2-23-150820/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-150820

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ (A.G., V.M., M.A., S.R., K.P., H.M.,

I.L., K.L., K.J., E.P., M.M., L.U., L.P., R.R., E.M.,

R.J. ja T.J.) hagi TAILWIND HAVAYOLLARI

A.S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

755,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood14065010, asukoht

Pärnu mnt 141, Tallinn 11314)

Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (e-post: xxx)

Kostja: TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. (asukoht

Mah. Atatürk Cad. Dtm Sitesi A2 Blok Apt. No:

10/395, 34149 Bakirköy, Istanbul, Tügi)

Kostja lepinguline esindaja: Heiki Tulk (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Mõista kostjalt TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.-lt hageja Lennuabi OÜ kasuks

välja võlgnevus 755,16 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Mõista kostjalt TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.-lt hageja Lennuabi OÜ kasuks

välja menetluskulud 1393,33 eurot.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. OÜ Lennuabi esitas Harju Maakohtule hagi TAILWIND HAVAYOLLARI A.S vastu,

milles palus mõista välja TAILWIND HAVAYOLLARI A.S-lt Lennuabi OÜ kasuks

võlgnevus kokku summas 755,16 euro ja jätta menetluskulud TAILWIND HAVAYOLLARI

A.S kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt A.G., V.M. broneering 3007233, M.A. broneering

3004871, S.R., K.P., H.M. broneering 3007229, I.L., K.L. broneering 2999525, K.J., E.P.

broneering 3006104, M.M., L.U., L.P. broneering 3005806, R.R., E.M. broneering 3006354,

R.J., T.J. broneering 3007290 reisisid 03.06.2023 TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.

(edaspidi kostja) opereeritaval lennul TWI146 suunaga Tallinn-Antalya. Lend TWI146

suunaga Tallinn-Antalya pidi saabuma 03.06.2023 kell 07:29, kuid saabus hilinemisega

03.06.2023 kell 10:45, seega lend hilines üle 3 tunni. Lennu vahemaa suunaga Tallinn-

Antalya vahel on 2 537,39 km.

3. Eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis

tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400

eurot. Kõik 17 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi

hageja).

4. Hageja esitas 15.12.2023 TAILWIND HAVAYOLLARI A.S vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi 2-23-150820) nõudes 7746,71 euro hüvitamist (põhinõue

EU 261/2004 alusel 6800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 680 eurot, riigilõiv

avalduselt 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot, viivis põhinõudelt 16.12.2023 kuni 18.12.2023

summas 6,71 eur). Nõudele lisandus jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt:

põhinõue – 0,032877% päevas summalt 6800 eurot alates 19.12.2023 kuni nõude tasumiseni.

5. Kostja esitas 25.01.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles vaidles vastu kogu

ulatuses sissenõudmiskuludele 680 eurot ja viivisenõudele.

6. Kostja tasus 16.01.2024 põhinõude summas 6800 eurot ning 31.01.2024 menetluskulud 20

eurot ja riigilõivu 240 eurot, kuid ei tasunud sissenõudmiskulusid summas 680 eurot ja viivist

summas 75,16 eurot.

7. Kohus andis 02.02.2024 asja üle hagimenetlusse ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

21.05.2024 .

8. Kostja tunnistas maksekäsu kiiremenetluses hageja põhinõuet 03.06.2023 lennu TWI146

suunaga Tallinn-Antalya 17 reisija (A.G., V.M., M.A., S.R., K.P., H.M., I.L., K.L., K.J., E.P.,

M.M., L.U., L.P., R.R., E.M., R.J., T.J.) osas summas 6800 eurot, menetluskulude nõuet

summas 20 eurot ja riigilõivunõuet summas 240 eurot ning eelnimetatud summad hagejale

tasunud. Seega puudub vaidlus selle üle, et hagejal oli EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige

1 punkti b) alusel põhinõue summas 6800 eurot kostja vastu 17 reisija osas.

9. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 17 reisija osas sissenõudmiskulusid

summas 680 eurot ning viiviseid 03.06.2023 lennu TWI146 17 reisijate hüvitisenõudelt 6800

eurot alates maksekäsu avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni

16.01.2024 summas 75,16 eurot.

10. Hageja põhinõue oli 6800 eurot (17 reisijat x 400 eur hüvitis reisija kohta). Hagejal on

õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024. Seega on hageja viivisenõue

põhjendatud kogusummas 75,16 eurot.

11. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu 17 reisija nõuded tulenevalt EU

261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punktist b) summas 6800 eurot (17 x 400 eurot reisija

kohta), millise nõude kostja ka tasus. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab sissenõudmiskulude

hüvitamise majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt järgmiselt – kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 680

eurot (17 reisijat x 40 eurot). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). VÕS § 113¹ lg 1 mõte oli

panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma

erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju.

12. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja

tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kostja on viivisenõudega 03.04.2024 nõustunud. Hageja

on 25.01.2024 saatnud kostjale e-kirja, milles selgitas millest tuleneb hageja õigus küsida

viivist ning sissenõudmiskulusid, püüdes nii leida lahendust hagiga kohtusse pöördumata.

13. Eelnimetatut kokku võttes ei ole kostja hagejale tasunud 03.06.2023 lennu TWI146 8

reisijate hüvitisenõudelt 6800 viiviseid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud

kogusummas 75,16 eurot ja sissenõudmise kulusid VÕS § 113¹ lg 1 alusel 680 euro (17

reisijat x 40 eur) ulatuses.

KOSTJA SEISUKOHT

14. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.

15. Kostja vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 03.06.2023. a Tallinn Antalya lend

TWI146 hilines sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel õigus saada hüvitist.

16. Kostja on tasunud hageja kaudu kõigile tema poolt esindatud lennureisijatele määruse nr

261/2004 alusel ettenähtud hüvitise, menetluskulud ja riigilõivu.

17. Kostja oli valmis tasuma reisijatele hüvitist määrus nr 261/2004 alusel kohtuväliselt ja

pole keeldunud selle tasumisest. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna hageja ei olnud

kohtuväliselt tõendanud, et: tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt

registreerunud lennule.

18. Euroopa Komisjon on 09.03.2017 andnud juhise määrus nr 261/2004 alusel hüvitise

nõudmiseks. Viidatud juhise punktis 2 on toodud nõue, et juhul kui reisijat esindab hüvitise

nõudmisel kolmas isik, siis peab ta olema suuteline esitama selge volikirja koos ID-kaardi või

passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks) (Euroopa Komisjoni juhis on toodud vastuse Lisas

1). Hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale tema poolt esindatud reisijate

passe ega isikutunnistuste koopiaid, mistõttu puudus kostjal kindlus, kas hagejal on õigus

esindada reisijat.

19. Hageja ei ole esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist olulist dokumenti (pardakaarti), mis

tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt.

20. Nimelt sätestab määruse nr 261/2004 artikkel 3 p 2a, et antud määrust kohaldatakse

reisijate suhtes, kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub

registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on

kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte

hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega.

21. Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud

veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele.

22. Kostja leiab, et kuna hageja ei olnud esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist reisijate

esindamise õiguse ja reisijatel hüvitise õiguse olemasolu tõendeid, siis ei olnud hageja teinud

enda poolt kõike, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt ning vältinud täiendavate

menetluskulude tekkimist. Hageja põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt õigusnõustajate ja

õigusbüroode tegevus (EMTAK kood 69102) ning nende kodulehel toodud info kohaselt on

spetsialiseerutud just reisijate esindamisele lennureiside hilinemise eest hüvitise nõudmisel.

Seetõttu oleks hageja pidanud teadma mida on tarvis lennuettevõttele esitada Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmisel.

23. Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke

tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS §

113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele

VÕS § 1131 lg 1 alusel.

24. Kui hageja oleks esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist määruse nr 261/2004 alusel

hüvitise nõudmiseks kõik vajalikud dokumendid, siis oleks kostja tasunud hüvitise

kohtuväliselt ja puudus vajadus kohtusse pöördumiseks.

25. Kostja leiab, et hageja ei ole käitunud oma õiguste teostamisel heauskselt nagu nõuab

TsÜS § 138. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole lubatud oma õiguse teostamine selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

27. Kohus tuvastab järgmised asjaolud:



A.G., V.M., M.A., S.R., K.P., H.M., I.L., K.L., K.J., E.P., M.M., L.U., L.P., R.R.,

E.M., R.J., T.J. reisisid 03.06.2023 TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. (edaspidi

kostja) opereeritaval lennul TWI146 suunaga Tallinn-Antalya (dtl 33-76).



Lend TWI146 suunaga Tallinn-Antalya pidi saabuma 03.06.2023 kell 07:29, kuid

saabus hilinemisega 03.06.2023 kell 10:45, seega lend hilines üle 3 tunni. Lennu

vahemaa suunaga Tallinn-Antalya vahel on 2 537,39 km (dtl 76, 128).



Kuna lennu TWI146 puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni, siis tekkis reisijatel

tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel

hüvitist 400 euro (dtl 128).



Kõik 17 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi

hageja) (dtl 79-109).



Hageja esitas 15.12.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7746,71 euro

hüvitamiseks (põhinõue EU 261/2004 alusel 6800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt

isikult 680 eurot, riigilõiv avalduselt 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot, viivis

põhinõudelt 16.12.2023 kuni 18.12.2023 summas 6,71 eurot. Nõudele lisandus

jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: põhinõue – 0,032877% päevas

summalt 6800 eurot alates 19.12.2023 kuni nõude tasumiseni (dtl 110-112).



Kostja esitas 25.01.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles vaidles vastu

kogu ulatuses sissenõudmiskuludele 680 eurot ja viivisenõudele (dtl 115-116).



Kostja tasus 16.01.2024 põhinõude summas 6800 eurot ning 31.01.2024

menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu 240 eurot. Kostja ei tasunud sissenõudmiskulusid

summas 680 eurot ja viivist summas 75,16 eurot.

28. Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud

summas 680 eurot ja viivise summas 75, 16 eurot.

29. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe

või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu

(veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida

hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja

peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate

vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles

seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud

teisiti.

30. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte

kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest

üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu

lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt

loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest

ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

31. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014

määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille

artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni

1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

32. Määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude

tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on

kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni

lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid

vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse

sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või

kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

33. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tunnistas maksekäsu kiiremenetluses hageja

põhinõuet 03.06.2023 lennu TWI146 suunaga Tallinn-Antalya 17 reisija (A.G., V.M., M.A.,

S.R., K.P., H.M., I.L., K.L., K.J., E.P., M.M., L.U., L.P., R.R., E.M., R.J., T.J.) osas summas

6800 eurot, menetluskulude nõuet summas 20 eurot ja riigilõivunõuet summas 240 eurot ning

eelnimetatud summad on hagejale tasunud. Seega puudub vaidlus selle üle, et hagejal oli EU

261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel põhinõue summas 6800 eurot kostja

vastu 17 reisija osas.

34. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 17 reisija osas sissenõudmiskulusid

summas 680 eurot ning viiviseid 03.06.2023 lennu TWI146 17 reisijate hüvitisenõudelt 6800

eurot alates maksekäsu avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni

16.01.2024 summas 75,16 eurot.

35. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks

loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS

§ 113 lg 1 ls 2). VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot.

36. Kostja vaidleb sissenõudmiskulude ja viivisenõudele vastu tuues põhjenduseks asjaolu, et

kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on

õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule.

37. Kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget

volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks) viidates Euroopa

Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja

andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses

lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ punktile 2. Kohus ei nõustu kostja

käsitlusega. Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi

tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste

tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ punktis 2 tuleneb,

et „õiguse üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks

kohtus või kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni

teine isik või üksus. Taotluse korral peab nõudeid haldav üksus esitama allkirjastatud volikirja

koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks).“ (dtl 130 -132). Seega ütleb juhis

üheselt ja selgelt, et volikirja koos isikut tõendava dokumendiga peab mõni teine isik või

üksus (käesoleval juhul hageja), esitama üksnes taotluse korral. Juhisest ei tulene, et nõude

edastamise korral oleks hageja pidanud esitama lisaks reisijate isikut tõendavate dokumentide

koopiad.

38. Vaidlust pole selle üle, et hageja pöördus 03.06.2023 lennu TWI146 suunaga Tallinn-

Antalya 17 reisija nõudega kostja poole juulis 2023. Samuti pole vaidlust selle üle, et kostja

hageja nõudele ei reageerinud ega esitanud hagejale taotlust reisijate ID-kaardi või passi

koopia saamiseks. Kuna kosja ei vastanud hageja nõudekirjale ja ei esitanud hageja taotlust

reisijate ID-kaardi või passi koopia saamiseks, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et

viimane ei ole esitanud kostjale reisijate ID-kaardi või passi koopiat.

39. Kostja heidab hagejale samuti ette, et hageja ei esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist

olulist dokumenti (pardakaarti), mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule

õigeaegselt. Samuti toob kostja välja, et hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute

pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr

261/2004 kuulub kohaldamisele.

40. Määruse nr 261/2004 artikkel 3 p 2a sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate

suhtes, kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele

ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas

elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit

enne teatavaks tehtud väljumisaega.

41. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tasus 16.01.2024 põhinõude summas 6800 eurot

ning 31.01.2024 menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu 340 eurot. Seega sai kostja veenduda

hageja poolt esitatud andmete - lennuaeg ja suund, reisija(te) nimi, broneeringu numbrit, mis

on kompensatsiooni põhjus (hilinemine tundides, tühistamine) alusel, et reisijatel oli õigus

hüvitisele. See viitab sellele, et kostja sai esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida

lennu broneeringut, reisija nime, lennule registreerimist ja seda kas reisija(te)l on õigus

hüvitisele ning ei vajanud pardapasse hüvitise välja maksmiseks.

42. Seega on kohtu hinnangul kostja etteheited selle osas, et hageja ei esitanud koos hüvitise

taotlusega kostjale reisijate pardapasse käesoleval juhul otsitud. Juhul kui kostjal oleks olnud

kahtlus selle osas, et hüvitist taotlevad reisijad ei olnud registreerinud lennule õigeaegselt ega

ilmunud registreeritud lennule õigeaegselt, siis ei oleks kostja tasunud hagejale 16.01.2024

põhinõuet summas 6800 eurot, vaid oleks esitanud vastuväite ja palunud hagejal esitada

pardakaardid. Seda kostja aga ei ole teinud.

43. Kostja on vastuväites välja toonud Euroopa Kohtu on 25.01.2024 lahendi C-474/22

Laudamotion GmbH versus flightright GmbH, milles kohus on kostja hinnangul leidnud

järgmist - määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et lennureisija

peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamiseks juhul, kui

lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või

rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis

registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde

lennujaama. Kohus märgib, et eelnimetatud Euroopa Kohtukohtu 25.01.2024 lahend C-

474/22 oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva lennu pardale, mis hilines

sihtkohta 3 tundi ja 32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist lennu eest mille pardale ta ei

läinud. Kohus vaagis küsimust kas reisija, kelle lend hilines üle 3 tunni, oleks pidanud

ilmuma väljumise värvavasse registreerumisele ja leidis, et isegi kui reisija teeb registreeringu

veebis (ing. keeles online check-inn), siis hoolimata lennu pikaajalisest hilinemisest tuleb

reisijal ilmuda väljumise väravasse registreerimisele. Kostja on tõlgendanud antud

kohtulahendit ebaõigesti ja leidnud, et tegemist on kohtuasjaga, mis räägib pardapassi välja

võtmisest, kuid tegelikkuses pole viidatud kohtuotsuses midagi tegemist pardapassidega ja see

ütleb üheselt ja selgelt, et reisija peab ilmuma väljuva lennu registreerimisele ja olema

hilineval lennul, ning selline registreering tehakse vahetult enne pardale minekut väravas ning

selle kohta ei saa reisijad esitada tõendeid.

44. Kohus nõustub hagejaga, et kostja pole tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei

ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele. Vastupidi kostja on kõigile reisijatele

hüvitise välja maksnud. Seega on kostja etteheited hagejale seoses pardakaartide esitamata

jätmisega alusetud.

45. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lennu TWI146 reisijate hüvitisenõudelt 6800

eurot viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude

tasumiseni 16.01.2024 summas 75,16 eurot. Viivise arvutamisel on hageja kasutanud

www.viivisekalkulaatror.ee, põhisumma 6800 eurot, periood 15.12.2023 kuni 31.12.2023

ning viivis selle perioodi eest on 38,01 eurot ja perioodi 01.01.2024 kuni 16.01.2024 on

arvestatud intressiga 12,5% aastas (allikas: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar,

12 % (8+4,5)) on viivis 37,16 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja viivisearvestusele

vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja hageja viivisearvestus

seaduslik. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024. Seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 75,16 eurot.

46. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

47. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40

kogusummas 680 eurot (17 x 40). VÕS § 113¹ lg 1 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt järgmiselt – kui võlausaldaja võib nõuda

viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS

§ 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama

tegeliku kahju tekkimist. Hageja nõudis viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest VÕS § 113 lõige 2 alusel. Kohus on eelnevalt välja mõistnud kostjalt hageja

kasuks viivise summas 75,16 eurot.

48. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas

hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses, s.o 17 reisijat x 40 = 680 eurot. Eeltoodust

tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 680 eurot.

49. Kokkuvõtteks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 755,16 eurot (viivis summas

75,16 eurot ja sissenõudmisekulud summas 680 eurot).

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

50. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

51. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

52. Hageja esitas 11.11.2024 menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulusid

kokku 1150,00 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot,

millest kostja on tasunud 240 eurot ja õigusabikulud 1505,00 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista ka viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

53. Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja menetluskuludele.

54. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hageja menetluskuludeks on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, millest kostja on tasunud 240 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 5 eurot

väljamõistmine kostjalt.

55. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

56. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt.

57. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul

hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda

lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

58. Hageja lepinguline esindaja on perioodil 15.12.2023—02.02.2024 teinud järgmised

toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus, kostja

vastuväitega tutvumine, kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse).

Toimingud on tehtud maksekäsu kiirmenetluse ajal ning on seotud maksekäsu

kiirmenetlusega. Seega on nimetatud toimingutega seotud lepingulise esindaja kulud

hüvitatavad 20 eurot ulatuses. Kostja on hagejale nimetatud kulu hüvitanud. Seetõttu puudub

alus nimetatud summa veelkordselt kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks.

59. Kohtuasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu arvestades on

hageja lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas põhjendatud. Kõik hageja esindaja

toimingud on menetluskulude nimekirjades esitatud ulatuses vajalikud ning seotud käesoleva

kohtumenetlusega. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 9

tundi ja 55 minutit.

60. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud.

Hageja on kinnitanud, tulenevalt TsMS § 174 lg 10, et on käibemaksukohuslane ning saab

õigusabiteenuselt käibemaksu maha arvata. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku

1388,33 eurot ilma käibemaksuta.

61. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1393,33 eurot

(õigusabikulud 1388,33+riigilõvi 5), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

62. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

63. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik