2-24-3745/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3745

Tsiviilasi

Julianus Inkasso osaühingu hagi P.W vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1499.81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Julianus Inkasso osaühing (registrikood 10686553,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-

post xxx);

kostja P.W (isikukood XXX, elukoht xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt P.W-lt (isikukood XXX) hageja Julianus Inkasso osaühingu

(registrikood 10686553) kasuks välja krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlg 998.11

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30.29 eurot.

3. Mõista kostjalt P.W-lt (isikukood XXX) hageja Julianus Inkasso osaühingu

(registrikood 10686553) kasuks välja viivis alates 06.03.2024 kuni põhinõude

summas 998.11 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras.

4. Jätta Julianus Inkasso osaühingu (registrikood 10686553) hagi P.W’e (isikukood

XXX) vastu rahuldamata intressi 65.43 eurot ja viivise 137.39 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 16% ulatuses Julianus Inkasso osaühingu (registrikood

10686553) kanda ja 84% osas P.W (isikukood XXX) kanda.

2-24-3745

6. Mõista kostjalt P.W-lt (isikukood XXX) hageja Julianus Inkasso osaühingu

(registrikood 10686553) kasuks välja menetluskulud 84% ulatuses s.o summas

403.20 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal P.W’el (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Julianus Inkasso OÜ esitas 06.03.2024 hagiavalduse P.W vastu võlgnevuse nõudes,

millega hageja palub kostjalt välja mõista krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus

998.11 eurot, intress 65.43 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 167.68 eurot, viivis 0,06% päevas arvestatuna 998.11 eurolt alates 06.03.2024 kuni

võlgnevuse lõpliku tasumiseni, riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja LHV Pank AS vahel 12.05.2018 sõlmitud

krediitkaardi leping, krediidilimiidiga 500 eurot. 31.10.2019 sõlmiti uus krediitkaardi leping,

millega suurendati krediidilimiiti 1000 euroni. Krediitkaart pidi lõppema 2021. a mais, kuna

kõik kontrollid läbiti positiivse tulemusega, uuendati kaart automaatselt järgnevaks kolmeks

aastaks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles LHV Pank AS

lepingu üles 29.05.2023.

LHV Pank AS loovutas 29.06.2023 kostja vastase nõude Intrum Investment No. 2 DAC-le,

kes loovutas 13.08.2023 nõude aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS

(ühendatav ühing, registrikood 10036074) ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing,

registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena

Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb

ühinemisel ühendatava (ehk Julianus Portfolio AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle

ühendavale (Julianus Inkasso OÜ-le) ühingule.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja

sai kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandja andmeid kliendilt endalt,

sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse

2-24-3745

kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega järgmised

andmed: eesnimi; perekonnanimi; dokumendi nr; e-post; telefon; haridustase;

perekonnaseis; ülalpeetavad; tegevusala; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumm.

Krediidiandja on kliendi sissetulekuid kontrollinud Eesti Väärtpaberikeskusest. Kliendi

konto väljavõtte andmetel oli kliendi poolt taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu keskmine

palk 12.05.2018 sõlmitud krediitkaardi lepingu puhul 800 eurot ja 31.10.2019 sõlmitud

lepingu puhul 929 eurot. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii

välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest

(krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et

kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees

negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine

kliendil puudub. Tulenevalt eeltoodust on krediidiandja AS LHV Pank poolt esitatud

taotluse analüüsimise tulemusena jõudnud otsuseni, et klient on krediidivõimeline, sh on

krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid.

17.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

02.07.2024 esitas hageja nõude täpsustuse, milles tõi välja, et 31.10.2019 sõlmitud

krediitkaardi lepingu kehtivuse aeg pidi lõppema mai 2021. Kostja soovis jätkata

krediidilimiidi kasutamist, mistõttu sõlmiti 06.05.2021 uus krediitkaardi leping

lõpptähtajaga 30.04.2024.

Hageja lisab krediidikonto väljavõtte, kust nähtub krediidi kasutamine ja tagastamine

perioodil 12.05.2018-30.05.2023. Kokku on kostja kasutanud krediiti 5066.82 eurot ja

arvestades tasumised 4068.71 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk ikka 998.11

eurot ehk maksed on arvestatud põhiosa katteks ning kostja võlgneb ka ümberarvestuse

kohaselt 998.11 eurot.

24.09.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

24.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 01.10.2024 TsMS § 313 ja § 322 lg 1

alusel.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

2-24-3745

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

2-24-3745



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidiandja sai kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandja andmeid kliendilt

endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti

arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega

järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; dokumendi nr; e-post; telefon; haridustase;

perekonnaseis; ülalpeetavad; tegevusala; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumm.

Krediidiandja on kliendi sissetulekuid kontrollinud Eesti Väärtpaberikeskusest. Kliendi

konto väljavõtte andmetel oli kliendi poolt taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu keskmine

palk 12.05.2018 sõlmitud krediitkaardi lepingu puhul 800 eurot ja 31.10.2019 sõlmitud

lepingu puhul 929 eurot. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii

välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest

(krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et

kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees

negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine

kliendil puudub.

Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi

päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kontrollinud

kliendi eelnevat maksekäitumist, kuid tegelike kohustuste suurust ei kontrollitud. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja toob välja, et perioodil 12.05.2018-30.05.2023 on kostja kasutanud krediiti 5066.82

eurot ja arvestades tasumised 4068.71 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 998.11

eurot ehk maksed on arvestatud põhiosa katteks ning kostja võlgneb ka ümberarvestuse

kohaselt 998.11 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi

menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja

intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

2-24-3745

6. Krediitkaardi lepingu tingimuste punktis 5.21 on pooled kokku leppinud, et viivise määr

on sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on erakliendi krediitkaardi viivisemäär

lepingujärgne intressimäär.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr, mistõttu tuleb käesolevalt lugeda viivisemääraks VÕS §-s 94

sätestatud määr.

Hageja viivise nõue on perioodil 30.05.2023 - 05.03.2024 põhjendatud summas 30.29 eurot,

vastavalt alljärgnevale arvestusele:

- summa 998.11 eurot, periood 30.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5% aastas, summa

2.19 eurot;

- summa 998.11 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 4% aastas, summas

20.12 eurot;

- summa 998.11 eurot, periood 01.01.2024 - 05.03.2024, viivisemäär 4,5% aastas, 7.98

eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 998.11 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30.29 eurot ning viivis alates

06.03.2024 kuni põhinõude summas 998.11 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagi intressi 65.43 eurot ja viivise 137.39 eurot osas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 1281.22 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1078.40 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 84%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 16% ulatuses

hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.

2-24-3745

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280 + 200) 480 eurot, millest kostja

kanda jääb 84% ehk 403.20 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 2-24-

3745.