), mille vastati 30. juuli 2024. a kirjaga nr 4-6/24/1818-1 (dtl 9).

5. Vana Valma Sadam MTÜ esitas 8. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse

Viljandi Vallavalitsuse 18. juuni 2024. a korralduse nr 188 tühistamiseks ja Viljandi

valla kohustamiseks korraldada Vanasauna sadama kinnistu rendile andmiseks avalik

konkurss (dtl 4-5).

6. Tartu Halduskohus võttis 2. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks Viljandi valla, kaasas kolmanda isikuna menetlusse

Mittetulundusühingu Valma Külaselts ja kohustas vastustajat esitama haldusmenetluse

toimiku materjalid (dtl 17).

7. Vastustaja esitas 2. oktoobril 2024 vastuse kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja vaidlustab Viljandi valla tegevuse, väites järgmist.

1) Viljandi Vallavalitsus vastas avaldusele 6. novembril 2023 „Vastuseks teie avaldusele

teatan, et Viljandi Vallavalitsus valmistab ette Valma külas asuva Vanasauna sadama

põhjapoolse osa rendile andmise tingimused ja annan teada, kui tingimused on kinnitatud“,

neid tingimusi ei ole kaebaja tänaseni saanud.

2) Kaebaja tegi Viljandi Vallavalitsusele vaide, milles juhtis tähelepanu kaebaja 5. oktoobri

2023. a avaldusele ning sellest tulenevalt esitas Viljandi Vallavalitsusele küsimused „Miks

eelistati MTÜ Valma Külaseltsi MTÜ Vana Valma Sadamale ning kuna soovijaid oli rohkem

kui üks, siis miks ei toimunud avalikku konkurssi Valma Vanasauna Sadama kinnistu rendile

andmise osas?“.

3) Kuna Viljandi Vallavalitsus kirjutas vaide vastuses „Teie taotluse esitamise hetkel ei olnud

vallavalitsusele teada teistest huvilistest Peksu randumisala rendile saamiseks“, siis miks

3-24-2295

vallavalitsus otsustas teha ettepaneku mittetulundusühingule Valma Külaselts ning miks ei

teavitatud või tehtud antud ettepanekut kaebajale?

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on järgmised.

1) Vanasauna sadam on kasutuses avaliku sadamana ja see koosneb kahest sildumiskohast

(Vanasauna ja Peksu). Vana Valma Sadam MTÜ esitas 5. oktoobril 2023 taotluse Vanasauna

sadama Peksu randumisala rendile saamiseks.

2) Viljandi Vallavalitsuse 14. novembri 2023. a istungil tegi majandusosakonna juht

vallavalitsusele ettepaneku, tagamaks sadama sihipärase ja avalikkusele parema kasutamise,

anda Vanasauna sadama mõlemad sildumiskohad rendile eelläbirääkimistega pakkumise

korras. Vallavalitsus arutas põhjalikult Vanasauna sadama sildumiskohtade rendile andmist ja

arutelu tulemusena otsustas teha ettepaneku Mittetulundusühingule Valma Külaselts terve

Vanasauna sadama kinnistu rendile võtmiseks eesmärgiga tagada kogu kinnistu sihipärane

kasutamine, hooldamine ja avalik kasutus.

3) Eelduslikult on kogukond ja kohalikud elanikud kõige enam motiveeritud oma

elukeskkonda ja ümbrust korras hoidma ja seda kõige optimaalsemalt kasutama, teades

sealjuures, mida avalikus kasutuses oodatakse ja vajatakse, tagades sellega kogu kinnistu

sihipärase kasutamise, hooldamise ja avaliku kasutuse.

4) Mittetulundusühing Valma Külaselts nõustus vallavalitsuse ettepanekuga, Vanasauna

sadama kinnistu rendile võtmiseks 21. mail 2024. Mittetulundusühing Valma Külaselts on

muuhulgas aastaid hooldanud suuremat osa Vanasauna kinnistust.

5) Kaebaja taotles kasutusse Vanasauna sadama kinnistust ühte väikest, Peksu randumisala

osa, kuid lähtuvalt kogu sadama otstarbekast ja paremast majandamisest, oli Viljandi

Vallavalitsuse eesmärk anda kasutusse kogu Vanasauna sadama kinnistu.

6) Korralduse andmise hetkel kehtinud Viljandi Vallavolikogu 27. juuni 2018. a määruse nr

35 „Vallavara kasutusse andmise kord“ § 24 lg 1 p 4 sätestas, et vallavara võib anda üürile või

rendile otsustuskorras äriühingule, mittetulundusühingule, seltsingule, sihtasutusele,

füüsilisest isikust ettevõtjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni p-st

4 tulenevalt oli vastustajal kohustus esitada kohtule hiljemalt 10. oktoobril 2024 Viljandi

Vallavalitsuse 6. novembri 2023. a vastus kaebaja 5. oktoobri 2023. a avaldusele;

Mittetulundusühingu Valma Külaselts 1. aprilli 2024. a kiri Viljandi Vallavalitsusele (nr

4-6/24/873); Viljandi Vallavalitsuse 16. mai 2024. a kiri nr 4-6/24/873-1 ja

Mittetulundusühingu Valma Külaselts 17. juuni 2024. a kiri nr 4-6/24/873-2. Vastustaja esitas

nimetatud dokumendid hilinenult, alles 5. novembril 2024.

11. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta 5. novembril

2024. a dokumentide esitamine menetluse viibimist, võtab kohus hilinenult esitatud

dokumendid arvesse.

3-24-2295

12. Kohus leiab, et Vana Valma Sadam MTÜ kaebus kuulub rahuldamisele.

13. Käesolevas asjas on vaidluse all Viljandi Vallavalitsuse 18. juuni 2024. a korralduse nr

188 „Vallavara tasuta kasutusse andmine“ õiguspärasus. Nimetatud otsusega anti

Mittetulundusühingule Valma Külaselts tasuta kasutusse tähtajaga 1. juuli 2024 kuni 30. juuni

2034 Viljandi vallale kuuluv kinnistu aadressil Vanasauna sadam, Valma küla, Viljandi vald

(registriosa number 8458850, katastritunnus 89801:001:0657, pindala 14251,0 m2,

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%). Samas korralduses kinnitas vallavalitsus ka kinnistu

kasutamisse andmise eesmärgi ja tingimused.

14. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja ei ole mõistnud, miks eelistati Mittetulundusühingut

Valma Külaselts Vana Valma Sadam MTÜ-le ning kuna soovijaid oli rohkem kui üks, siis

miks ei toimunud avalikku konkurssi Valma Vanasauna Sadama kinnistu rendile andmise

osas.

15. Kohalikul omavalitsusel on oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel

ulatuslik omakorraldusõigus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lg 1) ning kohtud võivad

reeglina kontrollida üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise

õiguspärasust, mitte aga otstarbekust. Seega kohus peab kontrollima, kas vastustaja on

järginud menetluskorda ja kaalumisreegleid, ning täitnud põhjendamiskohustuse. Haldusakt

on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema

kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb

haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3

kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

16. Vaidlustatud korralduse näol on kohtu hinnangul tegemist kaalutlusõiguse alusel antud

haldusaktiga (vt ka Riigikohtu 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-66-09, p 13). HMS §

4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda

otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teostada kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

17. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 22 lg 1 p 6 volitab volikogu

kehtestama valla- või linnavara valitsemise korda. Vara kasutamise ja käsutamise

korraldamisel peavad volikogud järgima riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning

kehtestama täpsed reeglid, kui nende põhimõtete järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud

(vt Riigikohtu 3. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 9).

18. Viljandi Vallavolikogu on 27. juunil 2018. a vastu võtnud määruse nr 35 „Vallavara

valitsemise kord“ (määrus nr 35), mis kehtis kuni 6. juulini 2024, seega ka vaidlusaluse

korralduse andmise ajal. Määrus nr 35 sätestas Viljandi vallale vara omandamise ning valla

omandis oleva vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused. Määruse nr

35 § 17 sätestas, et vallavara antakse kasutada, kas: 1) enampakkumisega, eelläbirääkimistega

pakkumisega või otsustuskorras üürile või rendile; 2) soodustingimustel otsustuskorras üürile

või rendile või 3) tasuta kasutada. Kohtu hinnangul on see vastustaja otsustada, millise

võimaluse kasuks ta otsustab ja isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda nt vallavara tasuta

3-24-2295

kasutada andmist. Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsus, kui kinnisasi antakse

kasutusse tähtajaga kuni kümme aastat (§ 19 lg 2 p 1).

19. Vaidlusalusest korraldusest nähtub, et kuigi vald soovis vallavara anda kasutada

eelläbirääkimistega pakkumisega rendile (määruse nr 35 § 17 p 1), anti vallavara hoopis

tasuta kasutada (määruse nr 35 § 17 p 3). Korraldusega nr 188 anti Mittetulundusühingule

Valma Külaselts tasuta kasutusse Viljandi vallale kuuluv kinnistu järgmistel tingimustel,

mille kohaselt peab kasutaja:

-

jätma kinnistu avalikku kasutusse. Kasutajal on õigus kehtestada kooskõlastatult

kasutusse andjaga kinnistu kasutamise kord;

-

lubama kasutusse andjal kinnistule takistamatult pääseda, et kontrollida kinnistu

sihipärast kasutamist;

-

kasutama kinnistut heaperemehelikult ja säilitama kinnistu heas seisundis;

-

taluma kinnistu suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud kinnistu

säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks;

-

hoidma territooriumi korras (ujumiskoha hooldamine, niitmine, prügi koristamine);

-

teostama rajatiste remonti nii, et need oleks kasutuskõlblikud pärast kasutusperioodi

lõppu;

-

teatama kasutusse andjale viivitamatult ohust kinnistule, võttes koheselt tarvitusele

abinõud ohu tõrjumiseks;

-

mitte andma kinnistut kolmandate isikute kasutusse ilma kasutusse andja kirjaliku

loata;

-

kooskõlastama ümberehitused ja parendused kasutusse andjaga;

-

kinnistut kasutades pidama kinni kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest

keskkonnaalastest nõuetest ja hea usu põhimõttest.

20. Vallavalitsus selgitas, et kinnistu sildumiskohtade rendile andmist arutati 14. novembri

2023. a istungil (istungi protokoll nr 2-1/47, päevakorrapunkt nr 27) ja otsustati teha

ettepanek Mittetulundusühingule Valma Külaselts kinnistu rendile võtuks (dtl 37-38). Samuti

nähtub vaidlusalusest haldusaktist, et Mittetulundusühing Valma Külaselts on vastustajale

teada andnud, et on huvitatud vaidlusaluse kinnistu rendile võtmisest; vastustaja saatis

Mittetulundusühingule Valma Külaselts tutvumiseks rendile andmise tingimused ja

Mittetulundusühing Valma Külaselts teatas, et on nõus esitatud tingimustel Vanasauna

sadama rendile võtmisega.

21. Vastavalt määruse nr 35 § 23 lg-le 2 antakse vallavara üürile või rendile

eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara

kasutamise eest saadava tasu suurusest. Lisatingimusteks võivad määruse nr 35 § 23 lg 3

kohaselt olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitse

tagamine; 3) investeeringute suurus; 4) töökohtade loomine paikkonda; 5) muud valla

huvidest lähtuvad tingimused. Vallavalitsuse istungi protokollist järeldub, et praegusel juhul

oli lisatingimuseks määruse nr 35 § 23 lg 3 p 1 – sihtotstarbelise kasutamise kohustus. Istungil

märgitud eesmärk „avalikkusele parem kasutamine“ viitab määruse nr 35 § 23 p-le 5 – muud

valla huvidest lähtuvad tingimused.

22. Samuti sätestas määruse nr 35 § 23 lg 5, et eelläbirääkimistel osaleja esitab pakkumused

kõigi pakkumise tingimuste ja lisatingimuste kohta. Asja materjalidest nähtub, et Viljandi

Vallavalitsus saatis 16. mail 2024 Mittetulundusühingule Valma Külaselts tutvumiseks

rendile andmise tingimused (dtl 46). Mittetulundusühing Valma Külaselts teatas, et on nõus

esitatud tingimustel Vanasauna sadama rendile võtmisega (dtl 47). Sisuliselt olid 16. mail

3-24-2295

2024. a kolmandale isikule edastatud kinnistu rendile andmise tingimused samad, mis said ka

vaidlusalusesse otsusesse. Samuti lisandus otsusesse punkt, et kinnistu kasutaja peab kinnistut

kasutades pidama kinni kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest keskkonnaalastest nõuetest ja

hea usu põhimõttest. Haldusaktis ja muudes kohtule esitatud dokumentides puuduvad

kaalutlused, miks eelläbirääkimistega pakkumine kinnistu rendile andmiseks asendati kinnistu

tasuta kasutada andmisega.

23. Vastuses kaebusele viitas vastustaja kohtule arusaamatult ka määruse nr 35 § 24 lg 1 p-le

4, mis sätestas võimaluse anda vallavara rendile otsustuskorras. Ei vaidlusalusest korraldusest

ega vastusest kaebusele selgu, miks viidati haldusakti õigusliku alusena määruse nr 35 § 24 lg

1 p-le 4.

24. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks ei kaalutud ka kaebaja 5. oktoobri 2023. a

ettepanekut Vanasauna sadama kinnistu rendile võtmiseks. Kaebaja avaldas, et nende soov on

arendada ja parendada olemas olevat Vanasauna sadama ala (dtl 2). Eesmärgiks on luua

paremad tingimused ja võimalused kutselistele kaluritele ja sadama teenust vajavatele

külastajatele. Korralduses isegi ei selgitatud, et lisaks Mittetulundusühingule Valma

Külaselts, oli vallavara rendile võtmisest huvitatud ka kaebaja. Kui valla vara kasutusse

saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt kindlaks, keda neist tuleb

eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades

diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne (Riigikohtu 20.

detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 20). Avaliku ressursi kasutusse andmine peab

toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele

vastavatel isikutel (Riigikohtu 15. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-59-05, p 17).

25. Vastustaja on kaebajale 6. novembri 2023. a e-kirjas selgitanud, et Viljandi Vallavalitsus

valmistab ette Valma külas asuva Vanasauna sadama põhjapoolse osa rendile andmise

tingimused ja annab teada, kui tingimused on kinnitatud (dtl 44). Vastustaja ei ole selgitanud,

miks kaebajale neid tingimusi ei esitatud, kuigi lubati. Samuti ei ole teada, miks kaebajat

vallavara rendile andmise eelläbirääkimistega pakkumisele ei lubatud ning kas kaebaja puhul

oli tegemist määruse nr 35 § 23 lg-s 6 sätestatud isikuga – läbirääkimistele ei lubata

pakkujaid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse. Samas viitab vastustaja 6.

novembri 2023. a kiri justkui sellele, et vastustaja on lubanud kaebajale kui pakkumisel

osalejale selgitada pakkumise korraldust ja lisatingimusi. Nimelt sätestas määruse nr 35 § 23

lg 7, et eelläbirääkimistel selgitab pakkumist läbi viiv komisjon pakkumisel osalejatele

pakkumise korraldust ja lisatingimusi.

26. Kuigi määrus nr 35 näeb ette, et eelläbirääkimised protokollitakse (§ 23 lg 8) ja pärast

eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja viie tööpäeva jooksul kirjalikult oma lõpliku

pakkumuse vara üürile või rendile võtmise kõigi tingimuste kohta (§ 23 lg 9), ei ole kohtule

esitatud ei eelläbirääkimiste protokolli ega lõplike pakkumusi.

27. Kohus kohustas vastustajat 2. septembri 2024. a määrusega esitama haldusmenetluse

toimiku materjalid ja kohtule seni esitamata dokumendid, kuid vastustaja ei esitanud kohtule

muid dokumente, millest nähtuks vaidlusaluse otsustuse tegemise põhjendused (kaalutlused).

Kaalutluste väljatoomine haldusaktis või selles viidatud dokumendis on oluline haldusakti

kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud

isikute silmis. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3

kolmas lause).

28. Kuivõrd praegusel juhul ei sisaldu vaidlusaluses haldusaktis põhjendusi, siis ei ole kohtul

võimalik hinnata, kas vaidlusaluse korraldusega vastu võetud otsustuse tegemisel lähtuti

3-24-2295

asjakohastest kaalutlustest ning kas hindamisel ei ole tehtud ilmselgeid vigu (vt ka Riigikohtu

lahendid asjades nr 3-3-1-18-08, 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14).

29. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune korraldus vastuolus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud

haldusakti vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.

30. Kohtupraktikas on erandjuhtudel peetud võimalikuks põhjendamispuudustega haldusakti

tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja

andma. Samuti võib erandina esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et

haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult

juba haldusakti andmise ajal (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12 p-d 19-20). Küll

aga on Riigikohus rõhutanud, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta vastustajat

HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vt otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

31. Vastuses kaebusele on vastustaja küll täiendavalt selgitanud, et soov oli anda kasutusse

kogu sadam, mitte ainult osa sadamast. Samuti märkis vastustaja, et eelduslikult on kogukond

ja kohalikud elanikud kõige enam motiveeritud oma elukeskkonda ja ümbrust korras hoidma

ja seda kõige optimaalsemalt kasutama, teades sealjuures, mida avalikus kasutuses oodatakse

ja vajatakse, tagades sellega kogu kinnistu sihipärase kasutamise, hooldamise ja avaliku

kasutuse. Vastustaja sõnutsi on Mittetulundusühing Valma Külaselts aastaid hooldanud

suuremat osa Vanasauna kinnistust. Neid põhjendusi vaidlusaluses korralduses ei ole. Kuid ka

need kohtumenetluses antud selgitused ei too selgust, miks anti vallavara tasuta kasutada,

miks ei peetud kinni vallavara üürile või rendile andmise eelläbirääkimistega pakkumise

korrast, miks ei kaalutud ka kaebaja 5. oktoobri 2023. a ettepanekut Vanasauna sadama

kinnistu rendile võtmiseks. Seega ei ole ilmselge ka see, et vaidlusaluse korralduse

tühistamise korral peaks haldusorgan vaidlustatud haldusakti uuesti samal kujul välja andma.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 18. juuni

2024. a korralduse nr 188 tühistamiseks.

33. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude Viljandi valla kohustamiseks korraldada

Vanasauna sadama kinnistu rendile andmiseks avalik konkurss. Nagu kohus eelnevalt

selgitas, on see vastustaja otsustada, kas ja kuidas vallavara kasutusse antakse. See ei pea

toimuma kaebaja soovitud viisil. Seega ei saa kohus kohustada vastustajat Viljandi vallale

kuuluvat kinnistut aadressil Vanasauna sadam, Valma küla, Viljandi vald (registriosa number

8458850, katastritunnus 89801:001:0657) rendile andma nii nagu kaebaja soovib. Küll aga

saab kohus kohustada Viljandi Vallavalitsust uuesti otsustama vaidlusaluse vallavara

kasutusse andmise. Vastavalt HKMS § 41 lg-le 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel

kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist

või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohustamisnõude rahuldamisel ei ole kohus seotud

kaebaja sõnastusega. Sellest tulenevalt rahuldab kohus ka kaebaja kohustamiskaebuse.

34. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

3-24-2295

Kolmas isik ei ole menetluses ühtegi dokumenti esitanud ega taotlenud ka

menetluskulude väljamõistmist.

(allkirjastatud digitaalselt)