2-23-11690/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-23-11690

Tsiviilasi

AS-i Komerk hagi NordFert OÜ vastu võla, kulude

hüvitise, viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

127172,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktsiaselts Komerk (registrikood 10175232,

Virna tn 6, Muuga, Viimsi vald, Harju maakond),

lepingulised esindajad Indra Kaunis, xxx; Natalja Tuvi,

e-post xxx;

Kostja:

NordFert OÜ (registrikood: 16072639,

Fosforiidi tn 4, Maardu), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo, e-post: kr@bjork.legal

Kohtuistung 09.10.2024, Tallinn, osalesid I. Kaunis, N.

Tuvi

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista NordFert OÜ-lt Komerk AS-i kasuks põhivõlga 78709,07

eurot ja alates 18.08.2023 võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,035% päevas

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista NordFert OÜ-lt Komerk AS-i kasuks kulutuste hüvitist

15500,16 eurot ja alates 18.08.2023 võlgnetavalt kulude hüvitiselt viivist

0,035% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista NordFert OÜ-lt Komerk AS-i kasuks 17.08.2023 seisuga

viivist 17250,75 eurot.

5. Jätta NordFert OÜ ja Komerk AS-i menetluskulud NordFert OÜ kanda

ning NordFert OÜ menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

6. Välja mõista NordFert OÜ-lt Komerk AS-i kasuks menetluskulusid

8957,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivist võlgnetavatelt

menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nende

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

7. Otsuse täitmist tagab 24.08.2023 määrusega nr 2-23-11690 seatud hagi

tagamise abinõu.

Edasikaebamise kord, tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

Pooled sõlmisid 01.12.2020 rendilepingu NR 81_2020/KM tähtajaga 01.12.2025. Kostja sai

lepingu p 1.1 järgi kasutusse lao-/tootmishoone (897m2) ning kostja kohustus lepingu p-de

3.1, 3.4, 3.7 järgi maksma asja kasutamise eest renti ja kõrvalkulusid (küte, elekter, vesi).

Kostja pidi maksma renti iga kuu 3229,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja pidi

renti ja kulusid maksma esitatud arvete alusel. Kostja jäi kohustuste täitmisega võlgu ja

hageja ütles kostjale lepingu p 5.4 järgi üles, saatis selle kohta kirja 20.10.2022, millele

kostja ei esitanud oma 02.11.2022 vastuses sisulisi vastuväiteid, sj ei vaidlustanud maksmata

arveid. Leping lõppes 03. novembril 2022 ja hageja informeeris kostjat ka sellest oma

10.11.2022 kirjas.

Kostja jäi hagejale perioodil 17.02.2021-15.09.2022 võlgu renti kokku 20 arve järgi

77500,80 eurot (arvestus, hagi lisad 12-31). Kostja ei ole seda võlga 02.11.2022 kirjas

vaidlustanud.

Kostja vajas rendipinda oma teatud vajadusteks ja hageja valmistas selle pinna ette vastavalt

kostja soovile kooskõlas lepingu p 4.2.3 alap 1-3. Hagejal tekkisid seetõttu täiendavad

kulud, mille hüvitamise õigus on tal lepingu p 5.6 järgi. Hageja tegi kokkuleppel kostjaga

rendipinna ettevalmistamise töid, et kostjal oleks võimalik toota ja ladustada rendipinnal

väetisi. Rendipinna ettevalmistamise kulud on 31802,82 eurot. Hageja tasus OÜ Digilux

18.12.2020 esitatud arve nr 1302 alusel 9736,62 eurot. Samuti tasus EPOEHITUS OÜ

04.01.2021 esitatud arve nr 2021/122U alusel 22066,20 eurot. Kostjal on kohustus hüvitada

need kulud 6 kuu renditasu ulatuses lepingu p 5.6 järgi.

Ühe kuu renditasu on 3875,04 eurot, mis teeb 6 kuu renditasuks 23250,24 eurot (3875,04

EUR x 6 = 23 250,24 EUR). Seega on hagejal õigus nõuda täiendavate kulude hüvitamist

2 (11)

kostjalt summas 23250,24 eurot, sõltumata sellest, et hageja on kandnud täiendavaid kulusid

suuremas summas 31 802,82 eurot. Kuna hageja on tasaarvestanud 09.05.2023 osaliselt

kostja deposiiti tasutud summaga osalised hageja enda kantud kulud, on hagejal õigus

kostjalt saada hüvitist 15500,16 eurot.

Pooled sõlmisid 2022.a. novembris suulise laolepingu (nr 12112020), millega hageja osutas

kostjale laoteenust. Kostja ei kirjutanud kirjalikule lepingule alla, ent asus hageja teenust

kasutama. Hageja esitas kostjale teenuse eest tasumiseks 8 arvet, kostja jäi võlgu osaliselt

vaid ühe arvega nr O22-0071 28.02.2022. Teiste laoteenuste eest esitatud arvete tasumine

kinnitab laoteenuste kokkulepet nr 12112020. Laoteenused hõlmasid kauba peale- ja

mahalaadimise töid, tellimuste komplekteerimist, sissetuleku-, väljamineku orderite

vormistamist. Kostja pidi maksma 28.02.2022 arve nr O22- 0071 järgi teenuse eest 1494,29

eurot ja jäi võlgu 1208,27 eurot.

Kostja rikkus rendilepingust tulenevat rendi tasumise kohustust, kulude hüvitamise

kohustust ja laolepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Hagejal on õigus nõuda

kostjalt põhivõlga kokku 78709,07 eurot, mis koosneb rendivõlast 77500,80 eurot ja

laoteenuse võlast 1208,27 eurot ning lisaks võlgneb kostja kulude hüvitise 15500,16 eurot.

Hagejal on õigus nõuda rendilepingu alusel viivist 0,035% päevas ja laoteenuse lepingu järgi

viivist 0,1% päevas. Viivis on hagi esitamise aja seisuga 17.08.2023 rendivõlalt 16549,13

eurot ning laoteenuse võlalt 701,62 eurot, kokku 17250,75 eurot (hagi lisa 6a, 6b).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 78709,07 eurot, kulude

hüvitist 15 500,16 eurot ja kuni 17.08.2023 välja arvestatud sissenõutavaks muutunud

viivist17250,75 eurot; edasiulatuvalt viivist 78709,07 euro suuruselt põhinõudelt määraga

0,035% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni

ja edasiulatuvalt viivist 15500,16 euro suuruselt kulude hüvitamise nõudelt määraga 0,1%

päevas arvestatuna alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kulude hüvitamiseni.

Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja väidetega (dtl 2, 445,

476).

Kostja vastuväited

Kostja pole hagiga nõus. Kostja ja hageja pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku

rendimaksete peatamises. Hageja esitas arveid ja arvestas neilt käibemaksu pika aja jooksul

selliselt, et oli tegelikult teadlik, et mingeid rendimakseid ei tehta, kuna äri seisab. Hageja ei

ole tõendanud kulude hüvitamise nõuet. Esitatud tõendid ei kinnita esitatud kujul tehtud

kulusid ja seda, et need oleksid kostjaga kokku lepitud. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal on

rendivõlgnevuse osas siiski kohustus hageja ees, palub kostja seda vähendada miinimumini.

VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

3 (11)

majanduslikku seisundit. Hageja esitatud tõendid ei tõenda laoteenuse kokkulepitud

tingimusi. Pole aru saada, kes milles ja mida kokku leppis ning milliseid teenuseid siis

kostja tellis ja mille eest ta väidetavalt ei tasunud. Hageja seadusliku esindaja peeti

läbirääkimisi ja jäi mulje, et hageja seaduslik esindaja on rendilepingu peatamisega nõus;

see oleks kasvõi näiteks käibemaksu arvestuse peatanud. Viivisemäär on alusetult suur ning

viib vaid hageja rikastumiseni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda (dtl 435, 475).

Kohtu põhjendused

Kohus märgib kohalduvad normid (I), seejärel vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab

vaidluse (III) ja siis määrab kindlaks kulude jaotuse, suuruse ja tsiviilasja hinna (IV).

I

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus

ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele.

VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte

kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, lg 2 sätestab, et kui leping

on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel

või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti, lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette

nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool

sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada,

et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis

väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri).

VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või

kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu

lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata

jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda

võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist, p

4 alusel lepingu üles öelda.

4 (11)

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär, lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib

nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1

sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi

ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele, § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool

mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(erakorraline ülesütlemine), lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine

lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse

rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja

määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtude.

VÕS § 313 lg 1, 2 ja § 316 lg 1 p 1 alusel võib üürileandja tähtajalise lepingu erakorraliselt

üles öelda (mõjuval põhjusel), kui üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval

tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende

olulise osa maksmisega.

II

Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 01.12.2020 lepingu NR 81_2020/KM tähtajaga

01.12.2025 ja kostja sai lepingu p-i 1.1 järgi kasutusse lao-/tootmishoone (897m2) ning

kohustus lepingu p-de 3.1, 3.3 järgi maksma asja kasutamise eest tasu (lepingus nimetatud

rent) ja kõrvalkulusid. Kõrvalkuludeks on tasu elektri, prügiveo, vee - ja kanalisatsiooni,

kütte eest. Need asjaolud on tõendatud ka kohtule esitatud lepinguga (dtl 20, 41). Hageja on

esitatud lepinguga tõendanud, et kostja pidi maksma üüri (edaspidi ka rent) iga kuu 3229,20

eurot, millele lisandub käibemaks. Lepinguga on tõendatud, et vastavalt selle p-le 3.5 esitab

hageja järgmise kuu rendi eest arve eelmise kuu 15. kuupäeval ja maksetähtaeg on kuni

jooksva kuu 30/31. kuupäevani. Lepinguga on tõendatud, et kõrvalkulude eest esitab hageja

kostjale arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja kõrvalkulude tasumine

toimub lepingu lisa 3 järgi (p 3.3, 3.6, lisa 3, dtl 41).

Seega on poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping VÕS § 271, § 292 lg 1 järgi.

III

Võlg

5 (11)

Kostja väitis, et pooled sõlmisid kokkulepe rendi mittetasumiseks ehk muutsid lepingut.

Lepingu p 5.1 järgi on pooltel õigus lepingut muuta kirjalikul kokkuleppel.

Hageja esitas 20.10.2022 kirjaliku avalduse kostjale, millega palus kostjal rendivõla

77500,80 eurot ja kõrvalkulude võla 862,76 eurot ära tasuda 03.11.2022, vastasel korral

loeb lepingu ülesöelduks (dtl 43). See kiri on kostjale e-postiga saadetud 20.10.2022 kl

14:55 (dtl 453). Kostja vastas hagejale 02.11.2022 (dtl 80), et tal ei ole vastuväiteid hageja

ülesütlemise avalduses toodud võlale, mainis vaid seda, et kõrvalkulud 862,76 eurot on kirja

koostamise ajaks tasutud, soovib peatada rendilepingu ja arvete väljastamise ja tegi

ettepaneku lepingu peatamiseks, mitte lõpetamiseks. Hageja vastas 10.11.2022 kostjale (dtl

83), et leping on 03.11.2022 lõppenud ja ning palus tasuda kogu võla jäägi 97529,56 eurot

hiljemalt 24.11.2024. Viidatud hageja kirjavahetus ei kinnita seda, et hageja oleks nõustunud

kostja ettepanekuga lepingut muuta VÕS § 13 lg 1, 2 järgi muus vormis kui kirjalikult,

vastupidiselt on hageja sellest keeldunud. Nii on kostja väited lepingu muutmisest

tõendamata ja pole õiged.

Hageja väitis, et kostja jäi võlgu renti 77500,80 eurot perioodi 17.02.2021-15.09.2022 eest.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvetega, sellel perioodil pidi kostja maksma renti

kokku 77500,80 eurot (olevad arved hagiavalduse lisaks 12-31, dtl 90-109). Kostja pole

tõendanud, et viidatud perioodi eest oleks rendivõlg 77500,80 eurot tasutud. Kohus märgib,

et hageja on tõendanud ka ülalviidatud kostja 02.11.2022 e-kirjaga, et tal ei olnud

vastuväiteid rendivõlale (kõrvalkulud 862,76 eurot on väidetavalt tasutud; hageja ei nõua

seda hagis). Kuna kostja pole tõendanud, et pooled sõlmisid kokkulepe rendi

mittemaksmiseks ning kostja pole ka oma 02.11.2022 kirjas rendivõla olemasolu ja suurust

vaidlustanud, on hageja 20.10.2022 kirjaga ja kostja 02.11.2022 vastusega ning esitatud

rendiarvetega tõendatud, et kostjal oli lepingu p 3.1 järgi kohustus tasuda ajavahemiku

17.02.2021-15.09.2022 eest renti kokku 77500,80 eurot VÕS § 76 lg 1, 2, § 271 järgi.

Kostja pole tõendanud, et see on tasutud. Nii on õige ja tõendatud hageja väide, et kostja

rikkus lepingust tulenevat rendi tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271 järgi.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rendivõlga 77500,80 eurot.

Kulude hüvitamise nõue

Lepingu p 5.4.1 järgi on hagejal õigus leping üles öelda, kui rentnikul on tekkinud

võlgnenus enam kui kahe kuu rendi ja kõrvalkulude summa ulatuses. Kohus tuvastas, et

kostja jäi hagejale perioodi 17.02.2021-15.09.2022 eest võlgu renti 77500,80 eurot ja pooled

ei muutnud lepingut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja 20.10.2022 e-kirjaga on

tõendatud, et leping on kostjale ka kohustuse rikkumise tõttu lepingu p 5.4.1, VÕS § 195 lg

1, § 196 lg 1, 2, § 313 lg 1, 2, § 316 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 4 järgi 03.11.2022 üles öeldud.

Lepingu p 5.6 sätestab, et juhul kui üks lepingu pool põhjustab lepingu ennetähtaegse

lõpetamise, siis peab lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjustanud pool maksma teisele

poolele tekkinud kulud kuue kuu renditasu ulatuses kahju hüvitusena 3 (kolme) kuu

rendisumma ülesöeldud rendipindadelt ja kompenseerib muud tekkinud ja tõestatud kulud

kuid mitte rohkem, kui 6 (kuue) kuu rendisumma ulatuses.

6 (11)

Hageja esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest 12.11.2020 nähtub (dtl 594), et kostja

töötaja I.Q on läbirääkimiste käigus selgitanud hagejale, millele peab rendipind vastama, et

kostjal oleks võimalik rendipinda kasutada sihtotstarbeliseks tootmisprotsessiks. Ta teatas, et

hinna sisse kuulub hageja (kirjas Teie) poolse investeeringuna kanalisatsiooniühenduse

igasugune vorm, peale sadevee kanalisatsiooni; elektrivõimsus peab olema kuni 500 Am,

veevoolu maht peab olema 3000m2/h; põranda katmine peab olema tehtud EPO-ga ja et

kostja investeerib ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisse.

Rendilepingu p 4.2 sätestab, et rentnikule on vajalikud rentniku sihtotstarbeliseks

tootmisprotsessiks: 1. veevarustus min 3000 m3/h; 2. elektrivõimsuse tõstmine 500 Am-ni;

3. põranda katmine EPO-ga (klass R9). Seega on pooled lepingus kokku leppinud, et

eelviidatud kulutused tuleb nende tingimuste saavutamiseks teha rendileandjal rentniku

huvides.

Hageja esitas kostja 02.11.2020 e-kirja (dtl 609), milles kinnitas, milline materjal sobib

põranda katmiseks (EPO) ja see on sobiv hinnaga ca 30 eurot m2 (lisaks kumer nurk).

Hageja leidis, et see hind, mida pakkus kostja, oli kallis ning leidis lahenduse Epoehitus OÜ-

lt hinnaga 20,50 eurot/m2, mis nähtub Epoehitus arvest nr 2021/122U 04.01.21

(hagiavalduse lisa 36, dtl 118). Hageja esitas kohtule Digilux arve nr 1302 18.12.2020 ja

Epoehitus arve nr 2021/122U ja vastavate isiku pangakonto väljavõtted, et on tasunud

eelviidatud äriühingutele tööde eest kokku 31802,82 eurot (hagivalduse lisad 33, 36, 37).

Arvetes nähtuvalt on kaetud põrandaid ja tehtud elektritöid (ka materjalid) ning hageja on

tõendanud tööde aktiga 16.12.2020 on tööd ka vastu võtnud ja tööd on tehtud (dtl 89).

Kostja väited, et kulude tegemine on tõendamata ja ebaõige.

Hageja nõuab kulude hüvitamist 15500,16 eurot, kuna on kulutuste hüvitamise nõude

23250,24 eurot oma 09.05.2023 avaldusega kostjale tasaarvestanud kostja deposiiti tasutud

rahanõudega (dtl 122). Kostja ei ole pärast hageja vastava nõude täpsustamist (hageja

15.05.2024 dokument) mingeid vastuväiteid esitanud (18.03.2024 istungi protokoll,

eelmenetluse lõpetamise tähtaeg 30.05.2024). Nii asub kohus järeldusele, et hageja on

tõendanud, et rendipinnale tehtud kulutused 31802,82 eurot on tehtud kooskõlas

rendilepingu p -ga 4.2.3.1-3. Seega saab hageja nõuda kostjalt nende kulude hüvitamist VÕS

§ 76 lg 1, 2 ja lepingu p 5.6 alusel kuu kuue renditasu ulatuses, kuna leping on rentnikule

kohustuse rikkumise tõttu üles öeldud. Viidatud kuue kuu renditasu on p 3.1, 5.6 järgi

23250,34 eurot (3229,20 eurot + tollane käibemaks 20% teeb 3875,04 eurot, 3875,04 eurot

*6=23250,24 eurot). Tasaarvestuse tõttu nõuab hageja kostjalt kulude hüvitamist 15500,16

eurot (arvestades tasaarvestust). Kostja pole mingeid täiendavaid vastuväiteid esitanud ning

kuskilt ei nähtu, et kostja oleks need kulud hüvitanud. Seega on õige ja tõendatud hageja

väide, et kostja rikkus lepingu p 5.6 tulenevat kulude hüvitamise kohustust VÕS § 100

mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1,

§ 108 lg 1, lepingu p 5.6 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kulude hüvitist

15500,16 eurot.

Laoteenuse võlg

7 (11)

Hageja väitis, et pooled sõlmisid lisaks rendilepingule ka suuliselt teenuse lepingu, millega

hageja osutas kostjale laoteenust. Hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja töötaja A.N

23.11.2020 kl 17:33 e-kirjaga, et saatis kostjale (I.Q e-postile) rendilepingu ja selle lisaks oli

ka laoteenuse lepingu projekt koos vastava hinnakirjaga (dtl 482, 519-531, 534). Kostja

vastas 24.11.2020 (dtl 533), et pole jõudnud laolepingut läbi vaadata. Kostja pole väitnud,

et ta oleks laoteenuse lepingu sõlmimise ettepaneku tagasi lükanud või teatanud, et ta teenust

ei soovi. Hageja väitis, et kostja kasutas hageja teenuseid ja tasus ka nende eest, jättes

tasumata vaid ühe arve 28.02.2022 022-0071 1208,27 eurot (dtl 110). Hageja esitas kohtule

kassa sissetuleku orderid 18, 23, 24, 25, 26 06.01.2022 ja 07.01.2022, kostja tellimused

INNORD00005, INNORD00006, INNORD00007, INNORD00008, INNORD00009 ja

saatelehed 2021-007, 2021-005, 2021-006, 2021-008, 2021-009 erinevate kaupade koguste

kohta (15.05.2024 dokumendi lisas 5a-9e, dtl 560-591). Pooltevahelisest e-kirjavahetusest

25.10.2022 nähtub, et kostja pole vaidlustanud laoteenust ja nende maksumust, sh arves nr

022-0071 (28.02.2022, dtl 110, hagiavalduse lisa 32) märgitud teenust ja selle suurust.

Nimelt kirjutas hageja 25.10.2022 e-kirjas kostjale, et kostja on tasunud laoteenuste arvete

eest, osa topelt ja et kostjal jäi veel ettemaks, mida hagejal on võimalik kasutada arve 022-

054 järgi 6 euro tasumiseks ning vaidlusaluse arve 022-0071 (1494,29 euro) tasumiseks 217

euro ulatuses (dtl 592). Kostja vastas 25.10.2022 kl 12:18:16 (dtl 592) et ta nõustub hageja

ettepanekuga arvete tasumiseks ja tasaarvelduseks nagu hageja eelnevalt välja pakkus.

Eelviidatud tõenditega (e-kirjaga lepingu projekti saatmine, saatelehed, sissetulekuorderid,

tellimuskirjad ja 25.10.2022 vastastikune e-kiri tasaarvestuse kohta) on hageja tõendanud, et

pooled sõlmisid 2022.a. novembris suulise laoteenuse osutamise lepingu, kuna kostja on

oma käitumisega (esitanud tellimused, tasunud ositi teenuse osutamise eest tasu, nõustunud

tasaarvestusega) avaldanud TsÜS § 68 lg 3 mõttes tahet vastav laoteenuse leping sõlmida.

Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud kordagi, sealjuures ka vaidlusaluses arves

nr 022-0071 toodud teenuseid, nende kogust ja hinda. Eelviidatud tõenditega ja asjaoluga, et

kostja pole vaidlustanud teenuse hinda, on kohtu arvates pooled saavutatud ka kokkulepe

hageja väidetud teenuse hinnas: väljamineva orderi vormistamise tasu 5 eurot, sissetuleku

orderi vormistamise tasu 5 eurot, laadimise tasu lattu 3,10 eurot/t, laadimine laost välja 3,10

eurot/t ja ka viivise määras 0,1% päevas. Kuna hageja osutas kostjale laoteenust, mille eest

pidi kostja tasuma, siis on poolte vahel 2022.a. novembris sõlmitud VÕS § 8 lg 1, 2, § 613

järgi käsundusleping. Hageja esitas kostjale laoteenuse arve 022-0071 28.02.2022 1494,29

eurot, mis tuli tasuda arvest nähtuvalt 07.03.2022 ning mis on tasumata 1208,27 euro

ulatuses. Seega oli teenuse eest tasu maksmise tähtaeg määratud VÕS § 82 lg 2 lause järgi,

mille kohaselt tuleb kohustus täita võlausaldaja poolt määratud tähtaja jooksul ja mille

hageja andis kostjale esitatud arves. 25.10.2022 e-kirja kohaselt tegi hageja tasaarvestuse

217 euro ulatuses (1494,29-217=1277,29), kuid hageja väidab, et kostjal on tegelikult

tasumata vaid 1208,27 eurot. Kostja ei ole pärast hageja 15.05.2024 täpsustusi mingeid

vastuväiteid esitanud ega esitanud tõendeid, et märgitud summa oleks tasutud. Nimetatud

kaalutlustel leiab kohus, et õige ja tõendatud on hageja väide, et kostja rikkus laoteenuse

osutamise lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Kostja

vastupidised väited on seega ümber lükatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse

8 (11)

täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 621 järgi. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista laoteenuse tasuvõlga 1208,27 eurot.

Viivis

Pooltevahelise rendilepinguga on tõendatud, p-s 7.4 leppisid pooled kokku, et rentlikul

tuleb võlalt tasuda viivist 0,035% päevas. Kohus tuvastas, et laoteenuse lepingus on kokku

lepitud viivise määr 0,1% päevas võlalt. Rendivõla viivis on 17.08.2023 seisuga 16549,13

eurot ja laoteenuse võlalt vastavalt 701,62 eurot (dtl 16,17, hagiavalduse lisad 6a, 6b).

Kostja ei ole viivise arvestust sisuliselt vaidlustanud. Seega on viivisearvestus õige. Kostja

väitis, et viivis on ebamõistlikult suur, kuid pole seda millegagi põhjendanud, miks

majandus-kutsetegevuses tegutsevate ettevõtjate vahelises lepingus ei või viivise määr olla

0,035% ja 0,1% päevas. Kohtu arvates ei ole mainitud viivisemäärad ebamõistlikult suured,

arvestades, et pooled tegutsevad majandus-kutsetegevuses.

Kuna kohus tuvastas, et kostja on jätnud oma rendi-, kulude hüvitamise ja laoteenuse võla

tasumata, rikkudes lepingutest tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, siis on ta ka

kohustuste täitmisega samal ajal viivituses. Nimetatud põhjustel on hagejal õigus nõuda

VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi rendivõlalt viivist 17.08.2023 (hagi

esitamise aeg) seisuga 16549,13 eurot ja laoteenuse võlalt vastavalt 701,62 eurot.

Hagejal on õigus nõuda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi alates

18.08.2023 (hagi esitamisele järgnevast päevast) kulude hüvitamise nõudelt viivist, kuid

mitte määras, milles hageja viivist sellelt hüvitiselt nõuab. Nimelt. Hageja soovib kulude

hüvitise nõudelt viivist 0,1% päevas, kuid kulude hüvitist kui sellist saab hageja nõuda

rendilepingu p 5.6 järgi. Seega saab hageja nõuda ka sellelt võlgnetavalt hüvitiselt viivist

sama lepingu vastava p 7.4 järgi ehk 0,035% päevas mitte 0,1% päevas, kuna viimases

kokkulepet pole. Seega on hageja viivisenõue osaliselt õiguslikult põhjendamata osas, milles

hageja nõuab kulude hüvitise nõudelt (15500,16 eurot) edaspidist viivist 0,1% päevas.

Hagejal on õigus nõuda alates 18.08.2023 kulude hüvitamise võlgnetavalt nõudelt viivist

VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 76 lg 1, 2, TsMS § 367 järgi 0,035% päevas kuni

võlgnetava hüvitise tasumiseni.

Hageja on hagiavalduse resolutsioonis punktis 2 nõudnud edasiulatuvat viivist võlalt

78709,07 eurot 0,035% päevas. Nimetatud summa koosneb rendivõlast 77500,80 eurot ja

laoteenuse võlast 1208,27 eurot. Hagejal on õigus nõuda laoteenuse võlalt tegelikult viivist

0,1% päevas, kuid hageja on, arvestades resolutsiooni punktis 2 märgitut, nõudnud

laoteenuse võlalt viivist edaspidi (77500,80+1208,27) hoopis 0,035% päevas. Märgitu ei

riku kostja õigusi. Seega on hagejal õigus nõuda viivist muult võlgnetavalt põhivõlalt

(78709,07 eurot) alates 18.08.2023 0,035% päevas VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 76 lg 1,

2, TsMS § 367 kuni selle võla tasumiseni.

Kostja pole esitanud tõendeid VÕS § 113 lg 8 ja 162 järgi, mis võimaldaks viivist

vähendada ja seega on tema taotlus viivise vähendamiseks alusetu.

9 (11)

Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele järgmiselt: kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks põhivõlga 78709,07 eurot ja alates 18.08.2023 võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,035%

päevas kuni põhivõla tasumiseni, kulutuste hüvitist 15500,16 eurot ja alates 18.08.2023

võlgnetavalt kulude hüvitiselt viivist 0,035% päevas kuni selle tasumiseni, 17.08.2023

seisuga viivist 17250,75 eurot.

TsMS § 442 lg 5 I lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tagas 24.08.2023 määrusega hagi, mis jääb

käesoleva otsuse täitmist TsMS § 445 lg 5 I lause mõtte kohaselt tagama.

Menetluskulude jaotus, rahaline suurus, tsiviilasja hind

TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks on tehtud otsus

ning lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus leidis, et kulude hüvitiselt viivise nõudmine hagetud määras (0,1%

päevas) pole põhjendatud, mis on terve nõude suhtes marginaalne ja olemuslikult tähendab,

et hagi on praktiliselt terves ulatuses rahuldatud. Nimetatud kaalutlustel pole õiglane jätta

osa menetluskulusid hageja kanda TsMS § 163 lg 1 mõttes ja õiglane on TsMS § 162 lg 4, §

162 lg 1,2 järgi jätta hageja ja kostja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 1, 2, § 144 p 1, 5 § 175 lg 1 järgi on menetluskuludeks lõiv,

kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud, lepingulise

esindaja kulud.

Hageja 04.09.2023 menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 23.11.2023

(kättetoimetamise portaali kaudu), 16.10.2024 nimekiri on kätte toimetatud 17.10.2024

(kättetoimetamise portaali kaudu). Hageja esitas 21.10.2024 kohtule kulude nimekirja osa

õigeid lisasid ja need on kostjale kätte toimetatud 22.10.2024 (kättetoimetamise portaali

kaudu). Kostjal oli õigus vastata hageja menetluskuludele 28.10.2024 (dtl 629, kohtu e-kiri).

Kostja ei ole hageja kuludele vastuväiteid esitanud.

Hageja arvestuse järgi on menetluskulud kokku 8957,50 eurot:



hagiavalduselt tasutud lõiv 2100 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud lõiv 70

eurot;



hagi tagamise määruse täitmisega seotud täituri kulud 100 eurot;



lepinguliste esindajate kulud kokku 6787,50 eurot (8957,50-2100-70) 53,5 tunni eest.

Tunnitasu määr on 125 eurot pluss käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane ja kulud

on arvestatud käibemaksuta.

10 (11)

Asjas oli esitatud hagiavaldus, tõendid, hagi tagamise avaldus, kostja vastused. Seejärel pidi

hageja, tulevalt kostja vastustest ja kohtu selgitustest, täpsustama oma nõude asjaolusid ja

esitama täiendavaid tõendeid. Kohus pidas 2 istungit, millest vaid ühel osales kostja.

Korraldav istung kestis ligikaudu 0,5 tundi (dtl 470) ja kohtuistung ligikaudu 40 minutit (dtl

632). Kostja ei esitanud palju väiteid, kostja ei esitanud tõendeid, kuid kostja väidete tõttu pidi

hageja esitama oma kõigi nõuete tõendamiseks hulgaliselt tõendeid. Hageja ei esitanud

asjakohatud taotlusi ega tõendeid. Kohus leiab, et hageja esindajate töö oli korrektne ja

kooskõlas asja mahuga 53,5 tunni eest (peaaegu 7 8-tunnist tööpäeva), mistõttu esindajate

kulud on nõutud ulatuses põhjendatud. Lepinguliste esindajate tunnitasu määr on kooskõlas

kohtupraktikaga. Asja materjalidest nähtub, et hageja maksis lõivu hagi tagamise avalduselt ja

hagiavalduselt kokku 2100 eurot ning on tasunud hagi tagamise määrusega seonduvalt

täituritasu 100 eurot (ilma käibemaksuta, täitur R. Sepp´a põhitasu väljamõistmise otsus

24.08.2023 nr 027/2023/3824, hageja konto väljavõte, dtl 392, 393). Eeltoodu alusel on

põhjendatud hageja menetluskulud kokku 8957,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 2100 eurot, hagi

tagamisega seotud kohtutäituri tasu ja kulud 100 eurot käibemaksuta ning lepinguliste

esindajate kulud 6787,50 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud 8957,50 eurot tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista ning hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

võlgnetavatelt kuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS §

113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust, kuna need jäävad kostja kanda.

TsMS § 122 lg 1, 2, 4, § 124, § 133 lg 1, 2, § 134 lg 1 järgi on käesoleva tsiviilasja hind

hageja esitatud avalduse järgi 127172,60 eurot ((võlanõue 78709,07 eurot + hüvitise nõue

15500,16 eurot + viivisenõue 17250,75 eurot + edaspidine viivisenõue 10055,08 eurot

(78709,07*365*0,035%) + edaspidine viivisenõue 1657,558 eurot (15500,16*365*0,1%)).

(digitaalne allkiri)

Kohtunik

11 (11)