3-23-1005/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1005

Haldusasi

Xi kaebus Siseministeeriumi 20.01.2023 otsuse nr 1-24/7

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal

Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siseministeeriumi 20.01.2023 otsusega nr 1-24/7 (dtl 29jj) kohaldati Xile tähtajalist

sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kehtivusajaga 5 (viis) aastat.

-

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 30.12.2022 kirjaga nr 15.7-16/1329-1 Siseministeeriumile

ettepaneku Xile, Aserbaidžaani Vabariigi kodanikule kohaldatud viie aasta pikkuse

sissesõidukeelu muutmiseks kümne aasta pikkuseks sissesõidukeeluks Schengeni territooriumile,

kuna on alust arvata, et isik omab sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega

ning võib ise kuuluda kuritegelikku ühendusse.

-

Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega tunnistati isik süüdi karistusseadustiku § 184 lõike 21 punkti

1 ja § 392 lõike 2 punkti 2 alusel ning karistusseadustiku § 63 lõike 1 alusel mõisteti talle

liitkaristuseks 14 aasta 6 kuu pikkune vangistus. Isik pani toime esimese astme kuriteo –

rahvatervisevastase kuritegu suures koguses narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu

saamise eesmärgil.

-

Isik vabanes 23.01.2018 vanglast tingimisi enne tähtaega talle määratud karistuse kandmisest.

PPA tunnistas 08.04.2011 otsusega nr 15.3-04/141 isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks

ning ta saadeti 23.01.2018 Eestist välja ning lahkumisettekirjutusega kohaldati viie aasta pikkune

sissesõidukeeld.

-

Tegemist on välismaalasega, kes kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu Eesti Vabariigi ja

teiste Euroopa Liidu liikmesriikide avalikule korrale ja julgeolekule, sest on põhjendatud alus

arvata, et ta omab sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning võib ise

kuuluda kuritegelikku ühendusse. Eeldatakse, et kui isik ohustab ühe liikmesriigi julgeolekut või

avalikku korda, siis eeldusena ohustab ka teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda.

1(8)

-

Kuna isiku poolt toime pandud kuritegu kujutab otsest ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ning

teiste isikute elule ja tervisele, on sellises olukorras põhjendatud sekkuda tema tegevusse

ennetavalt. Sissesõidukeelu kehtestamisel ei lähtuta tõsikindla teadmisega ähvardavast ohust ning

oluline ei ole, et kaitstava õigushüve kahjustamine kindlasti saabuks, vaid see, kas õigushüve

kahjustus on tõenäoline. Isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on proportsionaalne ja kohane

vahend, et tagada avalik kord ning kaitsta teiste isikute elu ja tervist. Lühema kehtivusajaga

sissesõidukeeld ei täida oma eesmärki, kuna lühem sissesõidukeeld ei pruugi avaldada sellist mõju

isiku sidemetele rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning Eestis asuvate

kontaktidega, et oleks põhjust arvata, et isikust lähtuv oht võiks väheneda.

-

Teadaolevalt ei esine isiku suhtes VSS § 31 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mis kaaluksid üles

Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamata jätmise.

2. X esitas 08.05.2023 kaebuse Siseministeeriumi 20.01.2023 otsuse nr 1-24/7 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused:

1. Sissesõidukeelu kohaldamisel on vastustaja piirdunud viitega õiguslikule alusele ning faktilised

asjaolud otsuses puuduvad. Faktiliste asjaolude kaebaja eest piiratuks kuulutamise õiguslikke

aluseid otsusest ei nähtu. Vastustaja ei saa tugineda meelevaldsetele, ebaõigetele ja kaebajale

teadmata etteheidetele.

2. Kaebaja ei ole 5 aasta jooksul külastanud Schengeni territooriumi ning ta on oma elu koduriigis

üles ehitanud. Eestis on senini tema sugulased ja sõbrad. Kaebajal puudub mistahes põhjus või

vajadus Eestisse jääda. Eesti riik ei või jääda alaliselt lõhkuma suhteid ja sidemeid kaebaja

sugulastega, kes elavad Schengeni territooriumil või piirata tema õigusi vabale eneseteostusele,

vabadusele ja isikupuutumatusele, milleks muuhulgas on ka reisimine.

3. Kaebaja on pärast vanglast vabanemist käitunud õiguskuulekalt ning tal ei ole mistahes sidemeid

rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega. Kaebaja vabastati 05.01.2018 määrusega

asjas nr XXXXX karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega põhjusel, et kohtul oli alust arvata,

et kaebaja käitub edasiselt seaduskuulekalt. Kinnipidamisasutus hindas uue kuriteo toimepanemise

tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 9%, mis on väga madal. Politsei oleks võimaliku süüteo

puhul ka tegelikkuses saanud ja pidanud kohe reageerima.

4. Kaebaja teab nüüd, et tuginedes KrMS § 426 lg 4 on tal targem Eestisse mitte saabuda 10 aasta

jooksul alates tema esmakordsest välja saatmisest 2018. aastal. Kaebaja ei saabu kindlasti 10 aasta

jooksul Eesti Vabariiki. Seetõttu puudub vajadus sissesõidukeelu rakendamiseks.

5. Ka sissesõidukeelu puudumise korral on kaebajal vaja taotleda Schengeni territooriumile

saabumiseks viisat ning iga liikmesriik võib viisa andmisest keelduda. Ilmselgelt hindas kaebajast

tulenevat ohtu avalikule korrale ja julgeolekule ka Läti Vabariik, kui otsustas talle anda lühiajalise

viisa.

6. Kaebaja tegeles Eestis elades judoga ja ta on selle spordialaga jätkuvalt tugevalt seotud. Õe pere

saaks kaebajat külastada Lätis. Kaebajal on vajalik külastada aeg-ajalt tööalastel eesmärkidel

Schengeni ala: käia messidel ning sõlmida kaupade ostmiseks ja turistidele suunatud äritegevusega

seotud lepinguid.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebaja suhtes on sissesõidukeeldu kohaldatud õiguspäraselt, kuna oli põhjendatult alust arvata, et

kaebaja Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi avalikku korda ja riigi julgeolekut ning et

tal on sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning võib ise kuuluda

kuritegelikku ühendusse. Kaebajast lähtuv oht tuleneb ka tema toime pandud kuriteost. Kaebaja

tegutses grupis ja aitas ebaseaduslikult toimetada Hollandist Eestisse narkootilist ainet ehk

tegemist ei olnud juhuslikult, teiste poolt mõjutatud kaasosalisega. Narkokuriteo toime panemine

eeldab tahtlust ning üldjuhul on tegemist organiseeritud ja raske piiriülese kuriteoga.

2. Taotlus põhines PPA 20.12.2022 dokumendil nr STR2222102001, mis on salastatud

riigisaladusena ning mida on Siseministeeriumile tutvustatud. Vastavalt VSS § 301 lõikele 3 ei

avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi.

2(8)

3. Välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Sissesõidukeelu kohaldamiseks on piisav, kui

on arvestatav pinnas taolise arvamuse olemasoluks ja see arvamus võib olla põhjendatud.

Tegemist on ennetava meetmega.

4. Tegemist ei ole olulise põhiõiguse piiramisega, kuna vastustajale teadaolevalt ei ole kaebajal

Eestis kaitsmist väärivaid sidemeid. Kaebaja Schengeni territooriumil elavad sugulased või sõbrad

saavad kaebajat külastada Aserbaidžaanis või muudes kolmandates riikides.

5. KrMS § 426 lg-st 4 tulenev piirang ei välista sissesõidukeelu kohaldamist.

6. Kaebajale oli eelnevalt kohaldatud 5-aastast sissesõidukeeldu ning kaebaja tuli pärast PPA poolt

kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja lõppemisest Läti Vabariigi väljastatud viisa alusel Eestisse

ehk otsis kohe võimalust Eestisse saabumiseks. Läti võis kaebajale viisa väljastada teistsuguse

nimekuju tõttu.

7. VSS § 272 kohaselt kohaldatakse välismaalasele Schengeni sissesõidukeeldu, kui ta ei ole Euroopa

Liidu kodanik ega kodaniku pereliige või tal puudub muu liikmesriigi pikaajaline viisa või

elamisluba. Lisaks, et kui isik ohustab ühe liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis ohustab

ta ka teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda.

Kaasatud haldusorgan sisulist seisukohta ei esitanud, vaid oli kaasatud teabega tutvumise tagamiseks

(vt 13.09.2024 määrus).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus selgitab esmalt kaebaja teisi kohustusi ja keelde, mis mõjutavad käesolevas asjas kaebaja

õiguste riive ulatust ja kaalumist.

-

Viru Maakohtu 28.04.2023 määruse nr XXXXXX kohaselt vabastati kaebaja 05.01.2018

määrusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega; sh ei kohaldatud käitumiskontrolli seoses

väljasaatmisega. KrMS § 426 lg 4 sätestab, et täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud

karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema

väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes. Eeltoodust tuleb

järeldada, et kaebaja soovib eelduslikult Eestisse naasmist vältida kuni jaanuarini 2028.

-

Politsei- ja Piirivalveameti 22.04.2023 lahkumisettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes

sissesõidukeeldu 5 aastaks kaebaja Eestist lahkumisest alates. Seega lõppeb sissesõidukeelu

kehtivus aprillis-mais 2028.

Käesoleva vaidluse esemeks oleva Siseministeeriumi 20.01.2023 otsusega nr 1-24/7 kohaldati

kaebaja suhtes Schengeni territooriumile sissesõidukeeldu viieks aastaks, s.o kuni 20.01.2028. Seega

lõppeb Siseministeeriumi otsusega määratud sissesõidukeeld samas kuus, mil lõppeb KrMS § 426 lg-

s 4 toodud tähtaeg. Pärast Siseministeeriumi otsusega määratud sissesõidukeelu lõppu lasub kaebajal

aga jätkuvalt sissesõidukeeld Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisettekirjutusest tulenevalt.

Seega on kaebaja õiguste riive sisustamisel oluline esmalt see, et kuni 2028. aasta jaanuarini soovib

kaebaja eelduslikult enda subjektiivse õigusena kaitsta ennekõike seda, et tal oleks võimalik viibida

mõnes muus Schengeni liikmesriigis peale Eesti. Lisaks võib olla kaebajal võimalik taotleda Politsei-

ja Piirivalveameti kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist.

5. Vaidlusaluse otsuse õigusliku alustena on märgitud:

-

VSS § 29 lg 1 p-d 1 ja 2 - Välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui (1) on

põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise

Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist; ning (2)

välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku

ühendusse /…/.

3(8)

-

VSS § 31 lg 3 - Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja

määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid: välismaalase Eestis seadusliku viibimise

kestus; välismaalase vanus; välismaalase terviseseisund; välismaalase isiklikud, majanduslikud ja

muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist; sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed

välismaalase perekonnaliikmetele; välismaalase sotsiaalne ja kultuuriline integratsioon;

välismaalase sidemed päritoluriigiga; sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud;

Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni

elamisloa või pikaajalise viisa omamine; muud asjassepuutuvad kaalutlused.

VSS §-d 29 ja 31 asuvad VSS 5. peatükis „Sissesõidukeeld“

Riigikohus on 23.09.2019 otsuses nr 3-16-2088 selgitanud, et

-

VSS 5. ptk näeb ette konkreetsed materiaalõiguslikud alused, millal on võimalik sissesõidukeeldu

kohaldada (§ 29 lg 1), ja asjaolud, mida tuleb otsuse tegemisel arvestada (VSS § 31 lg 3). Keelu

kestus on erinev VSS 2. ptk-s sätestatust: tähtajaline kuni 10 aastat või alaline (VSS § 271). Sellise

sissesõidukeelu kehtestamine on Siseministeeriumi või selleks volitatud Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutuse pädevuses, kusjuures keeld tuleb kehtestada põhjendamatu

viivituseta (VSS § 31 lg 1).

-

Ka VSS 5. ptk-s käsitletud sissesõidukeelul on seoseid Euroopa Liidu õigusega, vt nt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. a määruse nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna

Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, art 24 (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 28. novembri 2018. a määruse nr 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi

(SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006, art 24) (p 13).

-

Kolleegiumi hinnangul nähtub pädeva haldusorgani tasandist (Siseministeerium või selle

valitsemisala valitsusasutus) ning sissesõidukeelu kohaldamise eeldustest ja kestusest

(maksimaalselt 5 a või alaline) seadusandja tahe lähtuda VSS 2. ptk-st eeskätt ebaseadusliku

migratsiooni vastu võitlemisel. VSS 5. ptk kohaldub muude tõsisemate ja valdavalt kiiremat

reageerimist eeldavate ohtude puhul (avalik kord, riigi julgeolek jms) (p 16).

6. VSS 5. peatükis Siseministeeriumi poolt kohaldatav sissesõidukeeld peab olema kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega ning seda reguleeris vaidlusalusel ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus1 (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja

kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise

konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006.

Määruse art 24 „Tingimused riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevate hoiatusteadete

sisestamiseks“ sätestab asjakohases osas järgmist:

1. Liikmesriigid sisestavad riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate, kui on

täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

liikmesriik on individuaalse hindamise alusel, mis hõlmab asjaomase kolmanda riigi kodaniku

isiklike asjaolude hindamist ning riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu kohaldamise tagajärgi,

jõudnud järeldusele, et kõnealuse kolmanda riigi kodaniku viibimine tema territooriumil kujutab

endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riiklikule julgeolekule kõnealuse

liikmesriigi territooriumil, ning liikmesriik on sellest tulenevalt võtnud oma siseriikliku õiguse

kohaselt vastu riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva kohtu- või haldusotsuse ning on

sisestanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva riikliku hoiatusteate, või

/…/.

2. Lõike 1 punktiga a hõlmatud olukord tekib siis, kui:

a) kolmanda riigi kodanik on mõistetud liikmesriigis süüdi süüteo eest ja ta kannab karistust, mis

hõlmab vähemalt üheaastast vabadusekaotust [inglise keeles: has been convicted in a Member

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1861

4(8)

State of an offence carrying a penalty involving the deprivation of liberty of at least one year;

saksa keeles: wegen einer Straftat verurteilt worden ist, die mit Freiheitsstrafe von mindestens

einem Jahr bedroht ist – kohtu märkus];

b) on igati alust arvata, et kolmanda riigi kodanik on toime pannud raske kuriteo, sealhulgas

terrorikuriteo, või selged märgid viitavad sellele, et ta kavatseb mõne liikmesriigi

territooriumil sellise kuriteo toime panna, või

/…/.

4. Isikutel, kelle suhtes on tehtud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus, nagu on osutatud

lõikes 1, on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub vastavalt liidu või siseriiklikule

õigusele, milles nähakse ette tõhusad kohtulikud õiguskaitsevahendid.

7. 23.08.2024 tutvus kohus 20.12.2022 piiratud tasemega riigisaladusega kokkuvõttega nr

STR2222102001. Kohus leiab, et nimetatud kokkuvõte tõendab vaidlustatud otsuse õiguslike

alustega seotud faktilisi asjaolusid – kaebaja Eestis viibimine võib kahjustada nii Eesti Vabariigi kui

ka teiste Schengeni liikmesriikide avalikku korda, ennekõike asjaolu tõttu, et on põhjendatud alus

arvata, et kaebaja kuulub kuritegelikku ühendusse.

Kohtu poolt tutvutud teave on loogiliselt seostatud ega tugine paarile üksikule faktile, vaid

infokogumile. Vastustaja järeldus tugineb ka olulises osas teabele, mis on saadud ja kogutud pärast

kaebaja ennetähtaegsest vabastamist. Käesolevas asjas menetlusosaliste poolt esitatud väited ja

materjalid ei lükka teabes toodud infot ümber, vaid kohtuasja materjalides on asjaolusid, mis on

kogutud teabega kooskõlas ja seega seda kaudselt toetavad.

8. Viru Vangla 27.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest (dtl 386 jj) on Siseministeeriumi

otsuses tuginetud PPA taotluses tooduna, et isik on kõrgohtlik; ning kaebaja poolt samas osas

tooduna, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9% (dtl 389).

Vangla antud hinnang uue kuriteo toimepanemisele on tervikuna järgmine:

Kõrgohtlik: Avalikkus - risk ühiskonnas

Oht seisneb suures koguses narkootilise aine käitlemises ja müümises. Ohu ilmnemise tõenäosus

on kõige suurem, kui isik suhtleb kriminaalse mõtteviisiga isikutega ning kui ei mõista oma

tegevuse kahju ühiskonnale.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru

Vangla kinnipeetava enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Iseloomustuses on samuti täiendavalt tuginetud, et risk ja ohtlikkus on olemas ka valdkondades:

-

töö ja majanduslik toimetulek;

-

suhted ja elustiil;

-

mõtlemine ja käitumine ning

-

hoiakud (dtl 388-389).

Vangla toetas küll isiku vanglast vabanemist, kuid tegi ka ettepaneku määrata katseaaeg ja

käitumiskontroll 14 kuud ning lisakohustustena kohustus otsida endale töökoht, mitte suhelda

kuriteokaaslastega ning alluda elektroonilisele valvele (samas).

Seega ei kinnita ka kinnipeetava iseloomustus tervikuna, et kaebaja käitumises puudub mistahes risk

avalikule korrale. Iseloomustusest tuleneb, et kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise

eesmärgil teadvustatult, mitte hetkeemotsiooni alusel, ning olulist rolli mängisid ka tutvused

kriminaalse taustaga ringkondades. Arvestada tuleb, et vaidlustatud otsuse faktiliseks aluseks on

põhjendatud kahtlus, et kaebaja kuulub kuritegelikku ühendusse, mis viitab olemuslikult nii

teadvustatud, plaanipärasele tegevusele kui ka mitmekesi kuritegeliku tegevuse kavandamisele.

5(8)

Teisisõnu on võimalik, et iseloomustuses toodud riskid on mingil kujul põhjendatud kahtluse aluseks

olevate faktiliste asjaolude kaudu realiseerumas. Arvestades kuritegelike ühenduste eeldatavat

peidetud ja konspiratiivset iseloomu, ei ole määravat tähtsust kaebajast tuleneva ohu välistamiseks ka

sellel, et vangla leidis, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%.

9. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2023 määruses käesolevas asjas leidnud, et Siseministeerium

võis jätta kaebajale avaldamata 20.12.2022 kokkuvõttes toodud andmed. VSS § 301 lg 3 järgi ei

avalikustata, sh andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sh

menetluses kogutud andmeid ja tõendeid ulatuses, mis on vastuolus VSS § 336 lg-s 3 sätestatud

eesmärkidega. VSS § 336 lg 3 sätestab, et andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema

kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega,

sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi

või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;

4) ohustada avaliku korra kaitset, sealhulgas takistada välismaalase väljasaatmist.

Kaebajale teabe avaldamine selle kohta, millist teavet omab riik tema sidemete kohta

rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ja tema võimaliku kuulumise kohta

kuritegelikku ühendusse, võib kahjustada VSS § 336 lg-s 3 toodud hüvesid (p 10).

Eeltoodust tulenevalt ei pidanud vaidlustatud otsus kajastama faktilist alust ega selle varjamise

õiguslikku alust. Faktilise aluse avaldamata jätmise õiguslikule alusele viitamata jätmine ei

takistanud kaebajal ka oma õiguseid kaitsta, kuivõrd see on ka otsuse enda õiguslikust alusest – oht

avalikule korrale ja põhjendatud alus arvata, et isik kuulub kuritegelikku ühendusse – koostoimes

VSS § 336 lg-s 3 nimetatud alustega loogiliselt tuletatav.

10. Vaidlustatud otsuses on ohule vastanduvate kaebajaga seotud oluliste asjaolude kohta leitud, et

lähtudes PPA poolt Siseministeeriumile esitatud taotlusest, siis teadaolevalt ei esine kaebaja suhtes

VSS § 31 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mis kaaluksid üles Schengeni alale sissesõidukeelu

kehtestamata jätmise (dtl 31). Otsuse asjaolude kirjelduse osas on PPA taotluse kokkuvõttes toodud,

et kaebaja abikaasa ja alaealine tütar on Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud ja käesoleval ajal ei oma

kehtivat viibimisalust Eesti Vabariigis (dtl 30).

Kohtule ei nähtu ning kaebaja ei toonud algses kaebuses ega ka 2023. a kevadel toiminud

haldusmenetluses välja muid olulisi asjaolusid, mis saanuks kaalumisel tuua kaasa teistsuguse

tulemuse. Käesolevas asjas puudus kaebajal vastustaja 20.01.2023 otsuse tegemise ajal Eestis või

Euroopa Liidus viibimise alus, sh elamisluba või viisa. Seega ei tekkinud kaebajale täiendavat kaitset

ega vastustajale täiendavat kaalumiskohustust seetõttu, et kaebajal olnuks õiguspärane ootus Eestisse

või Schengeni alale saabumiseks või siin viibimiseks. Välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse või

Euroopa Liitu saabuda või siin viibida ning selline subjektiivne õigus tekib üksnes juhul, kui muidu

võivad saada intensiivselt riivatud isiku muud olulised põhiõigused, ennekõike õigus perekonnaelule

või õigus elule, tervisele või inimväärikusele. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja selgitanud, et

ta ei kavatse enam Eesti Vabariiki külastada vähemalt kuni 2028. aastani (dtl 323). Kaebaja abikaasa

ja alaealine tütar ei viibi Eestis ega Schengeni alal (dtl 30), vaid Aserbaidžaanis (dtl 185). Eestis elab

kaebaja õde (dtl 185), samas kinnitas kaebaja eelnevalt, et ei kavatse Eestit enam külastada ajani,

mille lõppeb nii KrMS § 426 lg 4 mõju kui ka Siseministeeriumi kohaldatud sissesõidukeeld (jaanuar

2028). Kaebaja saadeti 2018. aastal Eestist välja ning tema suhtes kehtestati sissesõidukeeld, mistõttu

ei pidanud vastustaja kontrollima, kas kaebajal on säilinud sidemed päritoluriigiga, kus elab tema

pere, või kas kaebaja on Eestisse integreerunud.

6(8)

Kohus lähtub kaebaja kinnitusest, et ta ei soovi enam Eestisse kuni 2028. aastani saabuda ja seega

saaksid olla kaalumisel vaid isiku olulised huvid mujal Schengeni alal. Kuigi kaebuses on kaebaja

kirjeldanud, et sissesõidukeeluga lõhutakse suhteid ja sidemeid tema sugulastega, kes elavad

Schengeni territooriumil (dtl 18, p 30), siis 21.04.2023 vestluses on kaebaja kinnitanud, et Eestis

elab küll tuttavaid, keda ta ei saa nimetada sõpradeks, ning teiste Euroopa liikmesriikidega seoseid

pole (dtl 185, 186). Kaebaja sai Lätilt viisa sõbra külastamiseks (dtl 184), kuid viibis seal üksnes

kaks päeva ja ühe öö ning saabus seejärel õe külastamiseks Eestisse (dtl 185). Võimalikke

sõprussuhteid Schengeni alal ei pidanud vastustaja teadma ega ka arvestama.

Seega on kaebaja poolt käesolevas asjas kaitstavaks õiguseks reisimise näol soov eneseteostusele,

vabadusele ja isikupuutumatusele (kaebuse p 30, dtl 18). Välismaalase reisimissoovi ei saa pidada

asjassepuutuvaks kaalutluseks VSS § 31 lg 3 p 9 mõttes, kuivõrd välismaalasel puudub üldine

subjektiivne õigus Eestisse ning Schengeni alale saabumiseks ja siin viibimiseks.

Kaebaja on toonud 07.10.2024 seisukohas välja uued põhjendused, miks tal on vaja Schengeni ala

külastada – spordiga ja äritegevusega seotud põhjused ning ka õe pere külastamine Lätis (vältides

saabumist Eestisse). Tegemist on põhjendustega, mis on esitatud enam kui aasta pärast kaebuse

esitamist ning kaebajale lahkumisettekirjutuse koostamise haldusmenetluse lõppu. Kaebajaga 21.-

22.04.2023 läbiviidud küsitlused (dtl 183-190) selliste asjaolude olemasolu ei kinnita. Ainuüksi

soov tegeleda äritegevuse või spordiga ei ole kaalukas õigus välismaalase siin viibimiseks.

Vastustaja ei pidanud arvestama ka kaebaja muude sugulastega, keda ta võiks soovida Schengeni

alal külastada. Sissesõidukeelu kohaldamine ei välista kaugemate sugulastega kohtumist mõnes

riigis, mis ei ole osaks Schengeni alast.

11. Kohus leiab, et vastustaja on otsuse tegemisel jõudnud kaalumisel õiguspärasele tulemusele. Ühel

pool on kaalukausil avalik kord ning kuritegude toimepanemise oht, milleks kuritegelikku ühendusse

kuulumise põhjendatud kahtlus sisuliselt on. Teisel kaalukausil puuduvad aga kaebajaga seotud

kaalukad põhiõigused või subjektiivsed õigused, arvestades välismaalase üldise subjektiivse õiguse

puudumist saabuda Eestisse ja/või Schengeni alale. Arvestada tuleb sellega, et riikidel on suveräänne

õigus kujundamaks, kes tema territooriumil viibib ning kohtulik kontroll välismaalasel riiki

sisenemiseks kaaluka hüve puudumisel on piiratud.

Sissesõidukeeld vaidlustatud otsuses toodud alustel on ennetav meede ehk tegemist on

prognoosotsusega. Seetõttu ei ole oluline, kas alustatud on süüteomenetlust, ning kohus ei asu seda

küsimust uurima. Ohu korral avalikule korrale ei tule ära oodata ohu realiseerumist, vaid riik võib

sekkuda ka ennetavalt, sj viisil, et isik, kelle osas on põhjendatud kahtlus, et ta kuulub kuritegelikku

ühendusse, ei saaks Eestisse ega Schengeni alale saabudagi.

Ringkonnakohus selgitas 07.10.2024 määruses käesolevas asjas ka, et Riigikohtu seisukoha järgi

asjas nr 3-23-671 (p 23) ei saa menetlusosalise kaitstavaks huviks kohtuasja lahendamisel olla sellise

teabe enda valdusse saamine, millele tal juurdepääsu olla ei tohiks, vastupidine avaks tee

kohtumenetluse ärakasutamiseks selle tegelikule eesmärgile (isiku õiguste kaitse) mittevastavalt

(kaitstud informatsiooni saamiseks). Halduskohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka kaebuse

sisulisel läbivaatamisel – välismaalasel, kellel puudub kaalukas põhiõigus riigis viibimiseks, ei saa

kohtukaebeõiguse kasutamise kaudu olla võimalik saada isegi mitte kohtuotsuse põhjenduste kaudu

juurdepääsu teabele, millele tal muul viisil juurdepääs või teadmine teabest üldse puuduks.

Eeltoodu ei tähenda, et mistahes teave igal juhul välistaks välismaalase riiki saabumise või riik võiks

tugineda meelevaldsetele (nt nahavärv, sugu, subjektiivne vastumeelsus) või ilmselgelt faktiliselt

ekslikele alustele. Selliseid asjaolusid aga käesolevas asjas ei esine. Kohus ei välista ka, et juhul kui

kaebajal oleksid Eestis olulised perekondlikud sidemed ja/või pikaajalise elaniku elamisloast tulenev

täiendav kaitse väljasaatmise eest, võiks olla haldusmenetluse või kohtumenetluse tulem teistsugune.

7(8)

12. Kaebaja on tuginenud ka sellele, et ta vajab igakordselt Schengeni alale sisenemiseks viisat ning

Läti on talle viisa andnud.

Kohus leiab, et viisa andmisel taotlejast võimaliku tekkiva ohu hindamisel sõltub liikmesriik sellest,

milline teave on sellele riigile teada ja kättesaadav. Erinevate riikide käsutuses olev teave võib olla

erinev ning mistahes teave, mis on olemas ühel liikmesriigil, ei pruugi olla ühiste infosüsteemide vms

vahendusel teada teistele liikmesriikidele. Seega ei välista sissesõidukeelu kohaldamist asjaolu, et

teine liikmesriik on kaebajale lühiajalise viisa andnud.

13. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

8(8)