3-22-2694/32 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-22-2694

Määruse kuupäev

25.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla 28.10.2022. a

otsuse nr 6-10/24731-2 ja 09.12.2022. a vaideotsuse nr

6-12/480-3 tühistamiseks, vangla kohustamiseks

algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus

ja sooritama erinevaid toiminguid ning vangla

tegevuse õigusvastasuse ja erinevate asjaolude

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Arseni Jakovlev

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu väljavõte Arseni Jakovlevi kohta.

2. Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.

3. Jätta läbi vaatamata Arseni Jakovlevi taotlused

asjas tõendite kogumiseks ja asja läbi vaatamiseks

kolmeliikmelises koosseisus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos määruse tõlkega vene keelde

toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Arseni Jakovlev esitas 15.12.2022 Tartu Halduskohtule liitkaebuse Viru Vangla vastu,

milles märkis järgmised nõuded:

1) tunnistada 09.02.2022. a akt nr 6-3/112-1 kehtetuks ja tühiseks;

2) tunnistada akt nr 6-3/903-1 kehtetuks ja tühiseks;

3) tühistada vangla otsused nr 6-10/24731-2 ja nr 6-12/480-3;

4) kohustada vanglat algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus;

5) tuvastada, et kaebaja suhtes koostatud riskihinnang on sisutu;

3-22-2694

6) tuvastada, et riskihinnangu koostamiseks kasutatav 2008. aastal kinnitatud meetod ei ole

kooskõlastatud isikuandmete kaitse seadusega (IKS);

7) kohustada vanglat ümber hindama kaebaja riskitase ja ohtlikkuse aste;

8) kohustada vanglat tegema muudatused kaebaja individuaalses täitmiskavas (ITK)

avavanglasse saamise võimaluse avanemise kuupäeva osas, alates 11.12.2022 seoses

perekondliku olukorraga;

9) tuvastada, et rikkumise tõsiduse astme määramisel on vangla Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) §-de 3 ja 123 alusel kohustatud juhinduma järgmistest Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

otsustest: Khodorkovskiy ja Lebedev vs Venemaa, p 470 ja Mathew vs Holland, lk 202;

10) tuvastada, et üksikvangistusega karistamise praktika rahumeelse keeldumise eest alluda

vangla nõudmistele, sealhulgas asuda tööle, on vastuolus rahvusvaheliste

kinnipidamisstandardite, Euroopa Kohtu otsuste, Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukoha ning Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvusvahelise praktikaga kodaniku- ja poliitiliste õiguste

osas (artikkel 101, mis omakorda rikub artiklit 7), mis omakorda tähendab, et vangla ei järgi

Eesti riigi poolt endale võetud kohustusi, mis tulenevad Maastrichti kokkuleppest, ning rikub

PS §-i 123;

11) tuvastada kaebaja õigus teha muudatusi tema ITK-s;

12) tuvastada, et vangla piirab ebaseaduslikult kaebaja õigusi IKS § 22, § 24 ja § 21 lg 2

alusel;

13) tunnistada PS §-dega 3 ja 123 mittevastavaks riskihinnangute meetod ja kõik aktid, mis

selle juurde kuuluvad;

14) kohustada vanglat lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas;

15) kohustada viima andmete automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga;

16) tuvastada, et vangla meediku tegevus kaebaja 04.11.2022 läbivaatamisel tööst

keeldumisel oli ebakompetentne;

17) tunnistada PS § 15 ning vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel

õigusvastasteks ning PS §-e 3 ja 123 rikkuvateks Eesti riigi poolt vabatahtlikult ratifitseeritud

rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste rikkumine.

Kaebaja palub kohtul koguda täiendavaid tõendeid: nõuda Tallinna Halduskohtult välja

informatsioon selle kohta, et vangla meditsiiniosakonna töötaja vallandati, kuna ta andis

kinnipeetavale kartserist vabastuse (eelnev tõendab, et vangla osutas meditsiiniosakonna

töötajale survet); kohustada vanglat esitama tõendina informatsioon selle kohta, kas kaebaja

oli lisatud keevitaja ametikohale tööle saamise järjekorda (eelnev kinnitab, et vangla sunnib

ilma nähtavate alusteta kaebajat töötama talle mittesobival tööl); nõuda välja

Rahvastikuregistrist informatsioon Ida-Virumaa püsielanike koosseisu ja arvu kohta, kelle

emakeeleks on vene keel, seejuures on vajalik info kõikide püsielanike kohta Ida-Virumaal,

kelle emakeel on vene keel, sõltumata kodakondsusest (sellest nähtub, et kaebajale tuleb

väljastada dokumendid vene keeles) ja nõuda videosalvestused S4 osakonna koridorist, millelt

nähtub, et meedik teostab kaebajale läbivaatust ja saab kaebaja probleemist aru.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse raames peatada Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 6-

3/112-1 ja 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 kehtivus ning kohustada vanglat paigutama

kaebaja ümber Tallinna Vangla avavanglaosakonda.

2. Tartu Halduskohus tegi 13.01.2023 määruse, millega muu hulgas tagastas A. Jakovlevi

kaebuse Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/112-1 ja 30.11.2022. a käskkirja nr 6-

3/903-1 tühistamise nõuetes (resolutsiooni punkt 3) ning jättis A. Jakovlevi esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 7). Kohus märkis veel, et kaebuse

punktides 1.10 ja 1.11 esitatud tuvastamisnõuded (vt määruse punkti 1 alapunktid 9 ja 10),

milles kaebaja palub tuvastada, et rikkumise tõsiduse astme määramisel tuleb vanglal

3-22-2694

juhinduda erinevatest EIK otsustest ning rahumeelse keeldumise eest alluda vangla

nõudmistele üksikvangistusega karistamise praktika on vastuolus nt Euroopa Kohtu otsustega

jmt on hõlmatud kaebuses esitatud vangla 09.02.2022. a ja 30.11.2022. a käskkirjade

tühistamise nõuetega. Sellest tulenevalt ei käsita kohus eelnimetatud tuvastamisnõudeid

eraldiseisva kaebuse nõuetena, vaid arvestab neid kaebuse põhjendustena

distsiplinaarkaristuste liigi ja määra kohta. Ka kaebuses esitatud nõuet tuvastada, et vangla

meediku tegevus kaebaja 04.11.2022 läbivaatamisel tööst keeldumisel oli ebakompetentne (vt

määruse punkti 1 alapunkt 16), ei ole kohtu arvates põhjendatud käsitada eraldiseisva

tuvastamisnõudena, kuivõrd kohus saaks hinnata meediku tegevuse õiguspärasust vangla

30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamise nõude raames.

3. A. Jakovlev esitas 24.01.2023 kohtule kaebuse täienduse, milles märgib, et kohtu

tõlgendus 13.01.2023. a määruse punktis 7, mille kohaselt ei käsita kohus kaebuse punktides

1.10 ja 1.11 esitatud nõudeid eraldiseisva kaebuse nõuetena, vaid arvestab neid kui kaebuse

põhjendusi distsiplinaarkaristuste liigi ja määra kohta, ei vasta kaebaja tegelikule tahtele.

Kaebaja palub need nõuded läbi vaadata eraldiseisvatena, aga mitte käskkirjade nr 6-3/112-1

ja nr 6-3/903-1 tühistamise nõuete raames. Vangla rikub süstemaatiliselt kaebaja õigusi

distsiplinaarkaristuste liigi ja määra osas. Vanglas eksisteerib praktika, vastavalt millele

toimuvad osutatud rikkumised ka tulevikus. Seetõttu tuleb tuvastamisnõuded lahendada, sest

need mõjutavad kaebaja õigusi nii avalduse esitamise ajal kui ka tulevikus ning mitte ainult

käskkirjade nr 6-3/112-1 ja nr 6-3/903-1 puhul. Tuvastamisnõude rahuldamisel saab kaebaja

nõuda kõikide enda karistuste annulleerimist ja kaitsta ennast tulevikus vanglarežiimi

kuritegeliku omavoli eest. Samuti palub kaebaja tuvastada meediku tegevuse õigusvastasuse.

Kaebaja palub koopiat tema esialgsest avaldusest ja selle tõlget eesti keelde, kontrollimaks

tõlke vastavust originaalile.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja

vaidluse eseme. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades

13.01.2023. a

kohtumäärusega kaebuse osalist tagastamist ning kaebaja 24.01.2023. a kaebuse täienduses

välja toodud seisukohti, märgib kohus kaebuse nõuetega seonduvalt järgmist. Kohtu

hinnangul on olnud kaebaja põhieesmärk see, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tallinna

Vangla avavangla osakonda. Seejuures on kaebaja väljendanud ka rahulolematust tema suhtes

koostatud ITK-ga ning riskihinnanguga ja selles märgitud ohutasemega. Kaebaja on kaebuses

esitanud erinevaid nõudeid, kuid kõige selgemini mõistetavad nõuded on Viru Vangla

28.10.2022. a otsuse nr 6-10/24731-2 ja 09.12.2022. a vaideotsuse nr 6-12/480-3 tühistamise

nõuded ning vangla kohustamise nõue algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus.

Veel on kaebaja taotlenud Viru Vangla kohustamist erinevate toimingute sooritamiseks (nt

ümber hindama kaebaja riskitase ja ohtlikkuse aste, muutma kaebaja ITK-s märgitud

avavanglasse saamise võimaluse kuupäeva; lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud

karistuste osas; viima andmete automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga) ning erinevate

vangla tegevuste ja asjaolude õigusvastasuse tuvastamiseks (nt et riskihinnang on sisutu ja

selle koostamiseks kasutatav meetod ei ole kooskõlas IKS-ga ega PS-ga; kaebajal on õigus

teha ITK-s muudatusi; vangla piirab ebaseaduslikult kaebaja õigusi IKS alusel; vangla on

rikkumise tõsiduse astme määramisel kohustatud juhinduma EIK asjakohasest praktikast;

üksikvangistusega karistamine rahumeelse tööle asumisest keeldumise eest on vastuolus

rahvusvaheliste kinnipidamisstandarditega ning Eesti riik on VangS § 63 lg 1 p 4 ja lg 4

kohaldamisel rikkunud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi; 04.11.2022. a Viru

Vangla meediku tegevus oli ebakompetentne ja õigusvastane). Seega on käesolevas asjas Viru

3-22-2694

Vangla vastu esitatud tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõuded vastavalt HKMS § 37 lg

2 p-dele 1, 2 ja 6.

5. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal,

et kaebus kohustamisnõuete osas tuleb tagastada.

6. Kaebaja kaebuse põhieesmärgiks oli, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tallinna

Vangla avavangla osakonda. Kohtule kaebuse esitamise hetkel viibis kaebaja Viru Vanglas,

kuid praeguseks on ta ümber paigutatud Tallinna Vanglasse (vt kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu väljavõtet, mille kohus võtab asja

materjalide juurde). Seega Viru Vangla otsustused kaebaja suhtes teise vanglasse

ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise kohta ei avalda praegu mingit mõju kaebaja

õigustele ning vastustaja ei saa anda kaebaja suhtes haldusakte või teha toiminguid.

6.1. Kohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium selgitas 13.02.2023. a määruses asjas nr

3-21-1360 (p 12.1), et kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga.

Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse ammendumise juhul,

kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste

kaitsele. Sellises olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse

rahuldamisega ei oleks enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121 lg 2 p 2).

6.2. Kohustamisnõue on suunatud tulevikku. Kuivõrd kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas,

vaid on ümber paigutatud Tallinna Vanglasse, ei ole kaebus kohustamisnõudes kaebaja

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse enam eesmärgipärane. Teisisõnu ei saa Viru Vangla

(isegi vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse tühistamise korral) enam otsustada selle üle, kas

kaebaja suhtes on põhjendatud algatada tema ümberpaigutamise menetlus ning kohus ei saa

ka Viru Vanglat enam kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kui kaebajal on ka

käesoleval hetkel soov, et ta paigutataks Tallinna Vangla avavangla osakonda, on tal õigus

esitada taotlus sellesisulise menetluse algatamiseks Tallinna Vanglale. Ka kaebuses esitatud

teised kohustamisnõuded Viru Vangla vastu (kohustada vanglat ümber hindama kaebaja

riskitase ja ohtlikkuse tase; muutma ITK-s märgitud avavanglasse saamise võimaluse

kuupäeva; lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas; viima andmete

automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga), ei saa enam olla eesmärgipärased, kuivõrd

vanglal puudub võimalus kaebaja suhtes otsustuste tegemiseks ja/või juba tehtud otsustuste

muutmiseks ja/või tühistamiseks.

6.3. Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole ka

kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et kohus ei ole

kaebust menetlusse võtnud, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2

p 2 alusel.

7. Kohus tagastab kaebuse tühistamisnõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal

puudub pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja

esitatud kohustamisnõuete rahuldamine (algatada kaebaja suhtes tema Viru Vanglast Tallinna

Vangla avavanglasse ümberpaigutamise menetlus ja sooritada erinevaid muid toiminguid) ei

ole kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise tõttu võimalik. Sel juhul ei riku kaebaja

õigusi ka Viru Vangla 28.10.2022. a otsus nr 6-10/24731-2, millega vangla jättis rahuldamata

kaebaja 14.09.2022. a taotluse tema Tallinna Vangla avavanglasse paigutamise menetluse

alustamiseks, ega 09.12.2022. a vaideotsus nr 6-12/480-3. Kaebajal puudub nende otsuste

vaidlustamise õigus HKMS § 44 lg 1 alusel ehk nende vaidlustamine ja neile kohtu poolt

õigusliku hinnangu andmine ei ole enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

3-22-2694

8. Kaebuses esitatud erinevad õigusvastasuse tuvastamise nõuded tuleb samuti tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 44 lg-st 1 järeldub, et

tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka Riigikohtu

14.02.2023. a otsus asjas nr 3-19-2164, p 17). Kaebaja esitatud tuvastamisnõuded on vähemalt

osaliselt abstraktsed ning kaebajal puudub kaebeõigus selliste nõuete esitamiseks (nt

tuvastada, et kinnipeetava rikkumise tõsiduse astme määramisel on vangla PS § 123 ja § 3

alusel kohustatud juhinduma EIK otsustest, või tuvastada, et rahumeelse keeldumise eest

üksikvangistusega

karistamise

praktika

on

vastuolus

rahvusvaheliste

kinnipidamisstandarditega, Euroopa Kohtu otsustega, CPT seisukohtadega ja ÜRO

rahvusvahelise praktikaga kodaniku- ja poliitiliste õiguste osas). Kohus märgib, et vanglal on

juba iseenesest kohustus lähtuda enda tegevuses erinevatest õigusaktidest. Samuti ei saa

kohus lahendada üldist õigusvastasuse tuvastamise nõuet, vaid saab hinnata vangla tegevuse

õiguspärasust konkreetse haldusakti ja/või toimingu vaidlustamisel. Seega ka nt kaebaja

soovitud vangla meediku 04.11.2022. a tegevuse õiguspärasuse hindamine eraldiseisvalt ei ole

kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sh ka mitte preventiivsel

eesmärgil, nagu kaebaja on 24.01.2023. a kaebuse täienduses välja toonud. Ka kaebaja

soovitud riskihinnangu ja ITK koostamist puudutavate asjaolude eraldiseisev tuvastamine ei

saa olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus saaks hinnata vastavaid kaebaja väiteid

riskihinnangu ja ITK alusel tehtud vangla otsustuste õiguspärasuse hindamise raames.

Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuses esitatud tuvastamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

9. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotluseid tõendite

kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. Samal põhjusel jätab kohus läbi

vaatamata kaebaja taotluse asja lahendamiseks kolmeliikmelises kohtukoosseisus.

10. Arvestades, et käesolevaks ajaks on kaebajal eelduslikult võimalik tutvuda kaebuse ja

kaebuse tõlkega e-toimiku vahendusel, ei pea kohus põhjendatuks kaebajale tema soovitud

ärakirjade väljastamist. Kui kaebajal on siiski jätkuv soov taotletud ärakirjade paberkandjal

saamiseks, saab ta esitada kohtule uue taotluse ja põhjendada vastavat vajadust.

(allkirjastatud digitaalselt)